(1) Eeskiri reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) omaniku või valdaja ja ÜVK-ga liituvate kinnistute omanike või valdajate (edaspidi liitujate) vahelise liitumise korraldamist ning sätestab ÜVK omaniku või valdaja ja liitujate vahelised õigused ja kohustused Ridala valla territooriumil. (2) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omaniku või valdaja suhtes kinnistu omaniku või valdajaga võrdsetel alustel. (3) Liitujate suhtes, kelle kinnistul paikneb või ehitatakse tootmishooned või -rajatised, lepitakse liitumistasu suuruses ja liitumise tingimustes kokku ÜVK omaniku või valdaja ja liituja vaheliste läbirääkimiste teel.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid Ridala Vallavolikogu poolt kehtestatud ÜVK kasutamise eeskirjas toodud tähenduses.
(1) ÜVK omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (RT I 1999, 25, 363) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ÜVK-ga toimub liituja taotlusel tema ja ÜVK omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi liitumisleping) või muu kokkuleppe alusel. (3) ÜVK omanikul või valdajal on õigus võtta ÜVK-ga liitujalt põhjendatud liitumistasu. (4) Liitumistasuga tagatakse: 1) ÜVK arendamine vastavalt ÜVK arendamise kavale, v.a ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõike 3 punktis 5 nimetatud piirkondades; 2) liituja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga. (5) Liitumistasu ei saa teistkordselt võtta, kui kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ÜVK liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtja arendustegevuse tõttu. (6) ÜVK-ga liitunud kinnistu omandiõiguse üleminekul ei tule selle uuel omanikul tasuda liitumistasu, kui ei muutu lepingukohased liitumistingimused. (7) Kui ÜVK-ga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ÜVK laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ÜVK-ga liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahtude muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb ÜVK omanik või valdaja.
(1) ÜVK-ga liitumine toimub liituja poolt ÜVK omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal koostatava liitumislepingu või mõne muu kokkuleppe alusel. (2) Liituja taotlus peab sisaldama: 1) isikuandmeid; 2) andmeid kinnistu omandiõiguse, suuruse ning maa sihtotstarbe kohta; 3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta; 4) andmeid ühisveevärgist kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta; 5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse ja reostusastme kohta; 6) aega kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga ühendamise kohta; 7) kinnistu plaani; 8) teenindus- ja tootmisotstarbeliste ehitiste korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning informatsiooni neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse kohta. (3) ÜVK omanikul või valdajal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumislepingu koostamiseks. (4) Taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul ning taotlejale väljastatakse ÜVK-ga liitumislepingu projekti. (5) Liitumislepingus sätestatakse: 1) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise kogused ning reoveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 2) tehnilised erinõuded; 3) nõuded liitumise ehitusprojekti koosseisu kohta; 4) liitumistasu suurus, selle tasumise kord. (6) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. (7) ÜVK omanikul või valdajal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse täies ulatuses rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises. Taotluse mitterahuldamisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega 30 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates. (8) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitumise ehitusprojekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamine, ühendus-ja/või sisendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine peab toimuma vastavalt ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297), Ridala valla ehitusmääruses, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonis kasutamise eeskirjas sätestatud nõuetele.Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama vee-ettevõtja poolt esitatud projekteerimise tehniliste tingimustega. (9) Liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast kinnistu liitumisprojekti esitamist ÜVK omanikule või valdajale kooskõlastamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kolmes eksemplaris, millest kaks tagastatakse kooskõlastatult pärast liitumislepingu sõlmimist liitujale. (10) ÜVK omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud nõuetele. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt kooskõlastamatult. (11) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ÜVK-ga liitumisest. (12) ÜVK omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada: 1) juriidilise isiku likvideerimise korral, kui tal ei ole õigusjärglast; 2) muudel liitumislepingust tulenevatel alustel. (13) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja ÜVK omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused. (14) Liitumisleping lõpeb, kui lepingu osapooled on täitnud lepingujärgsed kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingukohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Liitumislepingu lõppedes tekib liitujal õigus veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks. (15) Liitumislepingu kohaste liitumistingimuste muutumisel peab kinnistu omanik või valdaja taotlema nimetatud tingimuste muutmist ning selle kohta sõlmitakse uus liitumisleping. Kui kinnistu omanik või valdaja on rikkunud liitumistingimusi, on ÜVK omanikul või valdajal õigus pärast ühekuulist kirjalikku etteteatamist teenusleping lõpetada. (16) Kui ÜVK omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
(1) Liitumistasu võtmise aluseks ÜVK-ga kaetud alal on kinnistu tarbeks ehitatud/ehitatavate ühendustorude ja liitumispunktide ning kinnistu liitumislepingu liitumistingimuste kohaseks teenustega kindlustamiseks vajalike ÜVK rajatiste ehitamise ja/või ümberehitamisega seotud kulud. Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumise kogukuludest. ÜVK-ga kaetud alaks loetakse ala, kus teenuste osutamiseks vajalikud ÜVK peatorud on kasutusele võetud. (2) Liitumistasu arvutamise alusteks ÜVK-ga kaetud alal on: 1) kinnistu (krundi) pindala ja planeeringuga määratud krundi ehitusõiguse kohase hoonestuse, varem hoonestatud planeeringuta alal seal paikneva hoonestuse suletud brutopindalade summa; 2) ÜVK arendamise kava ja planeeringute kohaselt ala vajadusteks tehtavate ning varem tehtud ÜVK rajatiste ehituse ja/või ümberehituste kulud, mis on korrigeeritud inflatsioonikoefitsiendiga ning jagatud liituvate kinnistute vastavate pinnaühikutega. (3) ÜVK-ga kaetud ala vajadusteks varem tehtud ÜVK rajatiste ja ehitiste kulude hulka ei arvata enne 1. jaanuari 1996 tehtud investeeringuid ja kulutusi. (4) Kui ÜVK-ga kaetaval alal asuva kinnistu omanik või valdaja soovib liituda enne ÜVK arendamise kava kohast ala väljaarendamist ning see on arendamise kava alusel tehniliselt võimalik, võib liitumine toimuda ÜVK omaniku või valdaja ja liituja vahelisel kokkuleppel, kusjuures liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud. (5) Avaliku veevõtupunkti või purskkaevu rajamise puhul arvutatakse liitumistasu käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt. Liitumispunkt määratakse kinnistu piiri puudumisel poolte kokkuleppel. (6) ÜVK-ga kaetud alal, kuhu vee-ja kanalisatsiooni peatorud on rajatud enne 01.01.1996. a, kuid vee-ja kanalisatsiooni ühendustorud liitumispunktideni on rajamata, rajab vee-ja kanalisatsiooni ühendustorud liitumisprojekti alusel liituja, kasutades selleks litsentseeritud töövõtja teenust. Rajatud ühendustorud kuni liitumispunktideni antakse tasuta üle ÜVK omanikule.
(1) Liitumistasu määrade ja suuruse arvutamisel arvestatakse kõigi ÜVK ehitiste ja rajatiste projekteerimise ning ehitamise ja ümberehitamisega seotud kuludega (tänavate sulgemise, transpordi ümbersuunamise, teekatte taastamise jms kulud) ja need kuuluvad vastavate ehitiste ehitamise maksumuse hulka. Liitumistasule lisatakse käibemaks. (2) Liitumistasu arvutatakse iga teenuseliigiga (veevarustus, reovee kanalisatsioon) liitumise kohta eraldi ja summeeritakse. (3) Kehtestatud detailplaneeringu kohaseid krunte käsitletakse liitumistasu määrade arvutamisel kui iseseisvaid kinnistuid. (4) Liitumistasu määrad ja suurused arvutab ning kehtestab ÜVK omanik või valdaja. (5) ÜVK omanik või valdaja kehtestab fikseeritud liitumistasu määrad liitujatele, kelle kinnistul paikneb või ehitatakse üksikelamu ja/või korterelamu koos abihoonetega suletud brutopinnaga kuni 600 m 2. (6) Liitujate suhtes, kelle kinnistul paikneb või ehitatakse hooned suletud brutopinnaga üle 600 m2, lepitakse liitumistasu suuruses kokku ÜVK omaniku või valdaja ja liituja vaheliste läbirääkimiste teel.
(1) Liituja maksab liitumistasu ÜVK omaniku või valdaja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. (2) Kui liituja ning ÜVK omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, maksab liituja: 1) 30 protsenti liitumistasust 14 päeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist; 2) 70 protsenti liitumistasust liitumislepingujärgsete ehitustööde lõpetamise päevaks, tööde kestusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestuse jooksul; 3) liitumistasu maksmise ajatamisel üle 60 päeva on ÜVK omanikul või valdajal õigus võtta intressi liituja poolt liitumistasu maksmata osalt. Võetava intressi määr ei tohi ületada 10% aastas maksmata liitumistasu jäägilt. (3) Liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja ÜVK omanikule või valdajale viivist 0,07% päevas tähtpäevaks tasumata liitumistasult.
(1) Eeskiri jõustub 01.08.2006. a. (2) Käesolevast tekstist välja jäetud]. (3) Enne eeskirja jõustumist kliendi ja ÜVK omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirjaga või muude kehtivate õigusaktidega.