Redaktsioonide võrdlus

(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kordtingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning järelevalve teostamine jäätmekäitlusejäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Tartu vallas. (2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeeriminejäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine. (3) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidilisteon täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtesjuriidilistele isikutele.

(1) Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Tartu valla haldusterritooriumil korraldavadjuhib Tartu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Tartu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab valla elanikke jäätmealastes küsimustes; 2) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja käitlemist; 3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil; 4) kontrollib valla prahistamist ja prahistatud alade korrastamist; 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, korraldatud jäätmeveoga liitumist ja jäätmekäitlustoiminguid, menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi; 6) teostab jäätmevaldajate liitmist korraldatud jäätmeveoga; 7) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle; 8) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid kõikides tegevussektorites ja avalikus ruumis; 9) määrab valla haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete kogumislahenduse, s.h vastuvõtupunktide asukohad, paigaldamise tingimused ning opereerimise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist; 10) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise; 11) korraldab tegevusi korraldatud jäätmeveo rakendamiseks; 12) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale, ja ujumiskohta vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku; 13) teostab muid tegevusi, mille teostamise vajadus tuleneb jäätmekavast ja/või vallavalitsuse otsustest.

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. (2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses: 1) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduse poolest samalaadsed jäätmed; 2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 3) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed ning aia-mille taaskasutamise toimingud on jäätmeseaduse ja haljastusjäätmed)selle alamaktidega kirjeldatud; 4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke; 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmedhaljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline; 6) biolagunevad köögitoidu- ja sööklajäätmedköögijäätmed

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukasarvestades tegevuse otstarbekust. (2) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumine peab olema korraldatud kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav. (3) Tekkekohas tuleb jäätmed eraldi kogudaJäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda. (4) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti (suurendamaks selle taaskasutusvõimalusiJäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata

(1) SegaolmejäätmeteJäätmekäitlust kinnisasjal, paberihoonestusõiguse alal ja kartongi ning pakendite kogumismahutissekrundil korraldab selle omanik, täites jäätmevaldaja ülesandeid. (2) Jäätmevaldaja on keelatud pannakohustatud: 1) ohtlikkeliigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale. Liigiti kogutud jäätmeid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeidvältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, sealhulgas kuuma tuhkaet vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust

(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba ning vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttesnõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või kartongi. Paberita ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja kartongi puhul tuleb eelistada nende taaskasutamist põletamiselevedu kinnistu omanik. (3) Jäätmevaldaja võib oma Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu piires tuulevaikse ilmaga põletada aia- ja pargijäätmeid naabreid mittehäirival viisil tingimusel, et järgitakse kehtivaid tuleohutusnõudeidomanik.

(1) Jäätmevaldaja on kohustatudJäätmete kogumise, taaskasutamise ja lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Tekkekohal tuleb kasutada kõiki võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikulepaber ja kartong (20 01); 2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamiseplastid (20 39); 3) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendite, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulkametallid (20 40); 4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning levikuklaas (20 02); 5) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumisbiolagunevad aia-

Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat(1) Kogumismahutisse tohib paigutada ainult neid jäätmeid, mis vastavad antud kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele ning ei ole võimalik kindlaks tehakahjusta jäätmematerjale. (2) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, plasti, metalli, klaasi ning pakendite kogumismahutisse on keelatud panna: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka; 3) vedelaid jäätmeid; 4) biolagunevaid jäätmeid; 5) suurjäätmeid; 6) probleemtooteid või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustustnendest tekkinud jäätmeid; 7) kogumiskaevude, korraldab jäätmete kogumistsealhulgas käimlate setteid; 8) nakkust tekitavaid ja vedu kinnistu omanikbioloogilisi jäätmeid; 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 10) radioaktiivseid jäätmeid; 11) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite tühjendajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik (3) Kuum tuhk (ahju/koldetuhk) kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse.

(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. (2) Kogumismahutina võib kasutada: 1) suletavaid käsitsi teisaldavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 770, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid (1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga; 3) kuni 150-liitriseid kilekotte (kaaluga mitte üle 10 kg), mis on kaitstud sademete või, muul viisil niiskumise ningja loomade ligipääsu eest esmase eesmärgiga vältida jäätmekoti purunemist; 4) süvakogumismahutid, mis vastavad Eesti Vabariigi kehtivaleasjakohastele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada. (3) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. (4) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (5) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi

Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata: (1) korraldatud jäätmeveo veopiirkond; Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks vastavat keskkonnaluba omava isiku poolt. (2) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 3) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku hanke korraldajaJäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja vedaja valiku tingimused; 4) teenuse osutaja valiku, avalikkuse teavitamisevärvimata puitu ning kiletamata ja ainuõiguse andjavärvidega katmata paberit või kartongi. Paberi ja vedaja vahelise lepingu sõlmimise kord; 5kartongi puhul tuleb eelistada nende taaskasutamist põletamisele. (3) jäätmevaldajateJäätmevaldaja võib oma kinnistu piires tuulevaikse ilmaga põletada aia- ja vedaja vaheline jäätmekäitluslepingute sõlmimise

(1) LiitumineValla haldusterritoorium moodustab tervikuna piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik järgmistes piirkondades: 1) I piirkond, kus korraldatud jäätmevedu toimib alates 01.07.2017 kuni 30.06.2022. 1¹) Tartu piirkond (lisa 1) 2) II piirkond Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu toimib alates 01.10.2016 kuni 30.09.2021. 2¹) Tabivere piirkond (lisa 1) 3) III piirkond, kus puudub korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmeveo hankeks tehakse ettevalmistusi ning veoperiood lõpeb 30.06.2022. 3¹) Laeva piirkond (lisa 1). 4) 4¹) (2) Jäätmevaldaja on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega piirkonnad moodustavad kolm Tartu valla korraldatud jäätmeveo veopiirkonda kuni 30

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikideks onjäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud ja liigiti kogutavatele olmejäätmetele: 1) segaolmejäätmed (jäätmekood- 20 03 01); 2) paber ja kartong (jäätmekood- 20 01) (kehtib Tartu veopiirkonnas kuni 30.06.2022) 01; 3) biolagunevad köögitoidu- sööklajäätmed (jäätmekoodja köögijäätmed - 20 01 08) (kehtib Tartu veopiirkonnas kuni 30.06.2022); 4) suurjäätmed (jäätmekood

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni korraldabLiitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik kogu Tartu Vallavalitsus juhindudes jäätmeseaduses ning riigihangete seaduses kehtestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastatvalla haldusalal. (2) Korraldatud jäätmeveo teenusel riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajalEeskirja vastuvõtmise ajal on õigus ja kohustus osutada korraldatudTartu vallas kolm jäätmeveo teenust määratud ajalpiirkonda (lisa 1): 1) Piirkond 1 (Tartu piirkond), jäätmeliikidekus korraldatud jäätmevedu toimib alates 01.07.2017 kuni 30.06.2022; 2) Piirkond 2 (Tabivere piirkond), kus korraldatud jäätmevedu toimib alates 01.10.2016 kuni 30.09.2021; 3) Piirkond 3 (Laeva piirkond), kus korraldatud jäätmevedu toimib alates 20.10.2018 kuni 30.06.2022. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirkonnad koos Piirissaare saarega moodustavad alates 01.07.2022. aastast ühe korraldatud jäätmeveo veopiirkonna. Otstarbekuse alusel võib Piirissaare osas ja veopiirkonnas

(1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on õigus ennetähtaegselt vedajalt ära võtta korraldatudKorraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamine konkreetses veopiirkonnasjäätmeliikideks on: 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast sedasegaolmejäätmed (20 01): piirkonnas 1, kui on teatavaks tehtud otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud2 ja 3; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajastpaberi - ja kartongijäätmed (20 01): ainult piirkonnas 1; 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust; 4biolagunevad köögi- sööklajäätmed (20 08) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurusraames kogutakse jäätmeid järgmiselt: 1) segaolmejäätmete (20 01) kogumine: kõiki jäätmevaldajad eraldi kogumismahutiga. Lubatud on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatudühismahutite kasutamine; 2) biolagunevad toidu- ja edukaks tunnistatud pakkumusesköögijäätmed (20 08) kogumine: kõik jäätmevaldajad. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasuLubatud on ühismahutite kasutamine; 2¹) juhul kui jäätmeid tekkekohal ei kompostita, peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamiskinnistu valdaja omama biolagunevate toidu- ja söögijäätmete kogumiseks kogumismahutit, kasutamismis vastab vähemalt 20%-, sulgemis-

(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muutaKorraldatud jäätmeveo teenustasusidteenus koosneb kahest teenusest: jäätmete kogumine ja vedu ning jäätmete edasine käitlemine. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmineJäätmete käitlemise tingimused määravad ära viisi, kuidas Tartu vallas korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmeid käideldakse ning prioriteediks on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimusteljäätmete ringlussevõtu toimingud. (2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui teenustasu muutmine on tingitud riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu, sotsiaalmaksu, keskkonnatasude määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisestJäätmete käitlemise tingimused ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses. käitleja(3

(1) Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamiselKui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on jäätmevedajal õigus vedajalt ennetähtaegselt ära võtta tasu. (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise õigus: 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud; 2) Korraldatudjäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekulosutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast; 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust; 4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus või halduslepingu alusel haldusülesannet täitma volitatud isik sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatelehõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu kujuneb järgmistest komponentidest: jäätmete käitlemise tasu, kes asuvad käesoleva eeskirja paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud veopiirkondadesjäätmete veoteenuse tasu, lisateenuste tasu ning muud põhjendatud tasud. Jäätmeveo tasu kujundamisel peab arvestama jäätmeseaduse § 66 lg 5 ja 6 sätestatut. (2) Kui kortermajade (kus ei ole moodustatud korteriühistut) korteriomanikud ja muud tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud omaJäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, ei loeta mittevastutajaid isikuid mitteliitunukseest teenustasu vastavalt esitatud arvetele. (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikudTeenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. (4) Korraldatud jäätmeveogakui kogumismahuti ei ole

(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgsesJäätmevedajal ja jäätmekäitlejal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 aluselteenustasusid. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei oleJäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajaleüksnes eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel. (2) Jäätmevedaja ja jäätmekäitleja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui: 1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja tasude tõttu, kesmis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveoolnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses; 2) kui teenuse osutaja

(1) Jäätmevedaja sõlmib vastavas veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks sooviosutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimused. (2) JäätmevedajalLisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima vedaja nimel jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguidvõtta tasu. (3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas Lisateenuste hinnad peavad olema kulupõhised. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (lisa 2), milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest

(1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatudKorraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseksliitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (sealhulgas suvila omanikud) 1kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas. maist kuni 30. septembrini. (2) Kirjalikus vormikohases taotlusesKui kortermajade (lisa 4kus ei ole moodustatud korteriühistut); märgitakse ära: 1) taotluse esitaja nimi korteriomanikud ja kontaktandmed ning majapidamise aadressimuud tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt

(1) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist kontrollib taotluse vastavust käesoleva eeskirjaJäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 21 lõigetes69 lõike 1 ja 2 sätestatud nõuetelealusel. Keskkonnaspetsialist otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. (2) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja: 1) ei esita õigeaegselt käesoleva määruse § 21 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust; 2) on esitanud valeandmeid. (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikuteliitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle teostab järelevalvet vallavalitsuse keskkonnaspetsialistvedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja. (42) KorraldatudJäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud

(1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on: 1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; 3) tiheasutusalaltJäätmevedaja sõlmib jäätmete vedamise lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud, võib olmejäätmeid keskkonnaspetsialisti nõusolekul kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 6) alusel regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksulkes avaldavad selleks soovi. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi. (2) Paberi ja kartongi jäätmemahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumistJäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima vedaja nimel jäätmevaldajatega jäätmeveolepinguid. (3) Biojäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumistJäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja ebameeldiva lõhna levikutjäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (4) Jäätmekotte

(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult postiVeopiirkonnas asuval või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajagaelaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (2) Kogumismahutite tühjendamineKirjalikus vormikohases taotluses (lisa 3) märgitakse ära: 1) taotluse esitaja nimi ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 22kontaktandmed ning majapidamise aadressi, mille kohta vabastust taotletakse; 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist 3) taotluse juurde lisatakse kinnistu elektri tarbimisteatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga; 4) ajaperiood (kuni kolm aastat), mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1.00-07 oktoobrist kuni 30.00 aprillini); 5) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri. (3) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal

(1) Jäätmekäitleja, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta,Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist kontrollib taotluse vastavust käesoleva eeskirja §-s 24 lg 1 ja lg 2 sätestatud nõuetele. Keskkonnaspetsialist otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. (2) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil on kohustatudõigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohtaei esita õigeaegselt käesoleva määruse §-s 24 lg 3 nimetatud kirjalikku kinnitust; 2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; on esitanud valeandmeid. (3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisilKorraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsuse keskkonnaspetsialist. (24) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda

(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesseSegaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on keelatud. (: 1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeidhajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; 3) tiheasutusalalt, sealhulgas jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/võikus biojäätmete kompostimine on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud, võib olmejäätmeid keskkonnaspetsialisti nõusolekul kirjaliku vormikohase taotluse (3lisa 5) Tartu valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmeid käideldakse lähimas nõuetekohases jäätmekäitluskohasalusel regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul. Jäätmekäitluskohta ei ole lubatud ladestamisele viia eelnevalt

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejaleJäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamiselKogumismahutite tühjendamine ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervisevedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 22.00- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist07.00. (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjalePäevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (4) Kodumajapidamistes

(1) Pakendimaterjali liigidJäätmevedaja on järgmisedkohustatud: 1) klaas; 2vedama jäätmed jäätmete käitluskohta (käitluskoha hanke tulemuste alusel) plastik: 3) paber ja kartong, k.a kihiline kartong; 4) metall; 5) puit; 6) muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid vedavale isikul. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad, puhtad jakoguma kokku pressitud. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud. Pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt. (kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega

(1) Eraldi kogutud paberOhtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja kartong peab selle jäätmekogumiskohale üleandmiselveol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuivkõrvaldamist. (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja puhasteiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning paber-nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liikipäevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemiseks luba omavatele isikutele. (4) Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid võetakse vastu ohtlike jäätmete kogumispunktis (info valla kodulehel) või antakse ära ohtlike jäätmete kogumisringil

(1) SuurjäätmetenaPakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong, k.a kihiline kartong; 4) metall; 5) puit; 6) muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid käitlevale isikul. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud. Pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt. (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma. (autoromud4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile. (5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutuse organisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või nende osadmüügikoha vahetus läheduses. (6) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke kogumispunkte ja otstarbekuse korral tekkekohal kogumist. (7) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud: 1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega; 2) tagama pakendikonteinerite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku; 3) tühjendama pakendikonteinereid selliselt

(1) Probleemtooted on: 1) patareidEraldi kogutud paber ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad, sh rehvid; 3) PCB-sid (toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid) sisaldavad seadmed; 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 5) vanarehvid; 6) põllumajandusplast. (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmiselkartong peab selle müüjalejäätmekogumiskohale üleandmisel või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. (3) Elektri-vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (4) Vanarehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise. (5) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale. (6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale. (7) PCBpuhas ning paber-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud korrale. (8) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja

(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidestSuurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või värvilistest metallidestnende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende sulamitest koosnevad jäätmedjäätmeid) ja muid tootjavastusega hõlmatud jäätmeid. (2) MetallijäätmeidSuurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu. (3) MetallijäätmedSuurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, ja antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjalekorraldatud jäätmeveo raames, jäätmejaamale või

(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimasse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal. (2Probleemtooted on: 1) Vastavate võimalustepatareid ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.akud; 2 (2¹) Kui biojäätmeid ei ole omal kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida: 1mootorsõidukid ja nende osad, sh rehvid; 3) peab kinnistul olema biolagunevate köögielektri- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teketelektroonikaseadmed ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõudedMetallijäätmed on kohustuslikud kõikidele Tartu valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused). (3) Diskreetset teavet sisaldavat vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumentepõhikoostiselt mustmetallidest või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutusesvärvilistest metallidest või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele. (4) Bioloogilisi jäätmeid nagu operatsiooni käigus tekkinud jäätmeid (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, vereülekandesüsteemid, ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed peab käitlema järgmiselt: 1) bioloogilisednende sulamitest koosnevad jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mille on markeering «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev; (

(1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) jäätmete kogumiskohtLiigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorruselevedada kompostimiseks lähimasse vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta või majandusblokki; kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal. (2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldetaVastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kompostimist. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilisedtoidu- ja kahjurputukad; köögijäätmeid tiheasustusalal nõuetekohase kompostriga ning hajaasustusalal lahtiselt aunas. (3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlusBiolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida eramajade kinnistutel. (4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida: 1)

(1) EhitusTervishoiu- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldajaveterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi. (2) EhitusjäätmedTervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Tartu valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused). (3) Diskreetset teavet sisaldavat vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb nende tekkekohal koguda eraldi järgmiste jäätmeliikide kaupajäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele. (4) Bioloogilisi jäätmeid nagu operatsiooni käigus tekkinud jäätmeid (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, vereülekandesüsteemid, ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed peab käitlema järgmiselt: 1) puit; 2patoloogilised jäätmed nagu koed, organid, kehaosad ja platsenta, mis on operatsioonil, lahangul jne. eemaldatud (jäätmeliik 18 02) paber

(1) Ohtlikud ehitusjäätmedTervishoiuasutuse, välja arvatud saastunud pinnaskes osutab tervishoiuteenust inimesele, tuleb koguda liikide kaupajäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmedjäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki; 2) värvi-jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, laki-, liimi-varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja vaigujäätmedkahjurputukad; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed

(1) Plastid Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (20 392) Ehitus- lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmedtagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. (3) Kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, mida tuleb tekkekohas liigiti kogudajäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. (4) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, nt ämbridpeab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, kelgudmis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust. (5) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, plastnõud jne

(1) Klaas (20 02) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmedOhtlikud ehitusjäätmed, midavälja arvatud saastunud pinnas, tuleb tekkekohas liigiti koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, nt tarbeklaas mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (vaas, kann jt2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed; 2) värvi-, klaasist riiulid ja lauakatelaki-, peegel, lehtklaas jneliimi- ja vaigujäätmed; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed; 4) saastunud pinnas. (23

Plastid (120 39) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed on pinnasolmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed. (2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmedmis tuleb tekkekohas liigiti koguda muudest jäätmetest eraldi ja antaksening anda üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttelenõuetekohasele käitlejale (jäätmejaam, jäätmekäitleja).

Klaas (1) Puit (20 3802) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, nt värvimata, immutamata ja lakkimata puit. (2) Puitmida tuleb tekkekohas liigiti koguda muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

(1) Tekstiil (20 01 10, 20 11)Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmedpinnas, milledeks on rõivadkivid ja tekstiil.muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (2) TekstiiliPuit tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttelenõuetekohasele käitlejale (jäätmejaam, jäätmekäitleja).

(1) Segaolmejäätmete kogumiseks nende tekkekohas on aastaks 2022 eesmärk liita jäätmetekkekohtadest 90% korraldatud jäätmeveoga ning suunata taaskasutusse 50% jäätmehoolduskeskuse piirkonnas tekkivate olmejäätmete kogumassist. Puit (220 38) Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise eesmärgiks on alates 2018. aastast pakendikonteinerite võrgustiku täiendamineolmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, nt värvimata, immutamata ja aastaks 2020 vähemalt 60% pakendijäätmete kogumassist ringlusesse suunaminelakkimata puit. Eesmärgi saavutamiseks tuleb elanikkonda rohkem teavitada pakendijäätmete liigiti kogumisest ning vajadusel konteinerpargi täiendamine. (32) Paberi ja kartongi taaskasutamise eesmärgiks on liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. Aastast 2018 on tekkekohas paberi ja kartongi jäätmete kogumine minimaalses mahus õigusaktidega sätestatud. (4) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2020 vähendada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes 20 massiprotsendini. Biolagunevaid jäätmeid kogutakse Tartu piirkonnas alates 12 korteriga majadest ja toitlustamisega tegelevatest ühiskondlikest hoonetest. Uue korraldatud jäätmeveo perioodi eel (2021.aasta)

(1) JäätmekäitluskohtTekstiil (20 01 10, 20 11) on ka maa-alaolmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalikmilledeks on rõivad ja tekstiil. (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutitTekstiili tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasele käitlejale (jäätmejaam, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseksjäätmekäitleja).

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldusOlmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseireeesmärgiks liita vähemalt 90% jäätmevaldajatest korraldatud jäätmeveoga ning võimaliku negatiivse keskkonnamõjusuunata kogutud jäätmed materjalina taaskasutusse vähemalt 50% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjeluua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega. (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamiselPakendijäätmete osas on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalideesmärgiks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja muud jäätmed

Käesoleva eeskirja täitmise üle teostab pidevat järelevalvet(1) Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus koostöös halduslepingu alusel haldusülesannet täitma volitatud isikuga. (2) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus. (3) Jäätmehoolduse arendamise eesmärgil on vallavalitsusel õigus esitada päringuid jäätmetekke ja jäätmete käitlemise tingimuste, s.h tulemuste osas kõikidele valla haldusterritooriumil elavatele ja tegutsevatele isikutele.

Eeskirjaga nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-de 120ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-126 ja pakendiseaduses §ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-de 29ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik. (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -31 aluselkonteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse aluselJäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatusesJäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamataTegevuse lõppemise või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kululjuba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha

Määruste kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetudEeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.]

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi TeatajasEeskirjaga nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnsaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul. (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Tunnistada alates 01.07.2022 kehtetuks Tabivere Vallavolikogu 09.04.2015 määrus nr 7 „Tabivere vallas jäätmeveo piirkonna kehtestamine“. (2) Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 22.03.2018 määrus nr 9 „Tartu valla jäätmehoolduseeskiri“. (3) Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 23.03.2016 määrus nr 5 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.