Puudega lapse hooldajatoetuse määramise korraga (edaspidi kord) reguleeritakse Kolga-Jaani valla eelarvest puudega last hooldavale isikule hooldajatoetuse määramist, määramata jätmist, maksmist ja maksmise lõpetamist.
(1) Puudega lapse hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus isikule, kes seaduses või lepingus sätestatud juhtudel on kohustatud hoolitsema puudega lapse eest, kuid kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu ning selle läbi jääb ilma sissetulekust ja sotsiaalkindlustusest. (2) Puudega lapse hooldajatoetust on õigus taotleda isikul, kelle enda ja puudega lapse tegelik ja rahvastikuregistri järgne elukoht on Kolga-Jaani vald. (3) Hooldajaks käesoleva korra tähenduses on lapsevanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping. (4) Hooldusvajadus on Kolga-Jaani Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) poolt kasutatava hindamisvahendi alusel tuvastatud kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadus. (5) Hindamisvahend on küsimustik hoolduskoormuse väljaselgitamiseks.
(1) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse: 1) 18-kuuse kuni 15-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamisel; 2) 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamisel. (2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse käesoleva korra paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud isikule, kellel ei ole võimalik tööle asuda täis- või osalise tööajaga tema hooldusel olevale puudega lapsele pideva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve osutamise tõttu. Nimetatud asjaolude esinemine tuvastatakse hooldamise koormuse hindamise kaudu.
(1) Toetuse taotleja esitab Kolga-Jaani Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) taotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) Hooldaja ja hooldatava isikut tõendavad dokumendid 2) Arstliku ekspertiisi komisjoni (edaspidi AEK) otsus; 3) Rehabilitatsiooniplaan 4) Lapsevanema/eestkostja omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta (2) Vallavalitsuse sotsiaalnõunik hindab taotluse esitamisel puudega lapse hooldamise koormust, kasutades hindamiseks hindamisvahendit, mis on kinnitatud käesoleva korra lisana. (3) Sotsiaalnõunik kogub hooldamise koormuse hindamiseks lisaks andmeid puudega lapse rehabilitatsiooniplaanist ja arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest ning kuulab ära puudega last hooldava isiku ning vajadusel erialaspetsialistide arvamuse.
(1) Vallavalitsus teeb kogutud andmete põhjal 30 kalendripäeva jooksul otsuse puudega lapse hooldajatoetuse määramise või mittemääramise kohta. (2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse selleks õigustatud isikule käesoleva korra § 3 nimetatud tingimuste üheaegsel esinemisel tähtajaliselt kuni arstliku ekspertiisi otsuse kehtivusaja lõpuni või lapse täiskasvanuks saamiseni. (3) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse järgmistes suurustes: 1) 18-kuuse kuni 15-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamisel 25,56 eurot (400 krooni) kuus; 2) 16 kuni 18-aastase raske puudega lapse hooldamisel 15,34 eurot (240 krooni) kuus; 3) 16 kuni 18-aastase sügava puudega lapse hooldamisel 25,56 eurot (400 krooni) kuus. (4) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest ning see kantakse üle selleks õigustatud isiku pangakontole hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäevaks. (5) Hooldajatoetuse määrasid võib volikogu vähendada kui selgub, et eelarveaastaks hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud rahalistest vahenditest toetuse maksmiseks ei jätku.
Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui: 1) puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga; 2) puudega lapse hooldamise vajadus on püsivalt tagatud teiste sotsiaal-ja haridusteenustega, täiendavate toetustevõi muu abi osutamisega; 3) taotleja on arvel Eesti Töötukassas; 4) taotleja saab riiklikku pensioni; 5) taotleja saab vanemahüvitist või lapsehooldustasu alla 18-kuuse lapse hooldamise eest.
(1) Hooldajatoetuse määramise korraldus tunnistatakse kehtetuks ning maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust: 1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused; 2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile; 3) 16-18-aastase sügava või raske puudega lapse 18-aastaseks saamisele eelnevast päevast; 4) lapsele puude raskusastme määramise tähtaja lõppedes, arstliku ekspertiisi komisjon lapsele puude raskusastet enam ei määra; 5) raske või sügava puudega lapse hooldaja esitab kirjaliku taotluse ja soovib hooldajaks määramist lõpetada. (2) Puudega lapse hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele või hooldajatoetuse suuruse muutmisele. (3) Lõikes 2 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda. (4) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse, kui hooldaja ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust puudega last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
Kehtestada puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmisega seoses alljärgnevad dokumentide vormid: 1) Taotlus puudega lapse hooldajatoetuse määramiseks (lisa 1); 2) Puudega lapse hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajaduse hindamisvahend (lisa 2).
Määrus jõustub 1.detsembril 2010.a.