Hankekord (edaspidi kord) reguleerib Kõrgessaare Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) riigihangete planeerimist ja korraldamist ning hankelepingute sõlmimist.
Korras sätestatud tingimused kehtivad: (1) riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele; (2) lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäära ületavatele riigihangetele (edaspidi lihthange); (3) alla lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele; (4) riigihangete seaduses sätestatud lihtsustatud korras tellitavata teenuse tellimisele.
Korra § 2 lõikes 1 nimetatud riigihanke piirmäära ületavate riigihangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on: (1) asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral 40 000 eurot ja üle selle; (2) ehitustööde tellimise korral 250 000 eurot ja üle selle; (3) ideelahenduse tellimise korral 40 000 eurot ja üle selle.
Korra § 2 lõikes 2 nimetatud lihthangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on: (1) asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral vähemalt 10 000 eurot, kuid vähem kui 40 000 eurot; (2) ehitustööde tellimise korral vähemalt 30 000 eurot, kuid vähem kui 250 000 eurot; (3) ideelahenduste tellimise korral vähemalt 10 000 eurot, kuid vähem kui 40 000 eurot.
Korra § 2 lõikes 1 ja § 2 lõikes 2 nimetatud riigihanke korraldamise otsustab valitsus.
Korra § 2 lõikes 3 nimetatud hanke korraldamise otsustab valitsus. Kui eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta ei ületa asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise tellimise korral 4 000 eurot ja ehitustööde tellimise korral 6 000 eurot, otsustab hanke korraldamise valitsuse liige või hallatava asutuse juht, kelle haldusalas hange korraldatakse.
Korra § 37 lõikes 1 nimetatud lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke korraldamise otsustab valitsuse liige või hallatava asutuse juht, kelle haldusalas hange korraldatakse ja korra § 37 lõikes 2 nimetatud lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke korraldamise otsustab valitsus.
Korra § 2 lõigetes 2, 3, 4 nimetatud hanked viiakse läbi käesolevas korras kehtestatud tingimustel. Korra § 2 lõikes 1 järgitakse riigihangete seadust.
Riigihanget ei või jaotada osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.
Riigihangete, mille korraldamise otsustab valitsus, korraldamise eest vastutab vallavanema poolt määratud ametiisik. Vastutavale isikule määratakse asendaja juhtudeks, kui vastutava isiku teenistussuhe on peatunud, või kui vastutaval isikul ei ole võimalik vastutava isiku ülesandeid täita.
Riigihangete, mille korraldamise otsustab valitsuse liige või hallatava asutuse juht, korraldamise eest vastutab valitsuse liikme või hallatava asutuse juhi poolt määratud ametiisik. Vastutavale isikule määratakse asendaja juhtudeks, kui vastutava isiku teenistussuhe on peatunud, või kui vastutaval isikul ei ole võimalik vastutava isiku ülesandeid täita.
Riigihanke algatajaks korra tähenduses on valitsuse liige, struktuuriüksuse juht ja ametnik.
Hankeplaani koostamiseks esitavad valitsusele vastutavad struktuuriüksuse juhid ja ametnikud hiljemalt iga aasta 1.novembriks järgmisel kalendriaastal planeeritavate hangete kohta järgneva informatsiooni: (1) planeeritava hanke nimetus; (2) hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja hankelepingu kestus; (3) hankelepingu eeldatav maksumus.
Hangete planeerimise eesmärgil kinnitab valitsus hankeplaani hiljemalt iga aasta 1. veebruariks või hiljemalt teisel nädalal peale eelarve vastu võtmist. Hankeplaani võib eelarveaasta jooksul vajadusel muuta (näiteks kui eelarveaasta keskel eelarvet vähendatakse või suurendatakse või kui esitatud rahastamistaotlus/ -projekt rahuldatakse).
Hankeplaan peab sisaldama korra § 13 nimetatud informatsiooni.
Valitsus moodustab valitsuse poolt korraldatavate riigihangete läbiviimiseks alatise riigihanke komisjoni (edaspidi komisjon).
Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Igale komisjoni liikmele määratakse asendusliige juhuks, kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta.
Komisjoni töösse võib kaasata hääleõiguseta sõltumatuid eksperte.
Komisjoni ülesandeks on koostöös riigihangete eest vastutava isikuga: (1) hanke läbiviimiseks tarvilike eelotsustuste ja toimingute teostamine; (2) hanketeate ja hankedokumentide ettevalmistamine ja kinnitamine; (3) pakkumuste avamine; (4) pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine; (5) pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine või mitte kvalifitseerimine; (6) pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine; (7) seaduses ette nähtud juhtudel läbirääkimiste pidamine pakkujatega; (8) pakkumuste hindamine; (9) eduka pakkuja välja selgitamine ning valitsusele kinnitamiseks esitamine.
Komisjoni töö eest vastutab komisjoni esimees.
Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Igal hääleõiguslikul komisjoni liikmel on üks hääl.
Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa rohkem kui pool komisjoni hääleõiguslikest liikmetest. Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole komisjoni hääleõiguslikest liikmetest.
Komisjoni liikmel on õigus lisada komisjoni otsusele oma kirjalik (eri)arvamus.
Komisjon võib otsuseid teha koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni hääleõiguslikest liikmetest, sealhulgas esimees on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist (kooskõlastusring e- postide vahendusel). Koosolek loetakse toimunuks ja koosoleku protokoll allkirjastatuks, kui protokollile on andnud oma kooskõlastuse viimane elektroonilisel koosolekul osalenud komisjoni hääleõiguslik liige.
Komisjoni tööst, menetletava riigihanke osas, ei või osa võtta isik, kellel esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Kirjeldatud juhtumi esinemisel peab komisjoni liige viivitamatult komisjoni sellest kirjalikult teavitama ja hoiduma menetletava riigihanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendusliige.
Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Protokolli allkirjastamisega võrdsustatakse e –posti teel protokollile antud mittetingimuslik (ilma eriarvamuseta) kooskõlastus. Tingimusliku kooskõlastuse korral lasub kooskõlastajal kohustus esitada oma eriarvamus kommentaarina e -postile või jätta kooskõlastus andmata ning esitada oma eriarvamus kirjalikult komisjoni sekretärile protokolli juurde lisamiseks.
Riigihanke algataja esitab nõuetekohaselt vormistatud algatamise eelnõu ning taotluse koos riigihanke tehnilise kirjeldusega (riigihanke lähteülesanne) riigihanke korraldamise otsustajale.
Riigihanke algataja vastutab korra § 28 kohaselt esitatud andmete õigsuse eest.
Hankedokumendid: (1) Komisjoni poolt koostatud ja kinnitatud hanketeate ning hankedokumendid allkirjastab ja avalikustab riigihangete eest vastutav isik. (2) Hanke alusdokumendid on: 1) kiirhanke korral1.1. pakkumuse esitamise ettepanek;1.2. võimalusel lepingu projekt. 2) avatud hankemenetluse korral2.1. hanketeade;2.2. hankedokumendid;2.3. hankemenetluse eseme tehniline kirjeldus;2.4. lepingu projekt; 2.5. andmete esitamise vormid. 3) piiratud hankemenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral:3.1. hanketeade;3.2. taotluse esitamise tingimused;3.3. pakkumuse esitamise ettepanek;3.4. hankedokumendid;3.5. hankemenetluse eseme tehniline kirjeldus;3.6. lepingu projekt;3.7. andmete esitamise vormid. 4) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral:4.1. hankedokumendid;4.2. hankemenetluse eseme tehniline kirjeldus;4.3. lepingu projekt;4.4. andmete esitamise vormid;4.5. soovituslikult vabatahtlik teade. 5) ideekonkursi korral:5.1. ideekonkursi kutse. (3) Alusdokumentides sätestatakse alati pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste tagasilükkamise alused. (4) Kõik hangetega seotud menetlustoimingud tehakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Hanketeade avaldatakse nõude esinemisel riigihangete registris ja valla veebilehel.
Riigihangete registri e- hangete keskkonnas loob, sisestab ja allkirjastab hankedokumente riigihangete eest vastutav isik, kooskõlastades need eelnevalt komisjoniga.
Hankelepingu sõlmimise otsustab hanke korraldamise otsustaja, kes määrab hankelepingu täitmise eest vastutava isiku. Keelatud on alustada lepingu täitmisega enne lepingu sõlmimist. Lepingust tulenevaid kohustusi ei saa üle anda kolmandatele isikutele.
Lihthanke algatamine, alusdokumendid (1) Lihthanke algatamiseks esitab algataja nõuetekohaselt vormistatud algatamise eelnõu ning taotluse koos hanke tehnilise kirjeldusega (lihthanke dokument) hanke korraldamise otsustajale. Hanke algataja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. (2) Lihthanke alusdokumendid on: 1) kvalifitseerimise tingimused;2) lihthanke teade;3) hankelepingu eseme tehniline kirjeldus;4) võimalusel lepingu projekt. (3) Lihthanke dokumendi koostamisel lähtub algataja riigihangete seaduse § - 24, § 31 lõigetes 2-5 ja 8, § - des 32 ja 33, § 38 lõigetes 1-31 ja 5 , §- des 39- 41, § 47-50 sätestatust või mõnest neist.
Lihthanke ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul tuleb järgida raha säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet ning saavutada hanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi olemasolu korral erinevate pakkumuste (vähemalt kolme pakkumuse küsimine) võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
Valitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud põhivara maksumust ületavate asjade ostmisel ning samaväärse maksumusega teenuse tellimisel tuleb võimaluse olemasolul küsida vähemalt kolm pakkumust.
Lihtsustatud korras tellitava teenuse (korra § 2 lõige 4) tellimisel tuleb järgida: (1) korra § 35, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla 40 000 euro; (2) korra § 28 ja § 35, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 40 000 eurot ja üle selle.
Hankelepingud maksumusega ilma käibemaksuta alla 2 000 euro võib sõlmida suuliselt, sellisel juhul toimub ostetud asja või teenuse eest tasumine arve alusel. Sõltumata lepingu maksumusest vormistatakse autoriõigustega seotud lepingud alati kirjalikult, näidates alati ära autoritasu sisaldumine lepingus.
Läbirääkimiste kord (1) Läbirääkimisi võib pidada ühe pakkujaga: 1) kui asju ostetakse eriti soodsatel tingimustel turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 2) avariitöödega seotud teenuste või ehitustööde tellimisel; 3) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud asja või teenuse müüja isikuga; 4) ehitustööde hankimisel, kui hangitakse sama hankelepingu raames täiendavaid töid; 5) kui lepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 2000 eurot, asjade või teenuste ning 5000 eurot ehitustööde puhul; 6) muudel põhjendatud juhtudel. (2) Läbirääkimistel võib käsitleda kõiki teemasid, mille kohta on võimalik sõlmida kokkulepe. Läbirääkimistele peab eelnema läbirääkimiste võimaldamine hankedokumentides ning vähemalt kahe osapoole huvi. (3) Läbirääkimistel osalevad täievolilised esindajad. (4) Osapooled rakendavad läbirääkimiste käigus abinõusid, mis väldiksid nende peatumist või takistamist mõne läbirääkimisi reguleeriva sätte puudumise või ebatäiuslikkuse ettekäändel. (5) Läbirääkimiste käigus on esindajatel õigus vabalt avaldada oma arvamusi kõigis kõnesolevates küsimustes. (6) Läbirääkimised lõppevad kokkuleppe sõlmimise või otsusega läbirääkimiste lõpetamise kohta.
Hankekorraga reguleerimata osas lähtutakse riigihangete seadusest ja selle alusel välja antud õigusaktidest.
Määrus jõustub 01. jaanuar 2012.