(1) Saarde vald (edaspidi ka vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Saarde vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. Saarde vald teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. . (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. (4) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi; 6) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 7) kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks; 8) informeerida vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei) kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast.
(1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab Saarde valla valimiskomisjoni esimees. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel. Volikogu esimehe valimised korraldab Saarde valla valimiskomisjon. (2) Õigus seada üles volikogu esimehe kandidaate on volikogu liikmetel. (3) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida volikogu esimeheks. (4) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. (6) Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (7) Volikogu esimehe kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab enam volikogu istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5minutist vaheaega. (8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse volikogu esimehe kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. (9) Volikogu esimehe valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab Saarde valla valimiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli. (10) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib Saarde valla valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (11) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. (12) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. Volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab, laseb Saarde valla valimiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (13) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi; või 2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime. (14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada Saarde valla valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja. (15) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (16) Valimistulemused tehakse kindlaks Saarde valla valimiskomisjoni otsusega. Protestid esitatakse kohe pärast valimistulemuste teatavaks tegemist. (17) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. (18) Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. (19) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige.
Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 8 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees ja valimised viib läbi vallavolikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon.
Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Saarde valda ja volikogu talle seaduse, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungil arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaastate kaupa; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 6) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi; 7) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 8) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 9) omab õigust osaleda sõnaõigusega vallavalitsuse istungil; 10) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(1) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. (2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu esimees. (3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda tema poolt määratud aseesimees.
(1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt viis liiget, kes kuuluvad samasse erakonda või on valitud sama valimisliidu nimekirja järgi. Ühest erakonnast või valimisnimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib oma volituste ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonist lahkumisel ei või ta astuda teise fraktsiooni. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil. (3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest. Fraktsiooni esimees ja aseesimehed ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (7) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele; 4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 4 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja ja valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon. (3) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni koosolekul kolmel järjestikusel kuul, siis võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja. (4) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni. (5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel iga ajal tagasi astuda. Komisjoni liige (välja arvatud revisjonikomisjoni liige) esitab vastava avalduse komisjoni esimehele. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduseesitamisest. (6) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru; 8) kirjutab ala komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele. (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige. (8) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni istungit esitatud muudatusettepanekute kohta; 4) kontrollib vajadusel volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (9) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (10) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (11) Komisjonil on õigus: 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks; 2) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet. (12) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse 3 tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis. (13) Komisjoni otsustused valla õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud. (14) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlatesse. (3) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aja. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (7) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) valla eelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust. (8) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (9) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (10) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.
(1) Volikogu töö vorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Saarde valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. (4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike alusel kokkukutsutud volikogu istungi kutses tuleb näidata arutlusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.
(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorra-küsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad. (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. (4) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada käesoleva põhimääruse § 18 kohaseid arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele, anda üle vallavolikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka vallavalitsuse liikmed ja volikogu istungi juhataja poolt kutsutud teised isikud. (5) Volikogu istungil tehakse 15minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Mitmele lugemisele pannakse järgmised eelnõud: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine; 2) valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest; 3) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 4) kohalike maksude kehtestamine. (7) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu esitaja, otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli. (8) Juhul, kui käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälteenamusega saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja. (9) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena. (10) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti. (11) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõplikule hääletusele panemist. Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu istungitele esitatakse õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjassepuutuvate dokumentidega hiljemalt kaks nädalat enne istungi toimumise päeva vallasekretärile, kes edastab need volikogu esimehele. Volikogu liikmed ja volikogu komisjonide liikmed saavad volikogu järgmise istungi päevakorras olevate eelnõude ja asjassepuutuvate dokumentidega tutvuda vallakantseleis volikogu istungi toimumise nädala esmaspäevast alates. (4) Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud. (5) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nimega ja tema allkirjaga. Juhul, kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle algatajale. (6) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja nime, allkirja ja kuupäeva; 2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõu rakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel; 7) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks. (7) Volikogu esimees määrab iga eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutavad komisjonid. Volikogu esimees määrab iga eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutamiseks vähemalt ühe komisjoni. (8) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadab volikogu esimees vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab vallavalitsuse seisukoha volikogu istungil. (9) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallasekretärile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt koheselt üle istungi juhatajale. (10) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.
(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15minutise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kuni 10minutised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega. (2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, vallavalitsuse liikmele, vallasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused. (4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. (5) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus kuni 3-minutiseks lõppsõnaks. (6) Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsioon nõuda 5minutist vaheaega nõupidamiseks.
(1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu liige hääletab isiklikult. (5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel aga hääletusedelite täitmisega. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega 3 liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused. Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist hääletussedelid. (6) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (7) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna. (8) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul. (9) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta. (10) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele. (11) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva põhimääruse §-des 14 ja 15 sätestatud põhimõtteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded. Volikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust iga eelnõu kohta. (3) Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja. (4) Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui volikogu liikmete poolthäälte enamusega ei otsustata teisiti.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. (3) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust. (4) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. (5) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisideks on: 1) suuline vastus volikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantseleile 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta 2 täpsustavat küsimust.
(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu liikmete ja teiste volikogu istungile kutsutud isikute nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta. (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (5) Volikogu istungite protokollid on vallakantseleis kättesaadavad tutvumiseks igaühele.
Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 4 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus – esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd; 2) esindab Saarde valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta; 6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad; 7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse abiteenistujatega; 8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 9) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. (4) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse nimetamiseni. (6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
Vallavanema äraolekul või käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 4. lõike punktides 3-5 nimetatud juhtudel asendab teda käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 5. lõikes nimetatud vallavalitsuse korraldusega määratud vallavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige.
(1) Vallavalitsus kui valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Saarde vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust. (4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (5) Vallavanem ja vallavalitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks ka vallavanema ja vallavalitsuse liikmete asendamise kord.
(1) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (2) Eelnõu arutamine algab vallavanem kuni 10-minutise ettekandega. Esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse. (3) Vallavanemal ja fraktsioonide esindajatel on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele. (4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (6) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (3) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) vallavanema ettepanekul; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 6) tema surma korral; 7) vallavalitsuse tagasiastumisel. (4) Vallavanem ja vallavalitsuse liige esitavad tagasiastumisavalduse vallasekretärile. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. (5) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist. (6) Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.
(1) Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest, sealhulgas volikogu määrustest ja otsustest, vallavalitsuse määrustest ja korraldustest, ning Saarde valla ja vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingutest. (2) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina üks kord nädalas. (3) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2) vallavalitsuse seisukoha andmiseks volikogu määruste ja otsuste eelnõud, mis ei ole algatatud vallavalitsuse poolt, samuti volikogule otsustamiseks esitatavad vallavalitsuse algatatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 3) informatsioonid. (4) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (5) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Vallavalitsuse õigusaktide ja istungite protokollide allkirjastatud eksemplare (originaaleksemplare) vallakantseleist ei väljastata. Vallakantseleist väljastatavate vallavalitsuse õigusaktide ja vallavalitsuse istungite protokollide ning nende väljavõtete õigsus kinnitatakse vallavalitsuse asjaajamisjuhendi kohaselt. (7) Vallavalitsuse üksikasjalikuma töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.
(1) Vallavalitsuse komisjonid moodustatakse vallavalitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks. Kui komisjoni moodustamine ei ole ette nähtud seadusega, teeb ettepaneku komisjoni moodustamiseks vallavalitsuse liige või vallasekretär. (2) Vallavalitsusele esitatavas korralduse eelnõus komisjoni moodustamise kohta peab olema märgitud vallavalitsuse poolt nimetatav komisjoni koosseis (sealhulgas komisjoni esimees) ja korralduse eelnõule lisatud vallavalitsuse poolt kinnitatava komisjoni põhimääruse eelnõu, milles peavad sisalduma: 1) komisjoni ülesanded; 2) komisjoni töökord; 3) komisjoni finantseerimise allikad. Komisjonil ei pea olema põhimäärust, kui komisjoni ülesanded on sätestatud muud õigusaktis. (3) Kui komisjonile pandud ülesanded on täidetud või vajadust komisjoni tegevuse järele ei ole, esitab asjaomane vallavalitsuse liige või vallasekretär aruande komisjoni ülesannete täitmise kohta ja vallavalitsuse korralduse eelnõu komisjoni töö lõpetamiseks. Kui komisjon moodustati tähtajaliselt, ei esitata komisjoni töö lõpetamiseks vallavalitsuse korralduse eelnõu. (4) Komisjoni materjalid säilitab arhiivile üleandmiseni vallakantselei.
(1) Valla ametiasutused on valla eelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded ja töökord on sätestatud käesolevas põhimääruses. (3) Valla ametiasutuse (välja arvatud vallavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Valla ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu. (4) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(1) Vallavara on Saarde vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning varalised õigused ja kohustused. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit, mille pidamise põhimääruse kinnitab volikogu. (2) Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale. (3) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks valla ees selle koormise täitmise eest. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (5) Koormist ei või asendada maksuga Saarde valla eelarvesse. (6) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse.
Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmiseks esitamist väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (4) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras. (5) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.
(1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse korralduste teatavaks tegemist korraldab vallakantselei.
(1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes. (2) Valla õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse väljapanekutega üldiseks tutvumiseks vallakantseleis ja Tali teeninduspunkt. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada ka kohalikus ajalehes.
(1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus. (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.
Saarde valda võivad esindada volikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse kaudu. (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või Saarde valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (3) Vallavalitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 1) seadusjärgse esindajana vallavanem; 2) vallavanema poolt volitatud isik; 3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik; 4) vallavalitsuse nimel vallavanema või vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (4) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele. (2) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.
(1) Saarde valla nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem. (2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) vallavanem; 2) vallavalitsuse liikmed vallavalitsuse korraldusega antud volituse alusel. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Valla nimel sõlmitavad lepingud ning vallavanema ja vallavalitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavad lepingud viseerib vallasekretär. (5) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja vallavalitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.
(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes. (2) Vallaeelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. (3) Saarde valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korra kehtestab vallavolikogu. Vallavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid. (4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus.
-
(1) Saarde vallal on seaduses ettenähtud korras kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud oma lipp. (2) Saarde valla lipp on riskülikukujuline. Lipu külgede suhe on 7:11. Lipukangas on jagatud kuueks horisontaallaiuks, milles vahelduvad sinine ja kollane värv. Lipu ülemine laid on sinine. (3) Sinine värv valla lipul sümboliseerib pilvitut taevast, tõde ja lootust. Kollane värv tähistab väärikust, õnne ja heaolu. (4) Saarde valla lipp heisatakse: 1) vallavalitsuse hoonel alaliselt; 2) volikogu ja vallavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel; 3) võib heisata valla lipuplatsil Kilingi – Nõmmes, hoonetel ja elamutel. (5) Valla lippu võib kasutada valla kaunistamisel ja ruumides laualipuna. Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna), peab selle kujutis, värvilahendus ning mõõdusuhted vastama täpselt kirjeldusele punktis 2. (6) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Saarde valla delegatsioonid või valda esindavad kollektiivid. (7) Valla lipu heiskamisel koos Eesti või mõne teise riigi lipuga asub valla lipp lippude poolt vaadates vasakul. Valla lipu heiskamisel koos maakonna või muu lipuga asub valla lipp lippude poolt vaadates vasakul. (8) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta koos lipuvardaga või lipumasti. Seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. (9) Valla lipp tuleb heisata lipuplatsil Kilingi–Nõmmes ja vallavalitsuse hallatavates asutustes valla aastapäeval ja teistel pidulikel sündmustel. (10) Leina tähistamiseks heisatakse valla lipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, leinalipp heisatakse poolde lipumasti. (11) Saarde valla lipu kujutist võivad kasutada vallavolikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused dokumendiblankettide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujunduselemendina ning vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed oma visiitkaartidel. (12) Valla lipu kujutise kasutamist kommertseesmärkidel reguleeritakse vallavalitsuse poolt antava loaga. Luba antakse ja selle eest makstava tasu suurus määratakse igal üksikul juhul selleks esitatud kirjaliku avalduse alusel. (13) Kasutamiskõlmbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (14) Valla lipu loata või ebastandardsel kujul kasutamise eest kannavad süüdlased vastutust vastavalt Eesti Vabariigi Haldusõigusrikkumiste seadustikule. (15) Kontrolli valla lipu kasutamise üle teostab vallavalitsus.
(1) Saarde vallal on seaduses ettenähtud korras kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud oma vapp. (2) Saarde valla vapikilbi rohelisel taustal on kuldne ilvesefiguur. Ilvese kolm küünistega jalga toetuvad tugevasti maha, olles samas liikumist väljendavas poosis, sümboliseerides kolme ühinenud omavalitsuse: Saarde, Tali ja Kilingi – Nõmme soovi koos edasi minna. Neljas käpp – esikäpp – on üles tõstetud, rõhutades dünaamilisust ning valmisolekut uuendusteks. (3) Roheline vapikilbi taustvärv sümboliseerib Saarde valla metsaderikkust. Kuldne värv on Pärnumaa vapivärv, tähistades väärikust, õnne ja heaolu. (4) Vapil või vimplitel võib kulla asendusvärvusena kasutada kollast. (5) Valla vapi kujutist võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ning vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel. (6) Valla vapi kujutist võivad kasutada vallavolikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused dokumendiblankettide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujundamiselemendina ning vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed oma visiitkaartidel. Muudel juhtudel reguleeritakse vapi kujutise kasutamist vallavalitsuse poolt antava loaga. Luba antakse ja selle eest makstava tasu suurus määratakse igal juhul esitatud kirjaliku avalduse alusel. (7) Valla vapi loata või ebastandardsel kujul kasutamise eest kannavad süüdlased vastutust vastavalt Eesti Vabariigi Haldusõiguserikkumiste seadustikule. Kontrolli valla vapi kasutamise üle teostab vallavalitsus.