(1) Aseri valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist (edaspidi kaevetööd) Aseri valla avaliku maa-ala pinnases, kui kaevetööde käigus eemaldatakse pinna- või tänavakate ja selle alumine kiht. (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata füüsiliste või juriidiliste isikute kinnistutel, kus ehitustööde teostamist reguleerib Ehitusseadus. (3) Kinnismälestistel ja muinsuskaitsealal võib teid, trasse ja võrke rajada ning remontida, samuti haljastus- ja kaevetöid teha vaid Muinsuskaitseameti ja vallavalitsuse loal, sh ka kinnistusiseseid. (4) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest põhjustatud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala (edaspidi üldkasutatav ala) sulgemine või osaline sulgemine toimub Eesti Vabariigis kehtivaid reegleid ja juhiseid järgides. (5) Kaevetöödel vajalikud teostusmõõdistused tuleb teha vastavalt Majandus- ja Kommuni-katsiooniministri 27.08.2007. a määrusele nr 70 “ Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord”.
(1) Kaevetööd on: 1) tööde tegemine sügavamal kui 40 cm maapinnast; 2) kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne); 3) tööd, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega tiheasustusega alal; 4) tööd, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise või parandamisega. (2) Kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab kaevetöid. (3) Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnorajatise avarii likvideerimiseks juhul kui: 1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele; 2) tehnorajatise avarii ohustab liiklejaid; 3) tehnorajatise avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda. (4) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe jms. (5) Mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine. (6) Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist. (7) Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse. (8) Geodeetiline plaan on digitaalse mõõdistamise teel koostatud situatsiooni ja maa-aluste trassidega mõõtkavas plaan. (9) Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 40 cm sügavune tühimik/süvend. (10) Kaevetööde ala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks vajalikke materjale, masinaid, mehhanisme ja seadmeid. (11) Tänav on rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks, sh. jalgrattatee. (12) Tükkmaterjal on parkettkattekivi, unikivi, munakivi või muu sarnane teekatte materjal. (13) Kinnistu on füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olev maa-ala. (14) Eramu on eraldi kinnistul asuv ühe pere elamiseks ettenähtud hoone.
(1) Kaevaja esitab digitaalselt või kirjalikult vormikohase kaeveloa taotluse koos asukoha plaaniga vallavalitsusele vähemalt 5 tööpäeva enne kaevetöö algust. (2) Kaeveloa taotluse vorm on kättesaadav Aseri valla koduleheküljel ja Aseri Vallavalitsuses (3) Kaeveloa taotlusele lisatakse vajadusel: 1) tehnorajatise ehitusprojekt; 2) puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan (tiheasustusega alal); 3) tee ehituse või rekonstrueerimise teeprojekt ja ehitusluba; 4) vallavalitsuse poolt määratud vajalikud kooskõlastused; 5) tegevuslitsents, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevuslitsents või majandustegevuseregistri registreering; 6) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek.
(1) Kaeveloa väljastamise otsustab Aseri Vallavalitsus 5 tööpäeva jooksul arvates kaevaeloa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast. (2) Vallavalitsusel on kaeveloa väljastamisel õigus seada lisatingimusi, sealhulgas: 1) määrata kaevajale töö alustamise ja lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama; 2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- ja/või heakorratöödest; 3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel; 4) nõuda liikluse ümberkorraldamist ja ümbersõidutee rajamist; 5) nõuda mahamärkimise teostamist vastavat õigust omava isiku poolt kinnitatud projekti alusel; 6) otsustada teostusmõõdistamise vajaduse üle.
Kaeveloale kantakse järgmised andmed: 1) kaeveloa väljastaja andmed; 2) kaeveloa väljastamise kuupäev; 3) kaeveloa number; 4) kaevaja andmed; 5) kaevetööde asukoht; 6) kaevetööde põhjus; 7) kaevetööde kestus; 8) kaevetööde eest vastutava isiku andmed; 9) vajadusel omanikujärelevalvet teostava isiku kontaktid; 10) vajadusel muud lisatingimused.
(1) Kaeveloa väljastamisest keeldutakse, kui kaeveloa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi. (2) Kaeveloa väljastamisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (3) Vallavalitsus teatab kaeveloa taotlejale kaeveloa väljastamisest keeldumisest kirjalikult 5 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
(1) Kaeveloa muutmisel, pikendamisel või peatamisel teeb kaeveloa väljastaja sellele vastavasisulise märke. (2) Kaevetööde muudatuste algataja peab koostama muudatustega joonise ning kooskõlastama projekteerijaga ja vallavalitsusega, kes määrab vajadusel lisakooskõlastamised. (3) Kaeveloa tähtaja pikendamiseks üle kaeveloas märgitud tähtpäeva peab kaevaja pöörduma vallavalitsuse poole hiljemalt kaeveloal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeval. (4) Kaeveloa väljastajal on õigus peatada tema poolt välja antud kaeveloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest. (5) Kaeveloa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.
(1) Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Kaevetööde ajal peab kaeveluba asuma kaevetööde asukohas. (2) Kaevetööd tuleb teha tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul. (3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult teeomaniku poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat. Pikki tänavat toimuvatel kaevetöödel tuleb kaevise serv jätta vähemalt 1 m kaugusele olemasolevast äärekivist. (4) Kaevetööl on keelatud kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel, tänavatel või haljasaladel (tiheasustusega alal) toimuvateks töödeks on lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. (5) Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui need enne kaevetööd olemas olid. (6) Kaeveloa väljastajal on õigus seada tingimusi avalikul maa-alal kaevetööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld, maakivid, betoonkivid jne) ladustamise ja omanikule üleandmise osas. (7) Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee või sadeveekanalisatsiooni võib toimuda ainult vee-ettevõtte loal ja tingimustel, mille kohta teeb eelpool nimetatud loa andja kaeveloale kirjaliku märke.
(1) Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetöid teostades lähtutakse kaevetööde ala märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud liikluskorralduse nõuetest. (2) Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaevetööde ala ja sellega 0,5 m ulatuses külgnev maa-ala olema ümbritsetud ohupiiretega ja tähistatud liikluskorraldusvahenditega. (3) Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse. (4) Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on lubatud ainult päevasel ajal. (5) Kaeviku täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.
(1) Kaevaja ei tohi sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mistahes esemete, sõidukite või veostega, va juhul, kui selleks on teeomaniku poolt väljastatud luba. (2) Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevaja kulul ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetööde ajal ning pärast kaevetööde lõppemist ümbersõidutee likvideerimist ja selle alla jäänud maa-ala ümbersõidutee ehitamiseelse seisundi taastamist.
(1) Omavoliliselt paigaldatud tehnorajatiste vigastamisest tekitatud kahju eest kaevaja ega kohalik omavalitsus vastutust ei kanna. (2) Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul. (3) Tehnorajatise võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kinnitatud projekti alusel. (4) Erakinnistul vastutab kaevetööde eest kinnistu omanik.
(1) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. (2) Kaevetööd puu tüvele lähemal kui 2 m tuleb teha käsitsi.
(1) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, kultuuriväärtuslik leid või arheoloogiline kultuurkiht, geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis vms) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima vallavalitsust, vajadusel päästekeskust või muinsuskaitseametit. (2) Ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu kaevetööde peatamisel pikeneb kaeveluba kaevetööde seiskamise aja võrra. (3) Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevajal vajadusel taotleda vallavalitsuse poolt nõutud täiendavad kooskõlastused. (4) Kaevetööde peatamise kohta teeb vallavalitsus kaeveloale kirjaliku märke. (5) Kaevetööde jätkamise aluseks on vallavalitsuse kirjalik märge kaeveloal.
(1) Kaevetöödel on keelatud hävitada, kahjustada või ümber paigutada geodeetilisi märke ja liiklusmärke. (2) Kahjustatud või hävitatud ja ümberpaigutatavad märgid taastatakse kaevaja kulul. (3) Geodeetilise märgi ohtusattumisel on vallavalitsusel õigus kaevetööd peatada.
(1) Kaevaja peab tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise lahtise kaevikuga, mõõdistustööde teostamise õigust omava isiku poolt. (2) Kaeviku tagasitäitmist alustatakse kaeviku põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. (3) Kaevik täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades, lähtudes kehtivatest ehitusnormidest. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm. (4) Kaeviku täitematerjalina tohib kasutada ainult ehitusnormides või ehitusprojektis ettenähtud tihedusega täitepinnast, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega. (5) Tänaval, väljakul või parklas asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib tee mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. (6) Kaeviku tagasitäitel kihtidena tänaval, väljakul või parklas peab elastsusmoodul iga konstruktsioonikihi peal vastama Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuetele. (7) Pargis või puhkealal asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib pargi või puhkeala mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist.
(1) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui: 1) kaevetöödel rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud; 2) vallavalitsusele on üle antud paigaldatud tehnorajatiste teostusdokumentatsioon digitaalsel andmekandjal ja paberil; 3) kaevetöödel hävitatud või rikutud geodeetilised märgid on taastatud; (2) Kaevetööde lõppemisel fikseeritakse vallavalitsuse poolt kaevaja kaeveloal kaevetööde lõpetamise kuupäev.
(1) Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded, mis ei ole vastuolus käesolevas paragrahvis toodud sätetega. (2) Avariikaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata, teatades kirjalikult (sh e-posti või faksi teel) kaevetöödest kohe vallavalitsusele, kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele ja võimalusel maa-ala omanikule. (3) Avariikaevetöö teates märgitakse avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi. (4) Kui avariikaevetööde alustamise päev langeb rahvus- või riigipühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetöödest vallavalitsusele rahvus- või riigipühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval. (5) Kaevaja esitab vormikohase kaeveloa taotluse vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaevetööde alustamist.
(1) Kaevetöödel rikutud maa-ala taastatakse vastavalt kaeveloal märgitud katendi liigile ja tähtajale kogu ulatuses kaevaja kulul. (2) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, teekatendi, tehnovõrkude kaevud ja kaaned, liiklusmärgid, teekattemärgistused ja geodeetilised märgid. (3) Kaevaja on kohustatud taastama teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga.
(1) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse kõnniteede pinnakatted kogu kõnnitee laiuselt, vajadusel vahetatakse välja ka äärekivid. (2) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral: 1) taastatakse tükkmaterjalidest katted kogu tänava laiuses; 2) teekate tuleb taastada ühe sõiduraja laiusel osal täies ulatuses, kui taastatav osa ületab tee telgjoont tuleb taastada teekate täies ulatuses ning vajadusel vahetada välja ka äravajunud äärekivid; 3) kui kaevetöid teostatakse suuremal osal tänava pikkusest tuleb teekate taastada täies ulatuses; 4) olemasoleva teekatte kaevikuga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Taastatava asfaltkatte äär tuleb sirgeks lõigata ja asfaltkatte kiht taastada mõlemalt poolt kaevikut vähemalt 50 cm võrra laiemalt ja pikemalt, kui on kaeviku mõõtmed.
Kui tänavaga ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste telgede vahe on alla 15 m, tuleb asfaltkatte pealiskiht nende kohal taastada ühise paigana.
(1) Olemasoleva teekatte kaevikuga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. (2) Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant. (3) Asfaltteekatte pinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius pluss 0,5m kaeviku servadest. Edasine freesmaterjali kasutamine lepitakse kokku tee omanikuga. (4) Kaevukraede tõstmisel tuleb asfaltkate taastada vähemalt 30 cm kaevukrae servast. (5) Erinevate asfaltkatte kihtide vaheline pind ning uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. (6) Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega. (7) Pinnatud teekate tuleb taastada kahes osas: esimene kiht kogu rikutud teekatte ulatuses ja teine kiht kogu tänava teekatte laiuselt. (8) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on teeomanikul õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.
(1) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 15 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. (2) Enne ja pärast muruseemne külvi peab maapind olema tasane ning rullitud. (3) Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. (4) Muruseemne külvamiseks sobilik aeg on 1. mai kuni 1. september. (5) Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema üks kord niidetud. (6) Kaevetöö ajal haljastuse rikkumise tuvastamisel on vallavalitsusel õigus nõuda kaevajalt haljastuse kohest taastamist.
(1) Tänava, väljaku või parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud normidele. (2) Kaevaja peab tagama teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse ja ajutise teekatte korrashoiu (sh tee tolmutõrje), kuni lõpliku nõuetekohase taastamiseni omal kulul. (3) Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist. (4) Talveperioodil kaevetöödel rikutud maa-ala asfalteerimise lõpptähtaeg on 15. mai. (5) Vallavalitsusel on õigus nõuda teekatte kohest ajutist taastamist juhul, kui lõplik taastamine ei ole kaevetööde lõpetamisel tehnoloogiliselt võimalik. (6) Asfaldikihi tasasust hinnatakse ehitamise käigus 3-meetrise latiga. Suurim lubatud pilu lati all peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele. Tasasust kontrollitakse tee-ehitusobjekti puhul iga 25 m ja katete taastamisel pärast kommunikatsioonide paigaldamist iga 10 m tagant.
(1) Garantiiaeg taastamistöödele on 24 kuud alates kaeveloa lõppemisest või viimasest garantiiremondist, avariikaevetöödel 24 kuud alates kaeveloa lõppemisest. (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevaja omal kulul vallavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks. (3) Juhul kui kaevaja ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks, võib vallavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja arvel.
Kaevaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel annab vallavalitsus kaevajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tellib taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja arvel.
(1) Eeskirja paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatud tingimustel vastutab kaevetööde ohutuse eest maa-ala valdaja/omanik. (2) Eeskirja rikkujad ja kaeveloata kaevajad kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras. (3) Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevaja faktilises ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Aseri Vallavalitsuse määratud ametnikud.
Määrus jõustub 3. märtsil 2010. aastal.