(1) Roosna-Alliku Volikogu (edaspidi volikogu) on Roosna-Alliku valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks.2(2)Volikogu juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Roosna-Alliku valla põhimäärusest, teistest õigusaktidest, käesolevast töökorrast, Roosna-Alliku valla elanike vajadustest ja huvidest.3(3)Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.4(4)Volikogu tööorganiteks on alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid.5(5)Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku ja organisatsioonilise teenindamise ning volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab vallavalitsus.6(6)Volikogu istungid toimuvad eesti keeles.
(1) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Roosna-Alliku valla põhimääruse § 6 ja § 7 sätestatud korras.2(2)Volikogu esimees:11) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse (kui volikogu selle moodustab) koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;22) esindab Roosna-Alliku valda ja volikogu vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;33) omab õigust nõuda kõigilt Roosna-Alliku valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;44) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;55) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;66) vajadusel määrab eelnõule volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;77) esitab volikogu istungile istungi päevakorra kavandi;88) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil vaheaeg;99) lahendab volikogu töökorra rakendamisel tekkivad küsimused;1010) täidab muid seaduse alusel pandud ülesandeid.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogu liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab seadus ja Roosna-Alliku valla põhimäärus.2(2)Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.3(3)Volikogu liikmel on õigus:11) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;22) seada üles kandidaati volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;33) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;44) kuuluda fraktsiooni, töörühmade koosseisu ja vähemalt ühte komisjoni;55) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;66) esineda volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;77) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;88) saada hüvitust volikogu tööst osavõtu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.99) tasuta informeerida vallaelanikke volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast.4(4)Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget.5(5)Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.6(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.7(7)Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.8(8)Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama valimisnimekirja järgi. Ühes valimisnimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.2(2)Fraktsiooni moodustamise otsus peab sisaldama fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe nimesid. Kõigi fraktsiooni liikmete poolt allkirjastatud fraktsiooni moodustamise otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.3(3)Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli.4(4)Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.5(5)Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.6(6)Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.7(7)Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.8(8)Fraktsioonil on õigus:11) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;22) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;33) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavatele, kinnitatavale või määratavatele ametikohtadele;44) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta;55) võtta volikogu istungil vaheaeg enne volikogu õigusakti eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;66) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele;77) teha ettepanekuid volikogu päevakorra kava kohta;88) esitada muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta.
(1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus ) on volikogu nõuandev tööorgan istungi päevakorra kavandi ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. Volikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid.2(2)Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide esimehed, fraktsioonide esimehed.3(3)Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, abivallavanemad ja vallasekretär. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid.4(4)Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolek toimub reeglina nädal enne volikogu istungi toimumist.5(5)Eestseisuse koosolek on volikogu liikmetele avalik. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule otsustab sõnaõiguse andmise koosoleku juhataja.6(6)Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära eelnõu algataja põhjendus, miks küsimus tuleb päevakorda võtta ja eelnõud menetlenud alatise või ajutise komisjoni seisukoht ning vajadusel vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta.7(7)Volikogu eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejad, puudujad ning ettepanekud volikogu päevakorda küsimuste võtmiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.Protokoll on vallavalitsuses paberkandjal kättesaadav ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut.
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu komisjoni esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega.2(2)Alatiste ja ajutiste komisjonide tegevusvaldkonnad sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses.3(3)Volikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt ühe volikogu komisjoni liikme esitab vallavalitsus. Komisjoni sekretäri kinnitab komisjoni esimees. Üle poole volikogu komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed.4(4)Volikogu komisjoni liikmeks on isik, kelle elukoht Eesti rahvastiku registri järgi on Roosna-Alliku vallas.5(5)Volikogu komisjoni pädevus ja töökord on sätestatud Roosna-Alliku põhimääruses ja vastava komisjoni põhimääruses.§ 7 Volikogu õigusaktide algatamine6(6)Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil;33) volikogu fraktsioonil;44) vallavalitsusel;55) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras;66) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.7(7)Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu õigusakti vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.8(8)Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.9(9)Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogus määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast vastava komisjoni. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt.10(10)Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kahe nädala jooksul pärast selle saamist. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.11(11)Komisjoni seisukoha eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja.12(12)Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse. Sel juhul määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjoni esimehele.13(13)Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele (koos komisjoni muudatusettepane- kutega eelnõule) seisukoha andmiseks.14(14)Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal ja elektrooniliselt või digitaalselt allkirjastatult vallavalitsusele hiljemalt kaks nädalat enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:11) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;22) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;33) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;44) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;55) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;66) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.15(15)Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.16(16)Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallavalitsus kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.17(17)Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra kava, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja(d).18(18)Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.19(19)Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu sekretärile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele.20(20)Volikogu istungil võib ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.21(21)Volikogu õigusakti eelnõuga on võimalik tutvuda volikogu sekretäri juures hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit.22(22)Eelnõu peab läbima vähemalt kahte lugemist järgmistel juhtudel:11) valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine, kui muudatus ei tulene seadusest;22) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;33) valla üldplaneeringu kehtestamine või muutmine;44) valla eelarve vastuvõtmine;55) kohalike maksude kehtestamine.
(1) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja.2(2)Volikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused volikogu liikmena on lõppenud või peatunud.3(3)Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Juhul, kui vallavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, esitab volikogu esimees volikogu menetluses olevate õigusaktide loetelu uuele vallavalitsusele seisukoha saamiseks.4(4)Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb istungil vastava ettekandega eelnõu esitaja. Eelnõu esitaja soovil võib istungi juhataja anda talle sõna selgituseks. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega ja see protokollitakse.
(1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel.2(2)Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees või nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.3(3)Volikogu esimees või aseesimees kutsub istungi kokku ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.4(4)Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu viimasel neljapäeval algusega kell 14.00. Üldjuhul ei toimu istungeid juuli- ja augustikuus.5(5)Vajadusel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid ja korraldada väljasõiduistungeid.6(6)Volikogu istungil tehakse vaheaeg 15 minutit iga 1,5- tunnise töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.7(7)Kui on otstarbekas muuta korralise istungi aega, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsustus tehakse volikogu liikmetele teatavaks eelmisel volikogu istungil.8(8)Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse vastavalt volikogu liikme soovile posti või e-posti teel koos päevakorra kavandi ja istungi materjalidega.9(9)Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra kavand.10(10)Volikogu uue kooseisu esimese istungi ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 teise lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saamisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 9 ettenähtud nõudeid.11(11)Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest volikogu esimehele või volikogu sekretärile.12(12)Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, volikogu liige annab oma allkirja registreerimislehele, mis lisatakse istungi protokollile.13(13)Juhul, kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse registreerimislehele tema saabumise või lahkumise kellaaeg.
(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enese- taanduse tõttu või muul põhjusel, juhatab istungit aseesimees, tema äraolekul volikogu esimehe määratud asendaja.2(2)Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.3(3)Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päeva- korrapunkti kohta eraldi.4(4)Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.(5 Raadio-ja teleülekannete ning foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist.
(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, kes teatab volikogu liikmete osalemisest ja tutvustab kutsustud külalisi.2(2)Istungi alguses teeb istungi juhataja teatavaks istungi päevakorra kavandi. Päevakorra kavandi arutamise käigus vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. Protestid ja ettepanekud tuleb esitada kirjalikult istungi juhatajale, kes loeb need ette. Kui volikogu nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua.3(3)Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele.4(4)Peale päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed ja fraktsioonid esitada arupärimisi vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele, anda üle volikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka vallavalitsuse liikmed ja volikogu istungi juhataja poolt kutsutud teised isikud.5(5)Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile.6(6)Arupärimise esitamise ja sellele vastamise kord on sätestatud käesoleva korra § 17.7(7)Avatud mikrofon11) Volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide sõnavõttude ärakuulamiseks võib toimuda igal volikogu istungil peale päevakorra kinnitamist avatud mikrofon.22) Sõnavõtuks registreeritakse volikogu istungi juhataja juures hiljemalt viis minutit enne volikogu algust.33) Sõnavõtud vaba mikrofoni ajal esitatakse volikogu kõnepuldist ning sõnavõtuks antakse aega kuni viis minutit.44) Sõnavõtjale küsimusi ei esitata ning läbirääkimisi ei avata.
(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul, kui eelnõu esitajaks on vallavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette vallavanem.Juhul, kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma aseesimehele.2(2)Ettekanne ja kaasettekanne toimuvad kõnepuldist ja ettekandeks antakse aega 10 minutit ning kaasettekandeks 5 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande ja kaasettekande aega pikendada 5 minuti võrra. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt teemast kõrvale või kasutab solvavaid väljendeid, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.3(3)Pärast ettekannet ja kaasettekannet võib iga volikogu liige esitada ettekandjale või kaasettekandjale ühes päevakorrapunktis kuni kaks suulist küsimust. Küsimuste esitamiseks annab sõna istungi juhataja. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele.4(4)Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga (repliigiga) kohalt kestusega kuni kaks minutit ja kõnega kestusega kuni 5 minutit.Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks annab soovijale (märguandeks tõstetud käsi) sõna istungi juhataja. Samuti istungi läbiviimise korra kohta (nn protseduuriline küsimus) annab soovijale sõna istungi juhataja.5(5)Soovist esineda kõnega või avaldusega, sõnavõtuga (repliigiga), protestiga või esitada küsimusi, annab volikogu liige märku käega, sõna annab istungi juhataja.6(6)Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks kestusega kuni 3 minutit.7(7)Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu lugemise katkestamist või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige või fraktsioon seda nõuab. Muudatusettepanek leiab toetust, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.8(8)Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena.9(9)Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.10(10)Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õiguakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.11(11)Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.
(1) Volikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.3(3)Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.4(4)Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega.5(5)Kohaliku omavalitsuse korralduse § 22 lõike 1 punktides 2,4,6-10,14,15,18,24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.6(6)Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.7(7)Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib volikogu fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10 - minutilist vaheaega nõupidamiseks.8(8)Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist.9(9)Hääletamistulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga, peale seda pretensioone ei esitata.10(10)Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a. volikogu esimehe valimine) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.11(11)Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid.12(12)Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille alusel volikogu kinnitab isiku valimise.
(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõu arutamisel rakendatakse käesoleva korra § 12 sätestatud põhimõtteid.2(2)Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu esitaja ettekanne. Volikogu liikmele antakse sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks iga eelnõu kohta.3(3)Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised.4(4)Pärast läbirääkimiste lõppemist pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb(langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletusel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.5(5)Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui volikogu liikmete poolthäälte enamusega ei otsustata teisiti.
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.2(2)Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Avalduses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus.3(3)Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.4(4)Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata.5(5)Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni 10-minutilise ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.6(6)Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.7(7)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.8(8)Umbusaldamise avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme teenistusest vabastamisele.9(9)Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.
(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimises kirjeldatakse arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega.3(3)Arupärimine esitatakse volikogu esimehele, kes edastab selle viivitamata adressaadile.4(4)Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamisest. Vastuse koopia esitatakse volikogu esimehele. Täiendava uurimise vajadusel võivad ametiisikud vastamise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, teatades sellest enne tähtaja saabumist kirjalikult volikogu esimehele.5(5)Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise volikogu istungi päevakorra kavandisse. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra kavandisse. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.
(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "Istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga.2(2)Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse pooleli või arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Lisaks protokolli koostamisele volikogu istung salvestatakse. Istungite salvestused säilitatakse ühe aasta jooksul arvates volikogu istungi toimumisele järgnevast päevast.2(2)Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.3(3)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.4(4)Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid, istungil esitatud avaldused ja arupärimised ning salajase hääletamise protokollid.5(5)Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. Istungilt lahkumisel märgitakse volikogu liikme lahkumise aeg protokolli.6(6)Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallavalitsuses ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.7(7)Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(1) Tunnistada kehtetuks Roosna-Alliku Vallavolikogu 23. jaanuari 2003 määrus nr 1„Roosna-Alliku Vallavolikogu töökorra kinnitamine“.2(2)Määrus jõustub 11. juunil 2012.