(1) Puudega lapse hooldajatoetus on 3-18 aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu riigieelarvest eelarveaastaks valla eelarvesse eraldatud vahenditest makstav igakuine toetus. (2) Puudega lapse hooldajatoetust on õigus taotleda rahvastiku registri andmetel Püssi linnas elukohta omavatele raske ja sügava puudega lapse vanem või võõrasema, kes ei tööta. (3) Kui puudega lapse ja tema vanema tegelik elukoht on Püssi linn, kuid Eesti rahvatiku registris on elukohana märgitud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades toetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega. (4) Hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust linnavalitsus.
Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kehtiva puude raskusastme korral: 1) 3-16-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 20 eurot; 2) 16-18-aastase raske puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 16 eurot; 3) 6-18-aastase sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 26 eurot.MUUDETUD Püssi Linnavolikogu 18.11.2010 määrus nr 10, jõust. 01.01.2011
(1) Toetuse taotleja esitab linnavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse koos vajalike dokumentidega (lisa): 1) hooldaja kirjalik avaldus; 2) taotleja ja hooldatava isikuttõendavate dokumentide koopiad; 3) koopia kehtiva puude määramist tõendavast dokumendist; 4) sünnitunnistus; 5) lahutustunnistus (2) Täiendavate dokumentidena esitatakse nende olemasolu korral: 1) eestkostja määramise kohtuotsuse koopia; 2) hooldatava rehabilitatsiooniplaani koopia; 3) nõustamiskomisjoni otsus. (3) Linnavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse avalduse vastuvõtmisel või kuni 10 tööpäeva jooksul pärast avaluse vastuvõtmist. Toetuse taotluse läbivaatamisest on õigus keelduda, kui 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavaid nõutud vajalikke dokumente.
(1) Toetuse määramise aluseks on hooldaja vastavus käesoleva korraga sätestatud tingimustele ja linnavalitsuse korraldus hooldaja määramise kohta. (2) Hooldusvajaduse hindamiseks võib kasutada sotsiaalministeeriumi soovitatud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni poolt väljatöötatud puudega laste hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajaduse hindamisvahendit. (3) Sotsiaaltöötajal on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid. (4) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearste või pöörduda rehabilitatsioonikomisjoni poole. (5) Linnavalitsus teeb otsuse toetuse maksmise või sellest keeldumiseks hooldusvajaduse põhjal 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. (6) Vajadusel võib linnavalitsus hooldusvajaduse hindamise läbiviimise ja hooldaja määramise aega pikendada. (7) Vajadusel võib linnavalitsuse sotsiaaltöötaja teha korduv kodukülastuse enne hooldaja määramist.
(1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu esimeseks kuupäevaks ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimaseks kuupäevaks. (2) Otsusest toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Toetus kantakse hooldaja arvelduskontole.
Hooldajatoetuse maksmine peatatakse linnavalitsuse korraldusega kui: 1) hooldaja asub tööle; 2) kui laps paigutatakse ajutiselt vähemalt 1 kuuks intervallhooldusele; 3) kui laps on suunatud ööpäevaringsesse õpilaskodusse.
(1) Toetuse maksmine lõpetatakse linnavalitsuse korraldusega: 1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel; 2) hooldaja või hooldava surma korral; 3) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel; 4) hooldaja ja hooldatava asutamisega teise omavalitsusse; 5) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. (2) Toetuse maksmist on õigus lõpetada ja tagasi nõuda kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast on linnavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole. (3) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemisel, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(1) Vanemale või eestkostjale, kellele on määratud puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue ning vanemale, kes elab hoolekandeasutuses või viibib haiglas hooldusravil. (2) Vanemale, kelle teovõime on piiratud.
(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise 10 tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest. (2) § 7 lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on linnavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu kaudu.
(1) Isik, kes leiab, et käesoleva määruse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide maavanemale või pöörduda kohtu poole. (2) Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Määrus jõustub 01. märtsil 2009.a.