(1) Saue linna omandis olevate eluruumide kasutamise kord sätestab Saue linna omandisolevate eluruumide üürile andmise ja eluaset vajavate isikute üle arvestuse pidamise korra ning linnavalitsuse pädevuse vastavate toimingute teostamisel. (2) Eluruumide võõrandamine, vahetamine, kasutamise otstarbe muutmine ja asjaõigustega koormamine toimub Saue linna põhimääruses, Saue linnavara eeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
(1) Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ning mida kasutatakse alaliseks elamiseks. (2) Sotsiaaleluruum on Saue linna omandis olev eluruum, mis on tunnistatud Saue Linnavolikogu poolt sotsiaaleluruumiks ja mida antakse üürile eluaset vajavatele isikutele. Sotsiaaleluruum võib olla kohaldatud erivajadustega inimestele. (3) Vastavalt võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktile 4 ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut sotsiaaleluruumi üürilepingutele. Üürnikku tuleb käesolevas lõikes nimetatud asjaolust teavitada enne üürilepingu sõlmimist. (4) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest. (5) Saue linnale kuuluvate eluruumide üüri piirmäärad kehtestab Saue Linnavolikogu.
(1) Linna omandis olevate eluruumide kasutamise õigustatud isikuteks, kes võetakse eluruumi vajajana arvele on: 1) isikud, kes on käesoleva määrusega sätestatud korras tunnistatud Sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluasemeteenu st vajavateks isikuteks; 2) munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutavad isikud. (2) Eluasemeteenust vajavad isikud, kes on õigustatud taotlema sotsiaaleluruumi on: 1) ebapiisavate füüsiliste võimetega või psüühiliste erivajadustega isikud, kes vajavad abi ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kelle kasutada olevas Saue linnas asuvas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; 2) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekannet vajavad isikud, kes oma materiaalse olukorra tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid; 3) kinnipidamiskohast või erihoolekandeasutusest vabanenud isikud, kellel ei ole võimalik asuda elama Saue linnas asuvasse eluruumi, mida nad kasutasid enne kinnipidamiskohta paigutamist; 4) orvud ja vanemliku hoolitsuseta alaealised isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta lastehoolekand e asutusest, eestkostja või hooldaja juurest ja kellel ei ole võimalik asuda elama Saue linnas asuvasse eluruumi, mida nad kasutasid enne lastehoolekande asutusse, eestkostja või hooldaja juurde elama asumist. 5) isikud, kelle Saue linnas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamis - kõlbmatuks ja kellel ei ole teist eluruumi ning kelle perekonnal puuduvad vahendid endale või oma perekonnale eluruumi soetamiseks; (3) Lõike 2 punktides 1, 2, 5 nimetatud isikud loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Saue linnas. (4) Lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikud loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoht enne kinnipidamiskohta või erihoolekande - asutusse paigutamist, samuti lastehoolekandeasutusse, eestkostja või hooldaja juurde elama asumist, asus Saue linnas. (5) Teised isikud võivad sotsiaaleluruumi taotlejaks olla erijuhtudel ja sotsiaaleluruumi andmise otsustab linnavalitsus volikogu vastava valdkonna komisjoni ettepanekul.
(1) Sotsiaaleluruumi saamiseks esitab § 3 lõikes 2 nimetatud eluaset vajav isik avalduse Saue Linnavalitsusele. Linnavalitsuse vastav sotsiaalvaldkonna ametnik kontrollib avalduses toodud asjaolusid. (2) Avaldus peab sisaldama eluruumi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas: 1) isiku-, elukoha- ja kontaktandmeid; 2) andmeid isiku perekonnaliikmete kohta; 3) andmed isiku seotuse kohta Saue linnaga; 4) andmed seni kasutatava eluruumi kohta (asukoht, tubade arv, üldpind, mugavuse ja heakorrastatuse aste ja muud olulisemad andmed); 5) eluruumi taotlemise põhjendus (sotsiaaleluruumi taotlemise puhul asjaolud, mille tõttu isik taotleb sotsiaaleluruumi); 6) elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise põhjused; 7) muud olulised andmed taotluse lahendamiseks. (3) Linnavalitsuse vastaval sotsiaalvaldkonna ametnikul on õigus küsida avalduse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt ja kolmandatelt isikutelt selgitusi ja dokumente esitatud taotluse kohta.
(1) Linnavalitsus vaatab sotsiaal eluruumi saamiseks esitatud avaldused läbi ja lõpetab taotluse menetlemise kui avalduse esitaja ei kuulu §-3 nimetatud õigustatud isikute hulka. (2) Sotsiaalteenust vajavale isikule eraldatakse sotsiaaleluruum linnavalitsuse korraldusega volikogu vastava valdkonna komisjoni ettepaneku alusel. Erandjuhtudel, kui abivajajal on oma eluruum muutunud kasutuskõlbmatuks õnnetusjuhtumi tagajärjel (tulekahju, veeuputus vm), eraldatakse sotsiaaleluruum sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna juhi otsusega kuni linnavalitsuse vastava korralduseni. (3) Korralduses määrates kindlaks üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas: 1) eluruumi asukoht; 2) eluruumi suuruse ja tubade arv; 3) üürilepingu tähtaeg; 4) üürimäär; 5) üürnikuga koos elavad isikud. (4) Sotsiaale luruumi kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik üürileping ning eluruum antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga .
(1) Arvele võetud isik on kohustatud avalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete muutumisel andmeid uuendama, esitades linnavalitsusele 30 päeva jooksul muudatuste toimumisest kirjaliku teatise ja vastavad dokumendid. (2) Kui avalduses toodud andmed ei ole muutunud, on arvele võetud isik kohustatud iga kalendriaasta esimese kahe kuu jooksul seda linnavalitsusele kirjalikult kinnitama. (3) Linnavalitsus kustutab arvele võetud isiku arvelt: 1) tema avalduse alusel; 2) arvel oleva isikuga eluruumi kasutamiseks üürilepingu sõlmimisel; 3) arvel olemise asjaolude äralangemise tõttu; 4) valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisel; 5) eraldatud eluruumi vastuvõtmisest põhjendamatul keeldumisel; 6) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral; 7) muudel asjaoludel, mille tõttu isiku arvelolek ei ole põhjendatud.
(1) Üürilepingu võib sõlmida tähtajaga kuni kolm aastat, kohustusega vabastada e luruum pärast tähtaja möödumist. (2) Sotsiaalpinna kasutamise õiguse lõppemisel lõpevad üürnikuga koos elavate isikute õigused üüripinna kasutamis eks, kui keegi neis ei kuulu § 3 lg 2 õigustatud isikute hulka.
(1) Munitsipaaleluruume , mis ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks, kasutavad üürnikud sõlmitud üürilepingu alusel üürilepingus kokkulepitud tingimustel. (2) Eluruumi üürnikul on õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid vanemaid linnavalitsuse nõusolekul. (3) Käesoleva määruse järgi üürile antud eluruumide allkasutusse, eelkõige allüürile andmine on keelatud. (4) Üürilepingus märgitud üüri võib linnavalitsus muuta üks kord aastas volikogu poolt kehtestatud üüri piirmäära ulatuses, teatades üürnikule sellest üks kuu ette.
(1) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikul õigus taotleda uue üürilepingu sõlmimist, kui üürnik või tema perekonnaliikmed ei ole soetanud ega ole võimelised soetama endale eluruumi. (2) Uue üürilepingu sõlmimiseks esitab üürnik avalduse ja dokumendid hiljemalt kaks kuud enne üürilepingu tähtaja lõppemist. (3) Avalduses tuleb märkida: 1) isiku-, elukoha- ja kontaktandmed; 2) andmed isiku perekonnaliikmete kohta; 3) andmed isiku seotuse kohta Saue linnaga; 4) andmed seni kasutatava eluruumi kohta (asukoht, tubade arv, üldpind, mugavuse jaheakorrastatuse aste ja muud olulisemad andmed); 5) eluruumi taotlemise põhjendus. (4) Uus üürileping võidakse sõlmida juhul, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud, üürnik on täitnud lepingujärgsed kohustused ja avaldus ning dokumendid uue üürilepingu sõlmimiseks on esitatud tähtaegselt. (5) Uue üürilepingu sõlmimise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus korraldusega.
(1) Eluruumi üürnik, kes kasutab eluruume, on kohustatud tagama eluruumis puhtuse ja vajadusel jooksva remondi teostamise. Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. (2) Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama või toimub veeavarii, peab üürnik koheselt teavitama omanikku või maja haldajat ning võtma tarvitusele abinõud kahju ärahoidmiseks. (3) Eluruumi kasutaja võib üürilepingu alusel kasutatavale eluruumile teha parendusi või muuda tusi ainult linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. (4) Eluruumi parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist näidates ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse.
Linnavalitsuse poolt volitatud isik on kohustatud algatama eluruumi üürilepingu ülesütlemise või üüri võlgnevuse sissenõudmise, kui esinevad selleks seaduses ja käesolevas määruses sätestatud alused.
(1) Linna esindamist korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena, korraldab linnavalitsus. Volituse andmine linna esindamiseks korteriomanike või – valdajate üldkoosolekul otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. (2) Linna omandis olevast eluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse alustamise, edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise ning avalduse esitamiseks volituste andmise otsustab linnavalitsus.
(1) Linnavalitsus teeb kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumise päevast arvates varem eluruumi saamiseks avalduse esitanud isikutele ettepaneku andmete uuendamiseks ning otsustab uuendatud andmete alusel ja käesoleva määruse kohaselt isiku arvelevõtmise. (2) Tähtajatute üürilepingute korralise ülesüt lemise üürnikega, kes ei ole § 3 lõigete 1 ja 2 mõistes õigustatud isikud, otsustab linnvalitsus kolme kuu jooksul määruse jõustumise päevast arvates. (3) Linnavalitsuse poolt volitatud isik esitab linnavalitsusele üks kord aastas aruande kõigi linna eluruumide kohta jä rgmised andmed: 1) eluruumi aadress ja asukoht (millisel korrusel eluruum asub); 2) eluruumi üldpind; 3) tubade arv; 4) eluruumi tehniline seisukord ja heakorratase (keskküte, ahjuküte, soe vesi, vann/dušš jms); 5) andmed üü rniku ja tema perekonna koosseisu kohta; 6) andmed üü rilepingust tulenevate kohu tuste täitmise kohta. (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (5) Määrus jõustub 1. aprillil 2012.