(1) Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada Püssi linna kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus. (2) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.
Püssi linna kaugküttepiirkonna piirid on kirjeldatud tekstina lisas 1 ja kaardil lisas 2.
(1) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. (2) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras. (3) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud erandjuhtudel. (4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 25 kW; 3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 4) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise; 5) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse tehnoloogilist jääksoojust. (5) Loa käesoleva paragrahvi punktis 4 loetletud erisuste kasutamiseks annab Püssi Linnavalitsus projektide läbivaatamise ja kinnitamise käigus soojatootja ettepanekul. (6) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega. (7) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel; 2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise; 3) ehitise soojusega varustamiseks hakatakse kasutama kogu soojavajaduse rahuldamiseks tehnoloogilist jääksoojust. (8) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse. (9) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (10) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks. (11) Kortermajades ei ole korterite võrgust eraldumine lubatud.
(1) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega. (2) Kaugküttevõrgus peab võrguettevõtja hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut milles on tarbijaga kokku lepitud. (3) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügi lepingus.
Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.
(1) Soojusettevõtja peab arendama võrke lähtudes linna üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga. (2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
Määrus jõustub 16. oktoobril 2006.