Kooli nimi on Iisaku Gümnaasium (edaspidi kool).
Kooli õppehoone asub Ida-Viru maakonnas Iisaku vallas Iisaku alevikus ja tema postiaadress on Tartu mnt 62, Iisaku alevik, Iisaku vald, 41101, Ida-Virumaa.
(1) Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium. (2) Põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks on koolis 1.-9. klass ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumi 10.-12. klass. (3) Kool on Iisaku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalkool. (4) Kool lähtub oma tegevuses seadustest ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (5) Kooli teeninduspiirkonnaks on Ida-Virumaa lõunaregiooni vallad (Alajõe, Iisaku, Illuka, Lohusuu, Mäetaguse ja Tudulinna). Koolil on õigus vastu võtta teiste koolide teeninduspiirkondade lapsi vabadele kohtadele nende vanema või seadusliku esindaja soovil.
(1) Koolil on Iisaku valla eelarves iseseisev eelarve. (2) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.
(1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.
(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes ning muudes asjaajamist korraldavates õigusaktides sätestatust. (2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor. Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmise korrale.
Kooli tegevuse eesmärgiks on tingimuste loomine, mis võimaldavad õpilastel kujuneda pidevalt arenevateks isiksusteks, kes on suutelised elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, valima ning omandama neile sobiva elukutse, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.
(1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne: 1) luua õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks; 2) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed; 3) luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (2) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne: 1) ettevalmistamine noort toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna; 2) õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks on, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. (3) Üldised ülesanded: 1) kujundada õpilastest mõtlemisvõimelisi, motiveeritud, teotahtelisi, iseseisvalt toimetulevaid inimesi, kes arendavad ennast ning aitavad kaasa Iisaku valla, Ida-Virumaa ning kogu ühiskonna arengule; 2) kujundada sobiv õpi- ja arengukeskkond; 3) arvestada õppesisu valikul ja õppekorralduses piirkondlikke, õpilaste vanuselisi ning individuaalseid iseärasusi; 4) suunata õpilasi oma tegevust jälgima, õpitulemusi hindama, tehtud vigu analüüsima, probleeme nägema ja püstitama, valima ja otsustama, isikupärast õpistiili kujundama; 5) kujundada õpilastes õigeid väärtushinnanguid ja eetilisi tõekspidamisi; 6) väärtustada elukestva õppimise põhimõtet; 7) luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks tegevuseks, suunata õpilasi tegutsema noorteorganisatsioonides, huviringide töös, ürituste läbiviimisel ning paikkonna kultuurilise arengu toetamisel; 8) kujundada koostöösuhteid õpetajate, õpilaste ja lastevanemate vahel; 9) luua töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks.
(1) Kooli järjepidevuse tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. (2) Arengukavas määratakse kooli arenduse põhisuunad ja –valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks, arengukava uuendamise kord. (3) Arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevustega ja parendusvaldkondadega. (4) Kooli arengukava kinnitab Iisaku Vallavolikogu (edaspidi volikogu). (5) Kooli arengukava avalikustatakse avaliku teabe seaduse alusel kooli veebilehel.
(1) Kool toimib üldhariduskoolina, milles on põhikooliastmes 1.-9. klass ja gümnaasiumiastmes 10.-12. klass. (2) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikute alushariduse omandamise võimaldamiseks, pikapäevarühmi ja parandusõpperühmi. (3) Kooli direktori otsusel tegutsevad vajadusel koolis aine- ja huviringid ja muud klassivälise tegevusega seotud vormid. (4) 5 (5) 6 (6) 7 (7) 8 (8) Kooliraamatukogu ülesandeid põhikogu osas täidab Iisaku Raamatukogu. (9) Õppekirjanduse kogu (õpikud, tööraamatud, metoodilised juhendmaterjalid jms) haldamise korraldab kooli direktor.
(1) Hariduse omandamine toimub riiklike õppekavade alusel koostatud kooli õppekava järgi. Õppekava on õpingute alusdokument. (2) Kooli õppekava määrab kindlaks: õppetöö sisu; õppe-ja kasvatustöö eesmärgid; tunnijaotusplaani ja ainekavad; õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtted, sisu, mahu ning selle ajalise korralduse; valikainete loendi ja valikutingimused. (3) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor, esitades selle arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule . (4) Õpikud, tööraamatud, töövihikud ja muu õppekirjanduse valib õpetaja õppekava nõuetest tulenevalt. Õpikutele, tööraamatutele, töövihikutele ja muule õppekirjandusele esitatavad nõuded kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist ühel kalendriaastal 31. augustini järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. (2) Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveeerand, kursus ja poolaasta. Kursuse pikkus on 35 õppetundi. (4) Õppetöö põhivormiks on õppetund. (5) Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit. (6) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning õppekavaväliste tegevuste, milleks on pikapäeva rühmas ja ringides korraldatavate tegevuste ajalist järjestust ja kestvust. Kooli päevakava kehtestab kooli direktor. (7) Õpilase hindamine toimub kooli hindamisjuhendi alusel, mis tugineb riiklikes õppekavades sätestatud hindamissüsteemile. Hindamisest teavitamine sätestatakse kooli kodukorras. (8) Kooli lõpetamine toimub vastavalt riiklikes õppekavades ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimustele. (9) Kool võimaldab õpilastele logopeedi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja abi, parandus-, individuaal- ja koduõpet ning rakendab õppekavas näidatud muid tugisüsteeme, et aidata õpilastel omandada nõutavad teadmised ja oskused. (10) Kool võib vastavate õpetajate olemasolul anda kutsealast õpetust, korraldada täiskasvanute täiendkoolitust ja kursusi. (11) Vanemate soovil ja hoolekogu nõusolekul võib kool korraldada õpilastele tasulisi kursusi. (12) Kool teeb koostööd õpilaste vanematega. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond vähemalt kord aastas kokku vanemate koosoleku. Koosolek võib teha kooli direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustöö parendamiseks. (13) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilase ja tema vanemaga läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine. (14) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule. (15) Õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste või õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral on vanematel õigus pöörduda kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Ida-Viru maavanema või Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (16) Koolis viiakse läbi sisehindamist. (17) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor. (18) Kool koostab sisehindamisaruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja vallavalitsusele. (19) Koolil on kodukord, mille kehtestab direktor. Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.
Õpilase kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri sätestatud korra alusel.
(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema ohutuse ning õpilase tervist kaitsvad ja edendavad tingimused. (2) Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab sotsiaalminister. (3) Kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-alale esitatavad tervisekaitsenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Õpilasel on õigus: 1) võtta osa õppetööst; 2) valida õppeaineid koolis õpetatavate valik- ja vabaainete piires või õppida individuaalse õppekava järgi riiklikes õppekavades kehtestatud korras; 3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja tööaja piires; 4) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega; 5) võtta osa klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt kooli üldtööplaanile; 6) kasutada huvitegevuses oma kooli ruume, rajatisi ning õppe-, spordi- jm vahendeid tasuta; 7) pöörduda abi saamiseks kooli pedagoogide ja teiste kooli töötajate poole; 8) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, gümnaasiumi astmes õpinguraamat; 9) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 10) gümnaasiumiastmes olla valitud kooli hoolekogusse; 11) olla kutsutud vähemalt kord aastas arenguvestlusele; 12) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja volikogu poolt kehtestatud korras ning ulatuses; 13) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta; 14) vaidlustada hinne ja hinnang vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 15) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Ida-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole; 16) teha ettepanekuid kooli direktorile ja pedagoogidele õppe-ja kasvatustöö paremaks korraldamiseks.
Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös; 2) täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest; 3) käituma väärikalt; 4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 5) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 6) hoidma kooli head mainet; 7) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Vanemal on õigus: 1) saada teavet kooli õppekavaga määratud õppetöö sisu, õppe-ja kasvatustöö eesmärkide, tunnijaotusplaani ja ainekavade, õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtete, sisu, mahu ning selle ajalise korralduse, valikainete loendi ja valikutingimuste kohta; 2) saada teavet lapsele kohalduvast osast kooli päevakavas; 3) saada teavitatud kooli hindamisjuhendi põhimõtetest; 4) saada teavet koolis tegutsevate huviringide kohta; 5) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele oma lapse kohta; 6) saada teavet oma lapse hinnete kohta; 7) saada teavet kooli vastuvõtu tingimustest ja korrast; 8) olla valitud kooli hoolekogusse; 9) pöörduda oma lapse õiguste kaitseks kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Ida-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole; 10) teha ettepanekuid kooli direktorile ja pedagoogidele õppe-ja kasvatustöö paremaks korraldamiseks.
Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
Õpilastele avaldatakse tunnustust haridus- ja teadusministri ning kooli kodukorraga sätestatud korras.
Õpilase suhtes võib kohaldada tugimeetmeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimustel ja korras .
Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilase vanem või tema seaduslik esindaja: 1) rahaliselt vara taastamise väärtuses; 2) või samaväärse vara asendamisega.
Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.
(1) Personali koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi direktor, arvestades volikogu poolt kinnitatud palgafondi. Enne kinnitamist kooskõlastab direktor koolitöötajate koosseisu ja selle muutused valitsusega. (2) Töölepingud kooli personaliga sõlmib, muudab ja ütleb üles kooli direktor.
(1) Pedagoogi ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vaba ametikoht täidetakse konkursi korras. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(1) Kooli pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb õpetaja ja õpilase vastastikusel lugupidamisel ja üksteisemõistmisel. (2) Kooli teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (3) Personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Kooli direktor: 1) esindab kooli ja teeb oma pädevuse piires kooli kasuks tehinguid ulatuses, mis on vajalikud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, selle alusel antud õigusaktides või käesolevas põhimääruses ja direktori töös sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) korraldab kooli õppenõukogu tööd; 3) 4) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid; 6) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse andmiseks ja vallavalitsusele valla eelarve eelnõu koostamiseks; 7) juhib kooli finantstegevust; 8) tagab kooli asjaajamise korraldamise; 9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise; 10) otsustab personalivajaduse üle, jagab töötajate vahel tööülesanded ja –kohustused, kinnitab personali ametijuhendid; 11) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 12) tagab kooli, õpilaste ja pedagoogidega seotud andmete kandmise Eesti Hariduse Infosüsteemi; 12¹) korraldab õppekirjanduse kogu haldamise; 13) lahendab muid seadusega, kooli põhimäärusega, töölepinguga ning ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi. (3) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi ja kehtestab selle läbiviimise korra vallavalitsus. (4) Direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingu vallavanem. (5) Direktori äraoleku ajal täidab kooli direktori kohuseid direktori määratud isik.
(1) Koolis tegutseb õppenõukogu, mille ülesandeks on õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu esimees on kooli direktor. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. (2) Hoolekogu juhib ja hoolekogu tööd korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (3) Hoolekogu töövorm on koosolek. (4) Koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (5) Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt kord nelja kuu jooksul. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kooli direktor. (6) Koosoleku toimumisest ja päevakavast informeeritakse kõiki liikmeid vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade hoolekogu koosoleku toimumisest saadetakse hoolekogu liikme poolt näidatud elektronposti aadressile. (7) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (8) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees. (9) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata. Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (10) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab üle poole hoolekogu liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. (11) Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega säilitatakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale. (12) Hoolekogu otsuste täitmist korraldab kooli direktor. (13) Koosoleku protokollid ja otsused tehakse kättesaadavaks kooli kodulehel.
(1) Koolis tegutseb õpilasesindus, kes esindab õpilasi koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas kooli põhimäärusega, õpilasesinduse põhimäärusega ja teiste seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. (4) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks õpilaskonna üldkoosolekul . (5) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab kooli direktor. (6) Esimese õpilasesinduse valimisteks kutsub kooli direktor kokku õpilaskonna üldkoosoleku. Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel õpilastel. Valimised toimuvad demokraatlikel põhimõtetel.
(1) Kooli juhtkonna moodustab direktor. (2) Kooli juhtkond on direktorile kooli tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ.
Kooli vara moodustavad talle Iisaku valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, projektidest, annetustest ja kooli õppekavavälisest tasulisest tegevusest saadud tuludest. (2) Kooli tasuliseks tegevuseks on kooli kasutuses oleva vara üürimine. Tasulise tegevuse hinnad kinnitab vallavalitsus. (3) Vallavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta. (4) Kooli finantstegevust juhib kooli direktor. Kooli raamatupidamist peab vallavalitsus.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid kehtivate õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus. (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll. (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalveorgani poolt määratud tähtajaks.
(1) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel. (2) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (3) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda pärast õppeperioodi lõppu. (4) Kooli ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õpilastele, vanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Ida-Viru maavanemale vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
Kooli põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub 01. detsembril 2010.a