Imavere Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord on õigusakt, mille eesmärgiks on volikogu töökorralduse täpsem reguleerimine.
Volikogu lähtub oma tegevuses seadustest ja käesolevast korrast, arvestades Imavere valla ja selle elanike, eelkõige valla kui terviku huvidega.
(1) Volikogu töövormiks on istung. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. (2) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.
(1) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (2) Korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 16:00 vallavalitsuse saalis. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. Volikogu võib vajaduse korral istungi aega muuta. (3) Vajadusel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid ja korraldada väljasõiduistungeid. (4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg, koht. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu õigusaktide eelnõud. (5) Kutse peab olema volikogu liikmetele, vallavalitsuse liikmetele ja isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega, välja saadetud vähemalt neli päeva enne istungit kas postiasutuse kaudu, käsi- või elektronpostiga. (6) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallavalitsuse kantseleisse. (7) Kui mitteilmumisest teatab mõjuval põhjusel ette 1/2 volikogu liikmetest, tuleb volikogu esimehel nende nõudmisel tunnistada volikogu toimumise aeg ebasobivaks. Sellisel juhul istungit ei toimu ja volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest.
(1) Istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 3) volikogu komisjonid. (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees, arvestades vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. Sama suhet käsitlevad kaks või enam projekti võib arutada ühe päevakorrapunktina. Ettepanek projekti päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära projekti algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada, projekti arutamise soovitava kuupäeva, ettekandja ja kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud projekti arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. (4) Päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras ettevalmistatud ja esitatud eelnõud. Eelmisel istungil arutamata jäänud projektid lülitab volikogu esimees päevakorda esimestena. Projektide arutamise järjekorra koostab volikogu esimees arvestades tehtud ettepanekuid. Volikogu liikmetele välja saadetud päevakorra projektis toodud projektide arutamise järjekorda võib muuta üksnes projekti algatajate, vallavalitsuse ja vastavate komisjonide nõusolekul. (5) Päevakord kinnitatakse istungi avamisel lihthäälteenamusega. (6) Vähemalt 2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus.
(1) Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. (2) Projektide esitamise eest vastutab isik, kes on määratud volikogu, vallavalitsuse, komisjoni või vallavanema poolt. Kui projekti algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab vastavalt volikogu esimees, vallavanem või komisjoni esimees. (3) Kui projekti ei ole esitanud vallavalitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks ka vallavalitsusele ning projekti volikogu istungil ettekandva komisjoni koosolek määratakse ajaks, millal on esitatud ka vallavalitsuse arvamus, muudatused ja parandused. (4) Volikogu esimees võib vastavalt vajadusele määrata projektide läbivaatamiseks kas lühema või pikema tähtaja. (5) Kui komisjon või vallavalitsus ei ole ettenähtud tähtajaks projekti läbi vaadanud ja oma seisukohta esitanud, siis võetakse projekt algataja või volikogu esimehe ettepanekul päevakorda ilma komisjonis või vallavalitsuses läbi vaatamata. (6) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (7) Volikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud, tutvustatud ning teatavaks tehtud. Sellises küsimuses võib volikogu projekti läbi arutada ning seda muuta ja täiendada ning esitada vastuvõtmiseks järgmisel, vajaduse korral erakorralisel istungil. (8) Istungi päevakorra projekt avalikustatakse valla veebilehel. Päevakorra projekt peab samaks ajaks olema välja pandud vallamaja stendil. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse istungi lõpus.
(1) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja registreerimislehele, mis lisatakse istungi protokollile. (2) Juhul, kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse registreerimislehele tema saabumise või lahkumise kellaaeg.
(1) Volikogu istungid on reeglina avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada vähemalt 2/3 volikogu liikmete nõudel. (2) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Teistele istungil viibivatele isikutele otsustab sõnaandmise istungi juhataja. (3) Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei tohi istuda volikogu liikmete kohtadel.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimeeste äraolekul juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (2) Istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) esitatud täiendavate materjalide tutvustamine; 4) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(1) Küsimuste arutelu volikogu istungil toimub kinnitatud päevakorra järgi. (2) Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. (3) Arutamiseks ettenähtud aeg on: 1) ettekandeks – kuni 20 min; 2) kaasettekandeks – kuni 10 min; 3) ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 4) sõnavõtuks – kuni 5 min; 5) märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 2 min; 6) arupärimise esitamiseks – kuni 10 min; 7) arupärimisele vastamiseks – kuni 15 min; 8) küsimustele vastamiseks – kuni 30 min. (4) Volikogu istungil võidakse päevakorra kinnitamisel kokku leppida ka teised ajad. (5) Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega, juhataja registreerib sõnavõtusoovid ja fikseerib järjekorra. (6) Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. (7) Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 2) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 3) vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate ettepanekute alusel; 5) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 6) märgates sõnavõtus sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 7) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 8) kuulutab volikogu otsustuse vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. (8) Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja või tema esindaja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud projekti arutamist ilma tema osavõtuta. Kui projekti algataja hoiab projekti arutamisest kõrvale (ei ilmu istungile ega saada ka esindajat ilma mõjuva põhjuseta), võib samasisulise projekti algatada vallavalitsus või komisjon ning see võetakse järgmise istungi päevakorda. (9) Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi (kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige, vallavanem või vallavalitsus): 1) eelarve, arengukava, põhimääruse kinnitamine ja muutmine; 2) kohalike maksude kehtestamine.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab või kui seda on otsustanud istungi juhataja. (2) Hääletamine, sealhulgas ka umbusaldushääletamine, on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (6) Kui volikogule on esitatud samas küsimuses mitu eelnõud, paneb istungi juhataja enne otsuse või määruse vastuvõtmist eelnõud konkureerivale hääletusele. Lõpphääletusele läheb enim hääli saanud eelnõu. Kui eelnõusid on enam kui kaks, toimub hääletus mitmes voorus. (7) Enne küsimuse lõpphääletust pannakse hääletusele istungi juhatajale esitatud kirjalikud parandusettepanekud eelnõu osas, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige. (8) Enne eelnõu lõpphääletust võib vallavanem või volikogu liige nõuda kuni kümneminutilist vaheaega. (9) Istungi juhataja teeb pärast hääletamist teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab langetatud otsuse haamrilöögiga. (10) Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada kohe pärast hääletamise tulemuste teatavakstegemist. Kordushääletuse läbiviimise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.
(1) Salajast hääletamist viib läbi kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon kontrollib valimiskasti ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (3) Pärast sedeli täitmist murtakse see kokku ja hääletaja laseb sedeli valimiskasti. (4) Komisjon teeb kindlaks: 1) volikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu; 2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 3) kehtetute hääletamissedelite arvu. (5) Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. (6) Enne valimistulemuste teatavakstegemist on volikogu liikmel õigus esitada komisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise või hääletamistulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise puhul korraldab komisjon kordushääletuse. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli.
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimeestele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks ja selle eelnõu esitatakse istungi juhatajale istungil. Kirjalikus umbusalduse avaldamise algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus ja sellele annavad allkirja kõik algatajad. (3) Umbusaldus tuleb arutusele volikogu järgmisel istungil. (4) Küsimuse arutamisel istungil teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 5-minutise ettekande. Tema vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (5) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses istungil sõna võtta kuni 5 minuti ulatuses.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele nende pädevusse kuuluvates küsimustes. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimises kirjeldab volikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib volikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. (3) Arupärimine esitatakse volikogu esimehele, kes edastab selle viivitamata adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (4) Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamisest. Vastuse koopia esitatakse volikogu esimehele. Täiendava uurimise vajadusel võivad ametiisikud vastamise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, teatades sellest enne tähtaja saabumist kirjalikult volikogu esimehele. (5) Kui volikogu liige ei nõustu saadud vastusega, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavaid suulisi selgitusi volikogu istungil.
(1) Kõik volikogu istungid protokollitakse. (2) Volikogu istungite protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad ja vormistatakse eesti keeles. (3) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (4) Protokollid ja volikogu õigusaktid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Protokollid peavad olema valmis ja vallavalitsuse kantseleis välja pandud hiljemalt 10 päeval pärast istungi lõppu. (6) Volikogu liikmetel on õigus nõuda oma kirjalikult esitatud eriarvamuse lisamist protokollile. (7) Raadio- ja teleülekandeid ning helisalvestisi võib teha istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt volikogu liikmetele teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse volikogu poolthäälteenamusega. (8) Volikogu esimees kirjutab volikogu õigusaktidele alla istungile järgneval päeval ning annab need sekretärile avalikustamiseks.
(1) Volikogu esimees võtab vallakodanikke vallavalitsuses vastu iga kuu kolmandal neljapäeval kella 14.00-st. (2) Kui volikogu esimees ei saa sellel päeval vallavalitsuses viibida, asendab teda üks aseesimeestest või keegi teine volikogu esimehe poolt nimetatud volikogu liige.
(1) Tunnistada Imavere Vallavolikogu 24.03.2000. määrusega nr 2 kinnitatud „Imavere valla põhimääruse uus redaktsioon“ punkt 2 „Imavere Vallavolikogu töökord“ kehtetuks. (2) Määrus jõustub 25. aprillil 2012.