(1) Aseri valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanne on korraldada planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamist kooskõlas teiste haakuvate seadustega ning kohalikke olusid arvestades valla või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine, samuti valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotust. (2) Määrus reguleerib Aseri Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Aseri Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
Aseri valla ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: (1) Vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv maakonnaleht, mis on vallavalitsuse poolt määratud Aseri valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ametlike teadete avaldamise kohaks. (2) Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. (3) Üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on kehtestamata planeering. (4) Üldplaneeringu muutmise ettepanek on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks vajaliku infrastruktuuri kujundamise eesmärgil. (5) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstilisest ja graafilisest osast. (6) Lähteülesanne on vallavolikogu või vallavalitsuse kinnitatud dokument, milles määratakse ära Aseri valla kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded. (7) Miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringu või detailplaneeringuga määratletud ala, milles on ära määratud komponendid, mis on iseloomulikud antud alale, ning mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. (8) Olulise ruumilise mõjuga objekt on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. (9) Krundi ehitusõigus on tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, krundi ehituskeeluala, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning korruselisus. (10) Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. (11) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (12) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. (13) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. (14) Väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi: 1) ehitis, mis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini; (15) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab ehitise kasutamise kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast. (16) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. (17) Kaksikelamu on kaks teineteise külge ehitatud ühise seinaga üksikelamut. (18) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteisega kokku ehitatud üksikelamut. (19) Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu. (20) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone. (21) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. (22) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. (23) Hoone kõrgus on maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. (24) Tiheasustusala on maa-ala, mis on Aseri valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alaks. (25) Hajaasustusala on maa-ala, mis ei ole määratud tiheasustusalaks. (26) Õuemaa on maatulundusmaa osa hajaasustuses, mis on ette nähtud ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete rajamiseks. (27) Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. (28) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis sisaldab endas: 1) arhitektuuriosa; 2) ehituskonstruktsiooniosa; 3) kütte- ja ventilatsiooniosa; 4) veevarustus- ja kanalisatsiooniosa; 5) elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa; 6) tuleohutuse osa; 7) ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded; 8) ehitatava ehitise asukoha maa-ala ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste uurimustööde andmed. (29) Ehitise rekonstrueerimise korral sisaldab ehitusprojekt vajadusel lisaks: 1) olemasoleva ehitise mõõdistusprojekti; 2) olemasoleva ehitise geodeetilise mõõdistamise andmed; 3) olemasoleva ehitise ekspertiisi andmed; 4) olemasoleva ehitise varasemat ehitusprojekti ja ümberehituste tööjooniseid.
Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast; 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, selle vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine; 4) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 6) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 7) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 8) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine ning tulemuste maavanemale teatavakstegemine.
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) üld-, detail- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine; 4) üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteülesande väljatöötamine; 5) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohta; 6) üldplaneeringu projekti kooskõlastamise korraldamine; 7) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine; 8) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine; 9) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine; 10) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste määramine planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel; 11) projekteerimistingimuste koostamine, väljastamine ja avalikustamine; 12) väikeehitiste püstitamise kooskõlastamine ehitise arhitektuurse sobivuse osas enne vallavalitsuse poolt ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamist; 13) olemasolevate hoonete välisilmet muutvate ja korteri siseste muudatuste ehitusprojektide kooskõlastamine; 14) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine; 15) kirjalike nõusolekute andmine; 16) kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 17) ehituslubade väljastamine; 18) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine; 19) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 20) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine ja väljavõtete tegemine; 21) ehitusjärelevalve teostamine; 22) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 23) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 24) ehitise kasutusloa taotluse menetlemine; 25) ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist; 26) kasutuslubade väljastamine; 27) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 28) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 29) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 30) ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute määramine; 31) muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, kui see ei kuulu volikogu pädevusse; 32) ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamine; 33) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 34) ettekirjutuste tegemine; 35) ehitise registreerimise menetlemine ehitusseaduse §15 ja teistel põhjendatud juhtudel, kui omanik ei taotle kasutusluba.
On ära toodud paragrahvis neli.
(1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. 1) Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja valla arengukava; 2) valla osade planeeringute aluseks on valla üldplaneering. (2) Üldplaneeringu võib koostada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. (3) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonna-planeeringu muutmise ettepanekuid. (4) Üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab maavanem koostöös vallavalitsusega ja kooskõlastab keskkonnaminister. (5) Üldplaneeringu algatab ja lähteülesande kinnitab vallavolikogu ning üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. (6) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel. (7) Lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri, valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks. (8) Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga, vallavolikogu komisjonidega, naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejatega, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või Ida-Virumaa maavanema poolt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel määratud asutuste ja ametiisikutega. (9) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.
(1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks oleva valla territooriumi osa kohta. Valla territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, või suurem maa-ala. (2) Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib vallavalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu avalikustamist. (3) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vabas vormis avalduse vallavalitsusele. (4) Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringuala asukohaskeem; 2) taotletava planeeringuala geodeetiline plaan (selle olemasolul); 3) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte , selle puudumisel senise maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, ehitisregistri tõend vms); 4) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus ja eskiislahendus. (5) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu lähteülesandes tuleb ära näidata üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (6) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise finantseerimist valla eelarve vahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on eelarves ette nähtud. (7) Detailplaneeringu algatamise taotlus vaadatakse enne volikogule esitamist läbi vallavalitsuse istungil ning vajadusel volikogu arengu- ja majanduskomisjonis. (8) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu otstarve ja eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, detailplaneeringu lihtsustatud korra rakendamine, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallavalitsuse poolsed olulisemad tingimused. (9) Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat. Lähteülesande aegumist arvestatakse kuni detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemiseni. Vanem kui kaks aastat olev lähteülesanne vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse vastavusse kehtiva seadusandlusega. (10) Ruumilisel planeerimisel lähtutakse järgnevast: 1) hajaasustuses on planeeritava ala soovitatav minimaalne suurus 2 ha, v.a juhul kui tegemist on üksiku maaüksuse ehitusõiguse üksikasjade muutmise või täpsustamisega; 2) hajaasustuses oleva kinnistu jagamisel on ühe elamu ehitamiseks kavandatud maaüksuse soovitatav minimaalne suurus 0,5 ha, metsamaal 2 ha ja õuemaa suuruseks kuni 20% maaüksuse pindalast; 3) tiheasustusala moodustamisel on elamu ehitamiseks kavandatud krundi minimaalne soovitatav suurus 1200 m², kõrghaljastusele või sotsiaalobjektidele reserveeritud pind peab moodustama vähemalt 15% detailplaneeringu alast; 4) vallavolikogu võib kaalutlusõigust rakendades käesoleva paragrahvi lõikes 10 määratud arvulisi tingimusi vähendada arvestades olulisi asjaolusid ja otstarbekust. (11) Vallavalitsus ja huvitatud isik sõlmivad lepingu detailplaneeringu koostamise kohta ning huvitatud isik tellib detailplaneeringu koostamise planeeringute tegemise õigust omavalt ettevõtjalt. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. (12) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. Topo-geodeetilise plaani arhiveerimiseks esitada üks eksemplar digitaalselt ja üks paberkandjal. (13) Vallavalitsus korraldab vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteülesandes. Eskiisprojekti avalikule arutelule kutsutakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isik, vajadusel tehnovõrkude valdajate esindajad ja detailplaneeringut kooskõlastavad spetsialistid. Eskiisprojektis esitatakse põhimõttelised lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse kohta. (14) Detailplaneeringu eskiisprojekti avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus ning arutelu käigus tehtud märkused ja ettepanekud. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (15) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Vallavalitsusele kooskõlastamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja kirjalik seisukoht tehnovõrkude koondplaanile.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. Juhul, kui detailplaneeringus ei ole piisavalt lahti kirjutatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, võib vallavalitsus välja anda ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. (2) Planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kohustuseta aladel on ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste määramise eelduseks on käesoleva ehitusmääruse § 7 lõike 10 punktides 2 ja 3 kirjeldatud tingimustele vastava maaüksuse või krundi olemasolu. (3) Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljöö-väärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) aiandusühistute väikeehitiste püstitamist, rekonstrueerimist või kasutusotstarbe muutmist tingimusel, et ei muudeta krundi sihtotstarvet; 2) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (4) Projekteerimistingimuste määramine avalikustatakse Aseri valla veebilehel. (5) Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse vallavalitsusele, kehtestatud vormil, koos projekteeritava ehitise lühikirjelduse ja asukoha plaaniga. (6) Naaberkinnistute omanikega kooskõlastamise vajadusel korraldab projekteerimis-tingimuste taotluse kooskõlastamist projekteerimistingimuste taotluse esitaja. Vallavalitsus määrab projekteerimistingimused pärast naaberkinnistute omanikega kooskõlastamist. (7) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat. Projekteerimistingimuste pikendamise soovi korral tuleb taotleda uued projekteerimistingimused. (8) Ehitusprojekt on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsus-kaitsealal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks. (9) Ehitusprojekt koostatakse kehtival digitaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500, kui projekteerimistingimustega ei ole määratud teisiti. (10) Ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana, paberkandjal kahes eksemplaris, millest originaalkooskõlastustega eksemplar arhiveeritakse vallaarhiivis.
(1) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole vallavalitsuse nõusolek ega ehitusluba nõutav. Enne väikeehitise tiheasustusalale püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada vallavalitsusega. Väikeehitise püstitamisest tuleb teatada vallavalitsusele, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (2) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2 või kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (3) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormikohasel paberkandjal. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (4) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitise eskiisjoonis; 2) ehitusprojekt, kui taotlejale on vastav nõue esitatud; 3) asendiplaan; 4) väikeehitise eskiisjoonise kooskõlastuste vajaduse määrab vallavalitsus, kooskõlastamise korraldab taotluse esitaja. (5) Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale vallavalitsus, põhjendades seda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt.
(1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral, peab olema ehitusluba. (2) Ehitusloa taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormikohasel paberkandjal. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Ehitist ehitada sooviv taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) uusehitise puhul - maa omandi- või kasutusõigust tõendav dokument, krundi mõõdistamise dokumendid, projekteerimistingimustes ettenähtud pädevate isikute poolt kooskõlastatud ehitusprojekt; 2) ehitise laiendamise, rekonstrueerimise, tehnosüsteemide muutmise või ehitise lammutamise puhul - ehitise omandiõigust tõendav dokument, projekteerimistingimustes ettenähtud pädevate kooskõlastajate poolt heakskiidetud ehitusprojekt; 3) tõend riigilõivu tasumise kohta. (4) Lisaks ehitisele, mille ehitamiseks on vajalik ehitusluba, võib sama ehitusloa taotlusega esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise kohta. (5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ja ehitise lammutusprojekt.
(1) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a määruse § 9 punktis 1 nimetatud juhul. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile. (3) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine maamõõtjatelt, kes on registreeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registris. (4) Kaevetööde tegemiseks, tiheasustusega alal väljaspool krundi piire ja hajaasustusega alal väljaspool õuemaad, tuleb taotleda vallavalitsuselt kaevetööde luba. Kaevamistöödeks loetakse mullatöid, mille kaevamissügavus ulatub üle 0,4 m. (5) Piiret võib rajada ilma ehitusprojektita ja ehitusloata. Tiheasustusega alal on piirete maksimaalne kõrgus 1,2 m ja piirete ehituslik lahendus tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. (6) Ehitise või rajatise projekteerimisel ja ehitamisel kinnistule, tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkinnistu piirist vahemalt kaks kolmandikku ehitise või rajatise kõrgusest. (7) Korterelamute korterisisesed ümberehitustööd tuleb kooskõlastada majaomanikuga ja vallavalitsusega. (8) Inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtlikuks muutunud ehitise omanik peab ettekirjutust ootamata likvideerima ehitise avariiohtliku olukorra. Järgnevas tegevuses juhindub omanik kehtivast seadusandlusest. (9) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise ehitamise korra ja tingimused, kasutamise aja, likvideerimise viisi ja tähtpäeva kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas.
(1) Käesolev regulatsioon on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad püstitada või paigaldada monumentaal- või väikevorme üldkasutatavale territooriumile või muuta hoonete välisilmet. (2) Üldkasutatavale territooriumile paigaldatakse monumendid, skulptuurid, mälestusmärgid või -tahvlid vallavalitsuse korralduse alusel. Korralduse eelnõu valmistab ette vallavalitsus. (3) Monumentide, skulptuuride ja mälestusmärkide paigaldamiseks esitatakse vallavalitsusele vabas vormis avaldus, millele on lisatud: 1) mõõtkavas asendiplaan; 2) monumendi, skulptuuri või mälestusmärgi lahendus; 3) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus; 4) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek. (4) Hoonetele paigaldatavate mälestustahvlite välimus ja asukoht fassaadil kooskõlastatakse eelnevalt vallavalitsusega. (5) Tiheasustusega alal asuvatele hoonetele uue kujundusega välisuste ja akende paigaldamine, fassaadielementide (sildid, viidad, päikesevarjud, varikatused jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine, ehitise värvitooni muutmine on lubatud pärast värvi- või muudatuste lahenduse kooskõlastamist vallavalitsuse poolt. Hajaasustuses asuvate hoonete projektijärgse fassaadi muutmine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. (6) Vallavalitsus kooskõlastab hoone värvipassi. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus. (7) Rõdude ja lodžade kinniehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.
(1) Valminud ehitise kasutuselevõtmiseks või ehitise kasutusotstarbe muutmiseks esitatakse vallavalitsusele ehitise kasutusloa taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormikohasel paberkandjal. Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (2) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa või registreerimise taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. (3) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab vallavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi. (4) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
(1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist, kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) vormikohane kasutusloa taotlus; 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, või ehitise mõõdistusprojekt enne 1995. aastat ehitatud ehitise korral; 3) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 4) ehitustööde päevikud; 5) kaetud tööde aktid; 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load kasutamise alustamiseks; 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid; 9) prügiveoleping; 10) tehnosüsteemide liitumislepingud; 11) tõend riigilõivu tasumise kohta. (2) Ehitise ülevaatuse viib läbi vallavalitsuse vastuvõtukomisjon. Nimetatud komisjon määrab ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavate isikute ja institutsioonide loetelu ja teeb neile ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, individuaalgaraažide, elamute majapidamishoonete, väikesemahuliste rajatiste (alajaamad, pumbamajad, laadimisestakaadid, kommunikatsioonid) ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele. (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikuga kooskõlastatud ajal. (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud ametiisikud. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused. (6) Kui ehitise ülevaatuse käigus tuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse läbiviija ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest.
(1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aastat õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks. (2) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris. (4) Ehitise mõõdistusprojekti kooskõlastamise vajaduse määrab vallavalitsus.
(1) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas või registreeritud ehitise teatises näidatud otstarbel. (2) Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist, käesoleva määrusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele, prügiveolepingu esitamist ja tingimusel, et hoonele või piirdele on kinnitatud aadressi tähistav silt. (3) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa või ehitise registreerimise. (4) Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab vallavalitsus ehitusprojekti või detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. Uue kasutusloa väljastamine või ehitise registreerimine otsustatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga vallavalitsuse korraldusega. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse detailplaneeringuga ja registreeritakse riigi maakatastris.
(1) Õigusliku aluseta püstitatud ehitise ehitus- või kasutusloa väljastamisest või ehitise registreerimisest keeldumise korral määrab seadusjärgse tegevuse vallavalitsus. (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta või ei registreerita ehitist, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima vallavalitsuse määratud ametniku ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
(1) Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise või inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutama või viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega hiljemalt vallavalitsuse ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (2) Ehitisel peab olema projektile vastav korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud.
(1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Tunnistada kehtetuks Aseri Vallavolikogu 30. aprilli 2003 määrus nr 9 "Aseri valla ehitusmääruse kinnitamine". (3) Määrus jõustub 5. veebruaril 2009. aastal.