Käesolev määrus reguleerib Kunda linna haldusterritooriumil soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi, määrab kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja korra .
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu; 2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised; 3) võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi; 4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul alal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega; 5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht ning selleks loetakse kulumõõturi asukohta; 6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab; 7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku; 8) tegevuspiirkond on kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb; 9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust; 10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks; 11) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga; 12) soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest; 13) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet.
(1)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks v.a. paragrahvi 3 lg 2 ja lg 4 näidatud juhtudel.
(2)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(3)Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erandjuhtumid vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused linnavalitsus.
(4)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 3) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid kütteviise(maasoojus, päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia).
(5)Võrguga liitumise ja eraldumisega seotud protsessis tekkinud vaidlusi lahendab linnavalitsus .
(1)Kunda kaugküttepiirkond hõlmab üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala linna haldusterritooriumil.
(2)Lisas nr 1 on kirjeldatud Kunda linna kaugküttepiirid koos määruse jõustumise hetkel kaugküttevõrguga liitunud ja kaugkütet kasutavate tarbijate nimekirjaga. Lisas nr 2 on kaugküttepiirid linna kaardil.
(1)Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub Kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(2)Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(3)Võrguga liitumiseks esitab soovija (edaspidi liituja) kirjaliku taotluse võrguettevõtjale.
(4)Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.
(5)Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumistingimused (edaspidi liitumistingimused).
(6)Liitumistingimustes määratakse kindlaks: 1) liitumispunkti asukoht (kulumõõtur paigaldatakse tarbija ehitises võimalikult lähedale välispiirdele); 2) mõõtesüsteemi asukoht; 3) võrgu teeninduspiir (üldjuhul on liitumispunkt teeninduspiiriks); 4) liituja ja võrguettevõtja kohustused; 5) liitumistasu kalkulatsioon; 6) liitumistingimuste kehtivusaeg; 7) muud eritingimused.
(7)Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik: 1) investeeringute katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 4) põhjendatud tulukus.
(8)Kaugküttevõrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja liituja (omanik või valdaja) kirjaliku liitumislepingu, mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks.
(9)Tarbijapaigaldise rajamisel kasutab liituja tehnoloogiaseadmeid ja materjale, mis on vastavuses võrguettevõtja poolt väljastatud liitumistingimustega.
(10)Tarbijapaigaldise rajamiseks vajaliku investeeringu näeb ette hoone (kinnistu) omanik.
(1)Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist.
(2)Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 3) ehitiste rekonstrueerimine, kui rekonstrueerimisega hakatakse soojusega varustamiseks kasutama ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia).
(3)Eraldumist taotlev tarbija esitab võrguettevõtjale võrgust eraldumiseks kirjaliku taotluse.
(4)Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
(5)Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(6)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(1)Soojusettevõtja on kohustatud tagama nii võrguettevõtja kui tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega.
(2)Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma: 1) välisõhutemperatuurist; 2) ilmastiku prognoosist; 3) tuule kiirusest ja suunast; 4) soojusvõrgu inertsist.
(3)Temperatuurigraafiku kõikumine (hälve) ei tohi ületada ±2°C.
(4)Piisava tsirkulatsiooni saavutamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees vajaliku rõhkude vahe, mille parameetrid sätestatakse soojuse ostu-müügilepingus.
(1)Soojusettevõtja, kes lähtuvalt “Kaugkütteseadusest” ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, kooskõlastab piirhinna Kunda Linnavalitsusega.
(2)Soojusettevõtja esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse linnavalitsusele.
(3)Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub linnavalitsus “Kaugkütteseadusest”.
(4)Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus.
(5)Linnavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.
(6)Linnavalitsus teeb otsuse piirhinna kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest soojusettevõtja poolt.
(7)Soojusettevõtja võib taotleda linnavalitsuselt piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Otsuse piirhinna kooskõlastamise taotluse kohta hinnavalemi alusel teeb linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse saamisest.
(8)Linnavalitsus ei või avaldada seoses piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(9)Võrguettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist.
(10)Kunda linnavalitsus avalikustab piirhinna kooskõlastamise otsuse vastavalt kehtivale korrale.
(1)Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud Kunda linna kaugkütte piirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(2)Soojusettevõtja vastutab tema omandis oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest ning on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate ning liituda soovivate tarbijate võrku ühendamine ning nende kvaliteetne soojusvarustus.
(3)Soojusettevõtja arendab oma tegevust eesmärgiga tagada energiaressursside kasutamine maksimaalselt võimalikult kõrge efektiivsusega. Soojusettevõtja soodustab tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel.
(4)Soojusettevõtja peab olema valmis ühendama oma võrgupiirkonnaga linna perspektiivsete kaugküttepiirkondade tulevasi liitujaid (tarbijaid) või moodustama uusi võrgupiirkondi.
(5)Soojusettevõtja peab korraldama müüdava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole teisiti kokku lepitud.
Järelvalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab linnavalitsus.
(1)Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud soojuse hind, loetakse käesoleva määruse jõustumisel soojusettevõtja müüdava soojuse piirhinnaks.
(2)Senikehtivad soojusenergia ostu-müügilepingud tuleb viia määrusega vastavusse kuue kuu jooksul määruse jõustumise päevast arvates.
Määrus jõustub 27. mail 2004.a