(1) Käesoleva määruse eesmärk on korraldada ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide rakendamist Kõue valla (edaspidi vald) territooriumil. (2) Määrus reguleerib Kõue Vallavolikogu, Kõue Vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
(1) Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. (3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Ehitamine käesoleva määruse tähenduses on : 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. (6) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga maapinnast kuni (5) viie meetrise kõrgusega ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 20-60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks ei ole vajalik omada vallavalitsuse kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba välja arvatud juhul, kui eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba. (7) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutisi ehitisi võib ehitada kogu valla territooriumi ulatuses seadusega kehtestatud korras. (8) Ehitaja on ehitustööde tegemise litsentsi omav ettevõte või enda tarbeks ehitustöid teostav füüsiline isik. (9) Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega on määratletud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. (10) Ehitusekspert on juriidiline või füüsiline isik, kes on ehitamise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiiside tegija. (11) Hajaasustuses määratakse ehituslikud nõuded projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikute (ettevõtete ja ametkondade) loetelu, kellega projekt tuleb kooskõlastada. (12) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m²; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme; 3) ehitatakse ümber eluruume, muudetakse nende planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse vaheseintesse või lammutatakse mittekandvaid vaheseinu; 4) detailplaneeringu kohustusega alal ehitatakse tarasid ja piirdeid kinnistu tänavapoolses osas, kui see ei ole ette nähtud ehitusprojektiga, millele on väljastatud ehitusluba. (13) Ehitusjärelvalve on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 7) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. (14) Miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringu või detailplaneeringuga määratletud ala, milles on ära määratud komponendid, mis on iseloomulikud antud alale, ning mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. (15) Detailplaneeringu kohustusega aladeks Kõue vallas on määratud Ardu, Habaja, Ojasoo küla vastavalt Kõue valla üldplaneeringu kaardile. (16) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstilisest ja graafilisest osast. (17) Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. (18) Hoone kõrgus on maapinna keskmise ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe.
(1) Valla ehituspoliitika kujundamisel kuulub vallavolikogu pädevusse: 1) üldplaneeringu ja teemaplaneeringu algatamine; 2) üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kehtestamine; 3) üldplaneeringu ja teemaplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 5) detailplaneeringu kehtestamine, millega muudetakse üldplaneeringut; 6) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 7) kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude planeerimine; 8) munitsipaalehitiste ehitusprojektide kinnitamine; 9) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast. (2) Valla ehituspoliitika elluviija on vallavalitsus, kelle pädevuses on: 1) üldplaneeringu ja selle muudatuste koostamine; 2) detailplaneeringute algatamine ja korraldamine; 3) detailplaneeringute kehtestamine, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lg 1 punktides 5 ja 6 sätestatud juhtudel; 4) detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras; 5) kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude täitmise korraldamine; 6) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 7) loodus- ja muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine; 8) projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine. 9) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga planeeringu koostamise finantseerimise kohta. (3) Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanneteks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) üld-, detail- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine; 2) ehitisregistrile andmete esitamine;; 3) detailplaneeringute lähteülesannete väljastamine, detailplaneeringute kavatsustest ja algatustest informeerimine ning avaliku väljapaneku korraldamine ja tulemuste arvestamine, detailplaneeringu kehtestamisest teatamine; 4) projekteerimistingimuste, kirjalike nõusolekute, kasutuslubade ja ehituslubade koostamine ja väljastamine; 5) väikeehitiste ehitamiseks ja ehitiste tehnosüsteemide muutmiseks kirjalike nõusolekute koostamine; 6) ehitiste ülevaatuse korraldamine; 7) ehitusliku dokumentatsiooni säilitamine valla arhiivis; 8) valla objektidele riigihangete pakkumisdokumentide koostamine; 9) ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuste tegemine seadusandlusega määratud ulatuses; 10) järelevalve teostamine olemasolevate ehitiste ja ehituskruntide korrashoiu üle;
Vallaeelarvest finantseeritavate ehitustööde ning -teenuste tellimisel töövõtjate poolt esitatud pakkumiste hindamiseks ja teiste ehitusküsimuste lahendamiseks võib vallavalitsuse juurde moodustada ehituskomisjoni.
(1) Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine. (2) Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimisel ja täisehitamisel kehtivad sinna püstitatavatele ehitistele valla territooriumil järgmised põhimõtted ja nõuded: 1) maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks maastikumuster; 2) hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ning nende elemente; 3) uute ehitusalade rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega; 4) tööstushoonete sobitamine maastikku peab toimuma selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet; (3) Ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks miljööväärtuslikel hoonestusaladel on kehtestatud detailplaneering. (4) Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgu koridore. (5) Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustikuga aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti looduslike veekogude õgvendamine, tuleb kooskõlastada vallavalitsuse, maavalitsuse ja keskkonnateenistusega. (6) Ohtliku, ajutise või õigusliku aluseta püstitatud ehitise likvideerimine toimub seadusandlusega kehtestatud korras. (7) Algatatud detailplaneeringu lähteülesanne kehtib 2 aastat peale kinnitamist. Lähteülesande aegumist arvestatakse kuni detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemiseni. Vanem kui kaks aastat olev lähteülesanne vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse vastavusse kehtiva seadusandlusega. (8) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse kuni kahe aasta vanust digitaalset topo-geodeetilist plaani. Arhiveerimiseks esitada üks eksemplar digitaalselt ja üks paberkandjal.
(1) Elamuid ei tohi püstitada lähemale kui: 1) viis (5) meetrit krundi piirist; 2) kümme (10) meetrit katastriüksuse piirist väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (2) Kruntide miinimumsuurused: 1) detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m²; 2) hajaasustusaladel maatulundusmaa jagamisel 10 000 m². Erandkorras võib väiksemaks jagamine toimuda detailplaneeringu alusel kuid mitte alla 2000 m² (3) Kahe elamu vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui kümme (10) meetrit. (4) Elamu lubatud suurimaks kõrguseks maapinnast on kümme (10) meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (5) Korterelamute akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga, rikkumata seejuures hoone välisilmet. Akende jaotuse muutmine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. (6) Korterelamute rõdusid ja lodžasid kinni ehitada ja hoone fassaadi võib muuta vaid kogu hoonel korraga ehitusloa alusel. (7) Miljööväärtuslikel hoonestusaladel, samuti enne 1945. a ehitatud hoonetel tuleb akende ja välisuste väljavahetamisel järgida olemasolevate akende jaotust. (8) Kõrvuti püstitatavate majade puhul on keelatud kasutada katusekalde väikeseid erinevusi. (9) Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst. (10) Kompaktse asustusega territooriumi osadel tuleb ka elamute kõrvalhoonete ning kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestada kehtivas detailplaneeringus määratud krundi ehitusõigusega. (11) Tiheasustusalal ei tohi rajatavad võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,5 m, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 m välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad ja müratõkked. (12) Elamute piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonist. (13) Detailplaneeringu või projekteerimistingimustega võib ehitistele kehtestada ka muid nõudeid. (14) Krundil kasvavate puude mahavõtmine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. (15) Valla volikogu võib teha paragrahvi 6 lõigetes 1 kuni 12 loetletud tingimustes erandeid.
(1) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ja ajutise ehitise ehitamise korral. (2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (3) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale kirjaliku taotluse alusel. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. (4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (5) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab seadusandlusega kehtestatud nõuetele. (6) Ehitise omanik on kohustatud esitama vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. (7) Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri koodide või isikukoodi puudumise korral sünniaegade ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta. (8) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima § 7 lg 5 sätestatut. (9) Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavat ametisikut püstitatud väikeehitistest, millele ei taotletata kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (10) ) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (11) Vallavalitsus annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest hiljemalt kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. (12) Eramuga kinnistul, kui selle kinnistu ja hoonestuse kohta ei ole arhitektuuri- ja muinsuskaitselisi või muid piiranguid ja ettekirjutusi, võib omanik ilma loata: 1) teha elamus ja kõrvalhoones väikesemahulisi muudatusi, ilma et muutuks hoone või rajatise välisilme, otstarve ja maht, väheneks põhikonstruktsioonide vastupidavus, suureneks tuleohtlikkus ja halveneks hoone sanitaar-hügieeniline seisund ning ei saaks kahjustatud ehitisele kehtestatud erinõuded; 2) teha madalhaljastust ning paigaldada väikevorme ja teisi kujunduselemente; 3) lammutada õigusliku aluseta ehitatud ehitisi .
(1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. (2) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt, kes vastab seadusandlusega kehtestatud nõuetele. (3) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning vallavolikogu kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. (4) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega hiljemalt 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast alates. Projekteerimistingimused avalikustatakse valla lehes ja vallamaja teadetetahvlil näidates ära: 1) kellele projekteerimistingimused väljastati; 2) kinnistu nimi ja asukoht; 3) projekteeritava objekti nimetus. (5) Projekteerimistingimused kehtivad 2 aastat alates määramisest. (6) Ehitusuuringuid tegev ettevõtja on kohustatud ehitusuuringute tulemused esitama vallavalitsusele hiljemalt kümne päeva jooksul ehitusuuringute lõpetamise päevast alates.
(1) Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusloa väljastab või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul taotluse esitamisest või tunnistab kehtetuks 10 päeva jooksul peale vastava taotluse saamist või ehitusseaduse § 28 lg 1 loetletud juhtudel pärast teadasaamist vallavalitsus seadusandlusega kehtestatud korras. (3) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. (4) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast alates.
(1) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kasutamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. (2) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (3) Kasutusloa väljastab või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamisest või tunnistab kehtetuks 10 päeva jooksul vastava seaduspärase taotluse esitamisest või ehitusseaduse § 38 lg 1 loetletud asjaolude teadasaamisest vallavalitsus seadusandlusega kehtestatud korras. (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist.Kasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) ehitis on ohtlik inimeste tervisele või keskkonnale; 2) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid; 3) ehitis on lammutatud. (5) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud ajutise ehitise puhul. (6) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.
(1) Ehitistel ja ehituskruntidel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid, tarad ning piirded peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. (2) Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. (3) Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise sihtotstarbe muutmiseks, esitades vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu.
Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete, ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu seadusandlusega kehtestatud korras.
Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.
Tunnistada kehtetuks Kõue Vallavolikogu määrus 31. märts 2003. a nr 11 „Kõue valla ehitusmäärus“
Käesolev määrus jõustub 25. juunist 2007. a.