(1) Üldhariduskooli (edaspidi kool vastavas käändes) hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Kooli hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
Kooli hoolekogu moodustatakse lähtuvalt järgmistest põhimõtetest: 1) põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, õpilasesinduse, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust; 2) ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteasutuse õpetajaid ning nii kooli õpilaste vanemate kui ka lasteasutuse laste vanemate esindajad, kooli pidaja, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad. Kui koolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. 3) hoolekogu koosseisu kuuluvate lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.
Hoolekogu liikmete valimise algatab kooli direktor.
Volikogu esindaja määratakse hoolekogusse volikogu otsusega.
(1) Õpetajate esindajate valimine toimub õppenõukogu, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteasutuse puhul ka pedagoogilise nõukogu koosolekul. (2) 3 (3) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse puhul valitakse kaks esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine lasteasutuse õpetajaid. (4) Kandidaadid kooli hoolekogusse seatakse üles õppenõukogu, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteasutuse puhul ka pedagoogilise nõukogu liikmete poolt. Kandidaadid peavad andma kandideerimiseks nõusoleku, mis protokollitakse. (5) Esindajate valimine toimub avaliku hääletamise teel. (6) Kõik kandidaadid hääletatakse läbi ühekaupa ning õpetajate esindajateks kooli hoolekokku loetakse enim hääli saanud kandidaadid.
(1) Lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate valimine toimub lastevanemate koosolekul, mille kutsub kokku kooli juhtkond. (2) Kooli juhtkond avaldab lastevanemate koosoleku kohta teate vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist e-kooli kaudu ja/või kooli veebilehel. Klassijuhatajad teavitavad lastevanemaid koosoleku toimumisest õpilaste kaudu. Teatesse märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. (3) Hoolekogu koosseisu kuuluvate lastevanemate, vilistaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka. (4) Lastevanemate koosolekut juhatab kooli direktor. (5) Lastevanemate koosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik kooli õpilaste vanemad. (6) Kandidaadid hoolekogusse seatakse üles lastevanemate koosolekul. (7) Kandidaatideks võivad olla kõik koosolekul osalevad lapsevanemad ja vilistlased ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kes on andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. (8) Esindajate valimine toimub avaliku hääletamise teel. (9) Kõik kandidaadid hääletatakse läbi ühekaupa ning lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajateks kooli hoolekokku loetakse enim hääli saanud kandidaadid. (10) Lastevanemate koosolek ja otsused protokollitakse.
(1) Õpilaste esindaja valimine toimub õpilasesinduse koosolekul, mille kutsub kokku õpilasesinduse juht. (2) Kandidaadid kooli hoolekogusse seatakse üles õpilasesinduse liikmete poolt. Kandidaadid peavad andma kandideerimiseks nõusoleku, mis protokollitakse. (3) Esindajate valimine toimub avaliku hääletamise teel. (4) Kõik kandidaadid hääletatakse läbi ühekaupa ning õpilaste esindajateks kooli hoolekokku loetakse enim hääli saanud kandidaadid. (5) Õpilasesinduse koosolek ja otsused protokollitakse.
(1) Kooli direktor esitab vallavalitsusele hoolekogu kinnitamiseks taotluse, milles on märgitud hoolekogusse valitud isikud ja esindamise alus. (2) Vallavalitsus moodustab kooli direktori poolt esitatud taotluse ning volikogu otsuse alusel kooli hoolekogu.
(1) Vallavolikogu esindaja volitus kestab tema volikogu koosseisu kuulumise lõpuni. (2) Lastevanemate esindaja volitus kestab kuni liikme lapse koolist/lasteasutusest väljaarvamiseni või uue esindaja valimiseni. (3) Õpilaste esindaja volitus kestab kuni õpilasesinduse poolt uue liikme valimiseni. (4) Kõikidel hoolekogu koosseisu valitud esindajatel on õigus oma volitusest loobuda. (5) Hoolekogu liikmete osalusest hoolekogu töös informeeritakse neid valinud subjekte, kes vajadusel võivad oma esindajad ennetähtaegselt ümber valida. (6) Muudatused hoolekogu koosseisus kinnitab vallavalitsus.
(1) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe, aseesimehe ja protokollija. Hoolekogu juhib ja hoolekogu tööd korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Hoolekogu töövorm on koosolek. (3) Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul. (4) Kooli hoolekogu ülesanded sätestatakse kooli põhimääruses. (5) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(1) Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, vastavalt vajadusele. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kooli direktor. (2) Korralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos korralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva enne koosoleku toimumist
(1) Kiirete ja edasilükkamatute küsimuste otsustamiseks kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, omal initsiatiivil või vähemalt kolme hoolekogu liikme nõudmisel või kooli direktori või vallavalitsuse ettepanekul kokku erakorralise koosoleku hiljemalt viie tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest. (2) Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos erakorralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui üks tööpäev enne koosoleku toimumist.
(1) Koosoleku päevakorda kavandatud küsimuste ja asjakohaste materjalide eelnevalt ettevalmistamist ning tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid. (3) Arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks võib hoolekogu oma töösse kaasata vastava ala eksperte, moodustada komisjone või töörühmi. (4) Hoolekogu koosolekust võtab sõnaõigusega osa kooli direktor. (5) Hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe, kutsel või loal võivad hoolekogu koosolekust osa võtta teised isikud.
(1) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Koosoleku protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosoleku toimumise algus- ja lõpuaeg; 3) koosoleku juhataja ja protokollija ees- ja perekonnanimi; 4) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed; 5) koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed; 6) kinnitatud päevakord; 7) koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja ettepanekud; 8) vastuvõetud otsused; 9) hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe ja protokollija allkirjad. (3) Protokoll saadetakse hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast hoolekogu koosoleku toimumist hoolekogu liikmetele. (4) Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega säilitatakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale ja avalikustatakse kooli kodulehel hiljemalt viiendal tööpäeval pärast hoolekogu koosoleku toimumist.
(1) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
(1) Hoolekogu otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Hääletamine on hoolekogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. (2) Hoolekogu otsused tehakse adressaatidele teatavaks koosolekule järgneval tööpäeval. (3) Hoolekogu ettepanekutega arvestamist korraldab ja kontrollib hoolekogu esimees, tema äraolekul hoolekogu aseesimees, ning teavitab sellest järgmistel koosolekutel hoolekogu liikmeid.
(1) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata. (2) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (3) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab üle poole hoolekogu liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Hääletustulemused protokollib hoolekogu protokollija. Protokollile kirjutavad alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees ja protokollija.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.