(1) Lepingu artikli 10 lõike 1 alusel ESM-i lubatud aktsiakapitali, maksimaalse laenumahu ja lepingu artikli 19 alusel finantsabi andmise vahendite muutmise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja ESM-i juhatajate või direktorite nõukogus (edaspidi Eesti Vabariigi esindaja) Riigikogu eelnevat otsust. (2) Kui maksimaalse laenumahu või finantsabi andmise vahendite muutmise otsusest tulenevad lepingu muudatused või suurendatakse ESM-i lubatud aktsiakapitali, esitab Vabariigi Valitsus lepingu muudatused Riigikogule ratifitseerimiseks. (3) Lepingu artikli 40 raames tehtavate otsuste Euroopa finantsstabiilsusfondi kohustuste ESM-i ülekandmise kohta hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
(1) Memorandumi kavandiLepingu artikli 18a lõike 1 alusel kriisilahendusnõukogule kaitsemeetme andmise ja kaitsemeetmele nominaalse ülempiiri määramise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
(2) Vabariigi Valitsus võib esitada memorandumi kavandi, välja arvatud lepinguLepingu artikli 14 lõikes 218a lõike 5 alusel kaitsemeetmest laenu andmisest ja väljamaksete tegemisest teavitab rahandusminister Riigikogu kirjalikult, arvestades selle info avalikustamisele seatud piiranguid.
(3) Lepingu artikli 16 lõikes 218a lõike 5 alusel direktorite nõukogu otsustuspädevuse ESM-i tegevdirektorile delegeerimise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi kavandi,hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu asemel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt
(1) Memorandumi muutmise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
(2) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud memorandumi muudatuse kavandi esitada Riigikogu asemel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui: 1) memorandumi, välja arvatud lepingu artikli 14 lõikes 23, artikli 16 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi, muudatuse kavandi avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki või 2) memorandumit muudetakse mitteolulises mahus ning muudatused ei ole seotud stabiilsustoetuse mahu suurendamisega.
(3) Vabariigi Valitsus põhjendab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel memorandumi muudatuse kavandi komisjonile esitamist.
(4) Memorandumi muudatuse kavandi menetlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 teises lauses ning lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3¹) Riigikogu otsustab käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärgil aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamise ning euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summadega seoses finantseerimistehingute tegemise riigieelarves ettenähtust suuremas ulatuses. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu. Riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.”; 2) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve muutmisel käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärgil, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summade suurendamise, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu ajalisi piiranguid ei kohaldata.”; 3) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Riigieelarve kulusid suurendava lisaeelarve eelnõu esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu. Riigieelarve kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu tuleb Riigikogule esitada vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Lisaeelarve esitamisel käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärgil, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summade suurendamise, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu ajalisi piiranguid ei kohaldata.”-
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arvamuse” tekstiosaga „, Euroopa Liidu asjade komisjon ka seisukoha,”; 2) paragrahvi 56 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:„13) käesoleva seaduse § 118² kohaselt kiireloomulisena menetletav euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel[Käesolevast tekstist välja jäetud.”; 3) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:„
(3) Kui Vabariigi Valitsus taotleb Riigikogu juhatuselt Riigikogu täiendava istungi pidamist niisuguse eelnõu arutamiseks, mida ei ole Riigikogu menetluses, esitatakse see eelnõu Riigikogu juhatusele koos taotlusega.”; 4) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 118² järgmises sõnastuses:„§ 118 2. Euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused
(1) Vabariigi Valitsuse taotluse alusel Riigikogu juhatuse poolt kiireloomuliseks tunnistatud Riigikogu otsuse eelnõu, mis on seotud euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega, arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega.
(2) Otsuse-eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab Riigikogu esimees eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada juhtivkomisjon ja fraktsioonid.
(3) Kui otsuse-eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele pärast läbirääkimiste lõpetamist, arvestades käesoleva seaduse §-s 106 ettenähtut. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele.”; 5) paragrahvi 152¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(2) Vabariigi Valitsus esitab omal algatusel või Riigikogu, Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõudel Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile arvamuse andmiseks ka muid olulise tähtsusega Euroopa Liidu asju. Seaduses ettenähtud juhtudel esitab Vabariigi Valitsus muid olulise tähtsusega Euroopa Liidu asju Euroopa Liidu asjade komisjonile seisukoha võtmiseks. Niisugusel juhul ei kohaldata seisukoha kujundamise menetlusele käesoleva seaduse §-des 152², 152³ ega § 1524 lõikes 1 sätestatut ning kohaldatakse § 1524 lõikeid 2 ja 3.”