Kooli nimetus on Kilingi-Nõmme Gümnaasium (edaspidi – kool).
(1) Kooli asukoht on Sambla tn 18, Kilingi-Nõmme, 86304 Pärnu maakond. (2) Kool tegutseb neljas hoones - peahoone, algklasside maja, õpilaskodu ja kaarhall-võimla. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad Kilingi-Nõmme Spordihoones.
(1) Kool on munitsipaalkool põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks. (2) Kool on Saarde Vallavalitsuse hallatav asutus. (3) Kool juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Eesti Vabariigi ja Saarde valla õigusaktidest ning kooli põhimäärusest.
(1) Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis on kasutusel kooli pitsat: pitsat on ümmargune, diameetriga 40 mm, keskel tekst KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM, ülal tekst EESTI VABARIIK, alläärel tekst PÄRNUMAA. (2) Koolil on oma sümboolika: kooli lipp ja logo. (3) Koolil on oma eelarve.
(1) Kooli tegevuse eesmärk on luua õpilastele põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamise võimalused. (2) Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium, kus õpe toimub kõigis kooliastmetes statsionaarses õppes.
(1) Luua tingimused ja võimalused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks. (2) Luua tingimused ja võimalused üldkeskhariduse omandamiseks minimaalselt kolmes erinevas õppesuunas. (3) Anda õpilastele teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks ning õpingute jätkamiseks. (4) Luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvitegevuseks kooli juures.
(1) Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass. (2) Kooli juures tegutsevad vastavalt vajadusele ja võimalustele pikapäevarühmad, aine- ja huviringid. (3) Koolis on raamatukogu, mis tagab töö korralduse õppekirjandusega. Muu kirjanduse osas võib kool kasutada valla raamatukogu teenust. Raamatukogu töökorralduse alused kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (4) Koolil on õpilaskodu. Õpilaskodu kodukorra kehtestab direktor. Õpilaskodu rühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. (5) Õpilaskodus võivad olla ette nähtud riiklikult toetatavad kohad põhiharidust omandavatele õpilastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. (6) Koolil on söökla toitlustamise korraldamiseks.
(1) Kool järgib õppe- ja kasvatustöös Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riiklikke õppekavasid. (2) Õpingute alusdokumendiks on riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava, mille kehtestab kooli direktor kooskõlastatult hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga.
Kooli õppe- ja kasvatuseesmärk on tagada kooli õppekavaga sätestatud teadmiste, väärtushinnangute, praktilisete oskuste ja pädevuste omandamine ning arendamine.
(1) Õppekavavälise tegevuse avaldusvormiks on tegevus, mille eesmärgiks on eeskätt õpilase isiksuseomaduste arendamine ja teadmiste omandamiseks avaramate võimaluste loomine. (2) Tegevuse vormiks on ringid, stuudiod, osalemine programmides, toimetused, üritused, ettevalmistus ja osalemine maakonna ja vabariiklikest ainekonkurssidest, uurimistööd jm. (3) Tegevuse aluseks on kooli tööplaanis olev huviürituste plaan ja ringide töökorralduse kava. (4) Tegevus fikseeritakse ringipäevikutes või eKoolis.
(1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Vajadusel moodustatakse koolis hariduslike erivajadustega õpilastele klasse või rühmi. Samuti korraldatakse vajadusel koduõpet ja õpet individuaalse õppekava järgi. (3) Kooli direktor võib moodustada pikapäevarühmi põhikooli õpilastele tagamaks õpilaste järelvalve ja õpiabi seda vajavatele õpilastele. Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab direktor. (4) Ainekavad koostavad aineõpetajad kooskõlastatult ainenõukogudega. (5) Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib õpetaja hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist. Tellimus tehakse kooli raamatukogu kaudu kooskõlastatult direktoriga. (6) Õpikute, tööraamatute, töövihikute kasutamine ja tagastamine on sätestatud kooli kodukorras. (7) Kooli õpikeskkonna vastavuse eest kehtestatud nõuetele vastutab kooli direktor. (8) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (9) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest (haridus- ja teadusministri määrus). (10) Õppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeaastas vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. (11) Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. (12) Õppetunni kestus on 45 minutit, vahetunnid 10 minutit, söögivahetunnid 15-20 minutit. (13) Õpilase nädalakoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga, õppetundide suurim lubatud koormus on määratud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. (14) Kooli päevakava kehtestab direktor kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (15) Klassi täituvus on üldreeglina 24 õpilast (sama kehtib ka õpperühma kohta). (16) Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridus- ja teadusminister. (17) Õpilaste hindamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. (18) Õpilaste koolist väljaarvamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. (19) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. (20) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. (21) Kooli ja kodu koostöö korraldamiseks kutsub kooli direktor kokku vanemate koosoleku vähemalt ühe korra aastas.
(1) 1. klassi võetakse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra alusel õpilased, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saavad 7-aastaseks. Sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema soovist võib 1. klassi võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks. (2) Põhikooli võetakse vastu kõik õpilased, kellele see kool on elukohajärgne kool ja kohtade olemasolul ka väljaspool kooli teeninduspiirkonda elavad õpilased. (3) Gümnaasiumi võetakse vastu õpilased vastavalt koolis kehtestatud vastuvõtu tingimustele. (4) Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. (5) Õpilaste üle peetakse arvestust õpilasraamatus.
(1) Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (2) Õpilaspileti kasutamise kord koolis on sätestatud kooli kodukorras.
Õpilasel on õigus: 1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 2) valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri kehtestatud korras; 3) kasutada tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid vastavalt kehtestatud kodukorrale ja kooli õppe-kasvatustöö eesmärkidele ning korraldusele; 4) saada täiendavat abi ainekavades ettenähtu omandamiseks erinevate tugisüsteemide kaudu; 5) saada ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest vastavalt toetuse maksja poolt kehtestatud korrale; 6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korras; 7) moodustada koolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega; 8) osaleda valitud õpilasesinduste kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumi õpilastel valida esindaja hoolekogusse; 9) pöörduda oma õiguste kaitseks vallavalitsuse, maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.
(1) Õpilane on kohustatud : 1) osalema õppetöös vastavalt konkreetse õpilase jaoks kooli poolt ette nähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele; 2) täitma kooli kodukorda. (2) Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.
Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri kehtestatud ja kooli kodukarras ettenähtud korras.
Vanematel on õigus: 1) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamise kohta; 2) saada koolilt teavet oma lapse õpiedukuse ja käitumise kohta; 3) taotleda õpilasele koduõpet haridus- ja teadusministri kehtestatud korras; 4) vajadusel taotleda koolikohustuse täitmise edasilükkamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras; 5) taotleda võimalust põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele; 6) osaleda oma lapse arenguvestlusel; 7) algatada klassi õpilaste vanemate koosoleku kokkukutsumist (nõutud on vähemalt 1/5 vanemate soov); 8) pöörduda õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral kooli juhtkonna, hoolekogu ja järelvalvet teostavate organite poole.
(1) Vanem vastutab oma lapse koolikohustuse mittetäitmise korral põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ettenähtud korras. (2) Vanem on kohustatud: 1) võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist; 2) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 5) tegema koostööd kooliga kehtestatud tingimustel ja korras (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kooli põhimäärus ja kodukord); 6) kasutama tugimeetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallavalitsus; 7) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 8) taotlema vajadusel elukohajärgselt vallavalitsuselt koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja tugipersonal. (2) Pedagoogid on direktor, õppealajuhataja, õpetaja, õpetaja abi ning teised õppe- ja kasvatustöö alal töötavad isikud.
Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisule.
(1) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb õpetaja ja õpilase vastastikusel lugupidamisel ja üksteisemõistmisel. (2) Koolitöötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks gümnaasiumi põhimääruse, töökorralduse reeglite ja töölepingutega, mis on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
(1) Pedagoogide, välja arvatud direktor, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi hoolekogu poolt kehtestatud korras. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(1) Kooli juhib direktor, kelle kinnitab Saarde valla õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, seda muudab ja selle ütleb üles vallavanem. (2) Kooli direktor: 1) tagab kooli tulemusliku töö, juhib kooli õppe- ja kasvatustegevust, finants- ja majandustegevust tuginedes hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele; 2) võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 3) kannab vastutust kooli üldseisundi, arengu ja rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, kooli materiaalsete väärtuste säilimise ja otstarbeka kasutamise eest ning eelarve täitmise eest; 4) juhatab ja korraldab õppenõukogu tegevust ja tagab õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 5) koostab kooli eelarve projekti ja esitab selle koos hoolekogu heakskiiduga vallavalitsusele; 6) tagab ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 7) lahendab talle õigusaktide ja töölepinguga pandud ülesandeid; 8) on hoolekogu ees aruandekohustuslik; 9) sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud koolitöötajatega vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega; 10) kinnitab kooli asjaajamiskorra, kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid; 11) määrab kindlaks direktori asendamise korra.
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. (2) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb koolile ja kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (2) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
(1) Kooli juhtkond tegeleb kooli tegevuse planeerimisega ja võtab vastu koolielu korralduslikud otsused. (2) Kooli juhtkonna nõupidamise laiendatud koosseisu määrab direktor käskkirjaga iga õppeaasta alguses.
(1) Koolis tegutseb metoodikanõukogu, kuhu kuuluvad õppealajuhatajad, psühholoog, sotsiaalpedagoog ja ainenõukogude juhatajad. (2) Metoodikanõukogu arendab õppekava, koordineerib ainealaste ürituste läbiviimist ja pedagoogide koolitusega seotud küsimusi.
(1) Kõik õpetajad jagunevad ainenõukogudesse vastavalt õpetavale ainele. Iga ainenõukogu valib oma koosseisu hulgast ainenõukogu juhataja, kes kuulub metoodikanõukogusse. (2) Ainenõukogud tegutsevad vastavalt õppeaastaks koostatud tööplaanile. (3) Ainenõukogud tegelevad ainekavade arendamisega, ainealase metoodilise tööga, korraldavad aineolümpiaade ja ainealaseid üritusi.
(1) Koolis on õpilasesindus. (2) Õpilasesindus tegutseb käesoleva põhimääruse, õpilasesinduse põhimääruse ja õigusaktide alusel. (3) Õpilasesinduse valimine toimub III kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste üldkoosolekul, kus määratakse kindlaks esindusse kuuluv õpilaste arv. (4) Õpilasesinduse põhimääruse projekti koostab huvijuht koostöös õpilasesindusega. Põhimääruse heakskiitmine toimub III kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste üldkoosolekul. Põhimääruse kinnitab direktor.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad kooli maa-ala, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli vara haldamine, kasutamine, rendile andmine ja muul viisil kasutamine toimub vastavalt Saarde vallas kehtestatud korrale. (3) Kool hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ette nähtud vahenditest.
(1) Kooli kulud kaetakse Saarde Vallavolikogu kinnitatud eelarve alusel. (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla eelarvest, kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest, projektidest. (3) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. Teenustest laekuvat tulu võib kool kasutada oma huvides. (4) Õpilaste toitlustamise kulud ja transpordikulud õpilaste koolikohustuse täitmiseks ei kuulu kooli eelarvesse. (5) Eelarves personalikuludeks eraldatud summa piires võib direktori korraldusel maksta lisatasusid ja hüvitisi kehtestatud korras. (6) Õppekavavälise tegevuse finantseerimiseks võib kool kasutada erinevaid finantseerimisallikaid, sh vanemate osalust.
(1) Koolis peetavate õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, dokumentides esitatavad andmed ning nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (2) Kooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt. (3) Asjaajamiskorraga tagatakse dokumentidele esitatud vorminõuete täitmine, dokumentide säilivus ja informatsiooni ning dokumentide kiire ringlus. (4) Kooli raamatupidamine toimub Saarde Vallavalitsuses. (5) Kooli tegevuse kohta esitatakse statistilised ja eelarve täitmisega seotud dokumendid seadusega kehtestatud korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Pärnu Maavalitsus. (2) Muud järelevalved (tervishoid, tuleohutus jne) teostatakse vastavate järelevalveametite poolt.
(1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja. (2) Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette nähtud korras. (3) Kooli ümberkorraldamise, pidamise üleandmise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. (4) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.