(1) Võhma linna reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse linna eelarve kulude koosseisus ettenägematute väljaminekute tegemiseks. (2) Reservfondi suuruse kinnitab Võhma Linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
(1) Reservfondist võib teha eraldisi järgmisteks ettenägemata kuludeks: 1) ülelinnalise tähtsusega kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida ning ühekordsete ülelinnalise tähtsusega ürituste toetamiseks; 2) eraldiste tegemiseks jooksval eelarveaastal rahastuse saanud projektide omaosaluse katteks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha; 3) välisabist või laenulepingust linnale tulenevate kohustustega soetud täiendavate kulude katteks; 4) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude, avariiolukordade ning inimese elu, tervist või vara ohtu seadvate olukordade likvideerimise kulud; 5) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud arvestuslikud kulud (elektrikulu, küttekulu vms); 6) riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste vähendamisest tulenevalt tekkinud kulud; 7) lühiajaliste laenude kasutamise kulud; 8) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 alusel makstav hüvitis; 9) teistest seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud. (2) Reservfondist ei ole lubatud teha eraldisi linnavalitsuse hallatavate asutuste linna eelarves kinnitatud töötasufondi suurendamiseks, välja arvatud koondamishüvitiste maksmiseks juhul, kui linna eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse lõpetamist ja/või koondatavate arvu.
Kirjaliku taotluse reservfondist raha eraldamiseks esitab taotleja Võhma Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) koos üksikasjaliku arvestuse ja põhjendusega raha kasutamise kohta.
(1) Korralduse eelnõu raha eraldamiseks koostab raamatupidamine. (2) Korralduse eelnõus tuleb märkida: 1) millisest tegevusalast ja millisesse tegevusalasse raha suunatakse; 2) eraldise summa; 3) raha eraldamise sihtotstarve.
(1) Reservfondi kasutamist korraldab linnavalitsus. (2) Raha eraldatakse reservfondist linnavalitsuse korraldusega. (3) Reservfondist eraldatud raha võib kulutada pärast linnavalitsuse vastava korralduse jõustumist. (4) Linnavalitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata või rahuldada see osaliselt või täielikult. (5) Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada otstarbekohaselt ja säästlikult. (6) Juhul, kui eraldatud raha ei kasutatud täies mahus, tuleb kasutamata raha tagastada reservfondi (linnavalitsusele). (7) Korralduse eelnõu raha tagastamise kohta koostab raha eraldamise eelnõu koostaja.
(1) Reservfondi eraldiste ja väljamaksete kohta peab arvestust raamatupidamine. (2) Linnavalitsus esitab linnavolikogule ülevaate linna reservfondi kasutamise kohta koos majandusaasta aruande esitamisega.
(1) Reservfondist eraldise saajad tagavad eraldatud vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise. (2) Raamatupidamisel on õigus teostada kohapealset kontrolli reservfondi eraldiste kasutamise üle. (3) Kui kontrolli käigus tuvastatakse, et reservfondist eraldise saaja on reservfondi vahendeid kasutanud mittesihipäraselt, teavitatakse sellest linnavalitsust. (4) Eraldatud raha mittesihtotstarbelise kasutamise puhul otsustab raha tagasinõudmise linnavalitsus. Linnal on õigus nõuda eraldatud raha tagastamist juhul, kui: 1) taotleja on eraldatud raha kasutanud mittesihtotstarbeliselt; 2) taotleja on esitanud raha taotlemisel valeandmeid; 3) taotleja ei ole võimaldanud eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise kontrollimist.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.