(1) Ruhnu valla ehitusmääruses (edaspidi "ehitusmäärus" ) sätestatakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted, reeglid ning ülesanded Ruhnu vallas.2(2)Kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ningRuhnu Vallavolikogu (edaspidi "volikogu") poolt reguleerimata küsimused lahendabRuhnu Vallavalitsus (edaspidi "valitsus").3(3)Valitsusel on õigus ehitusmäärusega valitsusele antud küsimuste paremakslahendamiseks moodustada komisjone, toimkondi ja kaasata selleks muid isikuid.4(4)Ametiisikute vahelise tööjaotuse ehitusmääruse täitmisel määrab vallavanem oma käskkirjaga.
Volikogu pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmiste küsimuste otsustamine:11) valla seisukoha andmine üldplaneeringu muutmise suhtes maakonnaplaneeringukoostamise käigus ja vastava kokkuleppe sõlmimiseks volituste andmine;22) mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu koostamise kokkuleppe sõlmimise otsustamine;33) valla seisukoha andmine olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse suhtes;44) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;55) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine;66) teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;77) detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustamine juhul, kui seadus selle koostamist ette ei näe või see vajadus ei ole üheselt mõistetav;88) kehtestatud planeeringute ülevaatamine;99) kinnisasja omandamise otsuse tegemine, kui kohalik omavalitsus on planeerimisseaduse järgi kohustatud kinnisasja omandama;1010) riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine;1111) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu osalisena kehtestamine. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutumist ei loeta põhilahenduse muudatuseks;1212) detailplaneeringu algatamisest keeldumine, kui algatamise ettepanek on vastuolusüldplaneeringuga, piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga, valla avalike huvidega või kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering olemas;1313) muud volikogu ainupädevusse seadusega antud või volikogu poolt võetud küsimused.
Valitsuse pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmiste küsimuste otsustamine:11) üldplaneeringu koostamise korraldamine ja otsustamine, kes hakkab üldplaneeringu koostamist juhtima;22) üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine, valitsuse poolt algatatud detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine;33) detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ja kooskõlastustele esitamine;44) vajadusel ehituskeelu kehtestamine planeeringu ajal;55) üld-ja detailplaneeringute avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine;66) avaliku väljapaneku või arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste tegemine ning vajadusel koos ettenähtud lisainformatsiooniga planeeringu järelevalve teostajale esitamine;77) lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise võimalikkuse üle otsustamine;88) järelevalve teostajale valla seisukohtade selgitamine;99) omavalitsuse teadete edastamine ja informatsiooni andmine õigusaktidega ettenähtud korras;1010) üldplaneeringu kehtestamise määruse ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus-ja ehitustingimuste kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale saatmine;1111) valla poolt koostatavate planeeringute kooskõlastamine;1212) detailplaneeringute kooskõlastamise vajaduse määramine ja täiendavate kooskõlastuste vajaduse selgitamine;1313) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise ja/või selle rahastamise kohta ning detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja selle rahastamise kohta;1414) lepingu sõlmimine detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatisteväljaehitamise ja selle rahastamise kohta ning teede, tehnovõrkude ja –rajatisteväljaehitamise tagamiseks hüpoteegi ja reaalkoormatise seadmiseks;1515) pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist kuu aja jooksul detailplaneeringu alal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise paigaldamine vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama teadet planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke;1616) planeeringust huvitatud isikule enne detailplaneeringu kehtestamist arve esitaminevalla kulude kohta planeeringu korraldamisel.
(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isikupoolt esitatud taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama sooviavaldust sõlmida leping detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamiseks ja selle rahastamiseks.2(2)Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija esitab valitsusele kirjaliku taotluse vastavalt kinnitatud vormile, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maaala). Taotlus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi jakontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja esindusõiguse alust ning kontaktandmeid. Taotlusele lisatakse vajadusel:11) hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid ( ostu-müügi leping, ehitisregistri väljavõte vms);22) kinnistusraamatu väljavõte;33) volitus kinnistu omaniku nõusoleku kohta, kui taotleja ei ole kinnistu omanik;44) eskiis.3(3)Vallavalitsus koostab ja kinnitab detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt kinnitatud vormile. Detailplaneeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks planeeringu ülesanded, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised, looduskaitselised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, kruntide miinimumsuurused, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallapoolsed tingimused. Detailplaneeringu lähteseisukohad kehtivad kaks aastat. Valitsus võib põhjendatudtaotluse alusel pikendada ühekordselt lähteülesande kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus lähteülesande kehtivuse tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne lähteülesande kehtivuse tähtaja lõppemist.4(4)Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest ning detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev, sõlmitakse huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise ja selle rahastamise kohta vastavalt kinnitatud vormile.5(5)Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-alade planeerimisel, samuti juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Sellisel juhul võib valitsus sõlmida huvitatud isikuga lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta vastavalt kinnitatud vormile.6(6)Vallavalitus teeb detailplaneeringu algatamise otsuse pärast lähteseisukohtadele vastava eskiisi esitamist ja huvitatud isikuga lepingu sõlmimist.7(7)Enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist sõlmib valitsus huvitatud isikugalepingu detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamise lepingu sõlmimisest on volikogul õigus jätta detailplaneering kehtestamata.8(8)Lähteülesandele vastava detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse paberkandjal topo - geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500 ja pdf ning dwg formaadis CD-l, kui lähteülesandega ei ole määratud teisiti.9(9)Planeeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib valitsus lisaks lähteseisukohtadesmärgitule määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi.10(10)Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada kahes eksemplaris paberkandjal kooskahe lisamaterjalide kaustaga ja elektrooniliselt pdf ning dwg formaadis CD-l valitsuselevastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamisekuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses/korralduses ei ole sätestatudteisiti. Valitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt detailplaneeringuesitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist.Kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringukoostamise algatamise otsuse/korralduse tegemisest detailplaneeringut vastu võetud võibvalitsus tunnistada detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks.Enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks tunnistamistinformeerib valitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse/korraldusekehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle 1 kuu oma seisukoha esitamiseks.11(11)Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusemuutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab volikogu detailplaneeringu ning valitsus kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse.12(12)Planeeringutest informeerimise ametlikud kohad on ajaleht "Saarte Hääl ", valla veebileht ja teadetetahvel.13(13)Planeering tuleb esitada enne kehtestamist valitsusele vähemalt kolmes eksemplarispaberkandjal, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar, lisaks üks lisamaterjalidegatoimik (tehnilised tingimused, eelkokkulepped, eelkooskõlastused, lepingud, lähteülesanne, valla otsused, korraldused, protokollid, väljavõtted registritest jne) ja elektroonilisel kujul dwg ja pdf formaadis CD-l. Planeeringumaterjale säilitatakse valla arhiivis.14(14)Planeeringu vastuvõtmisel sõnastab vastuvõtja valla seisukoha kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta.15(15)Planeeringu avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute ja vastuväidete kohta annab valitsus seisukoha ning teatab kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele avaliku arutelu toimumise aja ja koha.16(16)Planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagab valitsus üldises korras.17(17)Juhul, kui volikogule tehakse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise tähtajajooksul ettepanek kehtestatud planeering või planeeringu kehtestamise otsus seaduse võimuu õigusaktiga vastavusse viimiseks ja volikogu leiab, et ettepanek on põhjendatud,teeb volikogu ettepaneku kohta oma otsuse ja viib planeeringu või selle kehtestamiseotsuse õigusaktiga vastavusse ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest jaettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksulettepaneku kättesaamise päevast arvates.18(18)Kehtestatud planeeringutega tutvumise tagab valitsus vallamajas üldises korras.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatudehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab:11) olema teostuselt heatasemeline;22) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;33) ei tohi olla ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.2(2)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.3(3)Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ettenähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ühtki ehitise osa(v.a. trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katus).4(4)Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs sellening teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ningruumide avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.5(5)Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb ehituskruntidele jätta minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist 4 m, juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja sellega on nõustunud päästeteenistus või detailplaneering ei näe ette teisiti.6(6)Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut.7(7)Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada komplekselt kõikide korteritevajadusi arvestades.8(8)Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal,9(9)Ehitise kasutamisel Ruhnu külas on omanik kohustatud taotlema valitsuselt kooskõlastuse:11) ehitise välisviimistluse muutmiseks;22) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks;33) krundipiirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakseja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.
(1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on:11) kehtiv detailplaneering; kehtestatud üldplaneeringu alusel kehtestatud detailplaneeringutele on võimalik lisaks esitada projekteerimistingimusi, kui planeering ei käsitle kõiki tingimusi või onmääratlemata arendamise ja/või ehitusjärjekord;22) üldplaneeringu alusel koostatud arhitektuurse projekteerimise lähtetingimused vastavalt kinnitatud vormile (detailplaneeringu koostamise vajaduse puudumisel);33) muinsuskaitse eritingimused (muinsuskaitse all olevate ehitiste ja muinsuskaitsevööndis asuvate ehitiste/kinnistute kinnistute puhul);44) maaüksuse ehitusgeoloogia ja geodeetiliste tööde tulemused;55) ehitusmäärus.2(2)Projekteerimistööde alustamiseks tuleb esitada valitsusele projekteerimistingimustevormikohane taotlus vastavalt kinnitatud vormile. Taotluse vormi saab valitsusest või ehitisregistri veebilehelt.3(3)Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine:11) projekteerimistingimused määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks vallavalitsus;4(4)Projekteerimistingimustega määratakse vajadusel:11) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;22) lubatav hoonete suurim ehitusalune pind;33) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;44) hoone suurim lubatud kõrgus;55) ehitise kasutamise otstarve;66) rajatise olulised tehnilised näitajad;77) fassaadi-ja katusematerjalid;88) muinsuskaitse erinõuded;99) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;1010) haljastus ja heakorra nõuded;1111) projekti kooskõlastamise vajadus;1212) kohustus esitada kavandatava tegevuse keskkonnamõju kohta piisav teave otsusetegemiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta.5(5)Projekteerimistingimustega saab tutvuda vallamajas, valla kodulehel ja teadetetahvlil.6(6)Projekteerimistingimuste säilitamise tagab valitsus.7(7)Ehitusprojekti nõuded:11) ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt kehtestatud nõuetele;1.1 arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;1.2 põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;1.3 uusehitiste ja juurdeehitiste puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;1.4 olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde korral võib asendiplaani vormistada olemasoleval krundi plaanil;1.5 lisadena hindamiseks (väljavõte planeeringust, projekteerimistingimused, mõõdistusjoonised).22) ehitusloa taotlemiseks esitatud projekt peab olema kooskõlastatud:2.1 päästeametiga;2.2. Rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide korral tervisekaitse teenistusega;2.3 mälestiste, mälestiste kaitsevööndis ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;2.4 looduskaitseala või kaitsetsoonis paikneva ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;2.5 teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega;2.6 Asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga.33) ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ningparkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.44) keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse otsustab ja keskkonnamõjuhindamise läbiviimist ehitusprojektile korraldab valitsus.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt ühes eksemplaris paberkandjal jadigitaalselt koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele.2(2)Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele.3(3)Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab valitsus. Ehitusluba väljastatakse hiljemalt 20 päeva pärast riigilõivu tasumist, ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti esitamist. Ehitusloa omanik peab taotlema nõusolekut ehitusprojekti muutmiseks või taotlema uue ehitusloa, kui muudetakse ehitusprojekti, mille tulemusena muutuvad ehitise olulised osad või olulised tehnilised näitajad. Uue ehitusloa taotlemise vajaduse otsustab valitsus.4(4)Valitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitiselammutamiseni või dokumentide arhiivi andmiseni.
(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevate hoonete tehnosüsteemide muutmine või asendamine samaväärsega, ES § 16 lõikes 1 p 3 nimetatud piirdeaedasid, ES § 16 lõike 1 p 4 ja 5 alusel ehitise välimiste avatäidete asendamine ning laste mänguväljakuid (v.a. avalikuks kasutamiseks mõeldud laste mänguväljakuid) võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Selle saamiseks esitatakse vormikohane taotlus valitsusele, millele lisatakse ehitise välismõõtudega eskiis, asukoht, põhiplaan ja 2 vaadet.2(2)Valitsusel on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist.3(3)Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjalikunõusolekuta. Selline ehitis ei tohi paikneda eespool ehitusjoont ega ilma naabrite kooskõlastuseta krundi piirile lähemal kui 4 meetrit. Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamisel peab ehitise omanik väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama valitsust.4(4)Väikehoonete ehitamisel tuleb jälgida ja arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peabolema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui5.aaastaks.2(2)Valitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas, kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:11) ehitise kasutamise tähtaja;22) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.3(3)Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas määratud tähtajaks, korraldab ehitusjärelevalvet teostav vallaametnik valitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise Asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse valitsusele vormikohane taotlus koos seadustes janende alustel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv.2(2)Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetukstunnistamise otsustab valitsus.3(3)Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal jadigitaalsel kujul dwg ja pdf formaadis CD-l kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse valitsuses.4(4)Ehitise või tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid,peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloataotluse koos nõuetekohaste lisadega valitsusele.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik valitsusele taotluse ehitusloaväljastamiseks. Taotlusele lisada krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.2(2)Valitsusel on õigus nõuda vajadusel lammutamise projekti, millega lahendatakse:11) tehnovõrkudest lahtiühendamine;22) lammutusplatsi piirded;33) tööde teostamise tehnoloogia;44) ehitusjäätmete käitlemine;55) heakorrastamine pärast lammutust.3(3)Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama.Selle kõrvaldamata jätmisel teeb valitsus omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtajaavariiohu likvideerimiseks. Ettekirjutise täitmata jätmisel valitsuse korralduse aluselehitusjärelevalvet teostav spetsialist korraldab ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Ehitusjärelevalvet Ehitusseaduse § 59 lg 2 mõistes teostab vallavalitsus Ruhnu vallasehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu.2(2)Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omavisik ettepanekuga valitsuse poole, kes otsustab vastavalt muudatuse olemusest ja ulatusest:11) kas ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või22) koostatakse uus ehitusprojekt ja taotletakse uus ehitusluba.3(3)Ehitiste omanik esitab valitsusele vormikohase ehitamise alustamise teatise kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist.4(4)Teatisega määrab ehitise omanik antud objektil omanikujärelvalve teostaja seostavaltEhitusseaduse § 30-le.5(5)Kaevetööde tegemiseks valla territooriumil sügavamal kui 60 cm tuleb taotledavalitsuselt kaevetööde luba (vastavalt Ruhnu valla heakorraeeskirjadele). Kaeveluba eiole nõutav ehituskrundil vundamendi süvendi ja muude kaevetööde tegemiseks, kui antudobjektile on väljastatud ehitusluba.
Ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus.
Valitsust volitatakse kinnitama määruses viidatud lepingute, taotluste ja lubade vormidning otsustama Maakatastriseaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi.
(1) Määrus jõustub 01.07.2012.2(2)Käesoleva määruse § 4 lg 9 toodud õigust võib vallavalitsus rakendada ka kõigi enne käesoleva ehitusmääruse jõustumist. algatatud ja menetluses olevatele detailplaneeringutele.