(1) Kooli põhikooli osas: 1) kestab õppeaasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini; 2) õppeaasta koosneb õppeveeranditesttrimestritest ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. 3) õppeveeranditestrimestrites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis on õppeveeranditestrimestrites kokku vähemalt 185 õppepäeva, kusjuures lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu ja need arvatakse õppepäevade hulka; 4) õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva; 5) õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on loeng, klassitund, rühmatund, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ja milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. 6) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit, vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta; 7) õppetöö alguse sätestab õppenõukogu poolt heaks kiidetud ja direktori kinnitatud päevakava; 8) õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse kooli direktori poolt kinnitatud tunniplaanis. 9) õpilase nädala õppekoormus õppeaineti ja suurim lubatud nädala õppekoormus määratakse kooli õppekavaga; 10) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestvust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(2) Kooli lasteaia osas: 1) kestab õppeaasta õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal; 2) õppeaasta algab 1. septembril; 3) lasteaial on tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning lasteaia paikkonna kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Lasteaia tegevus- ja päevakava kinnitab direktor; 4) lasteaed tegutseb aastaringseltlasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab valla- või linnavalitsus hoolekogu ettepanekul.
Õpilastel on õigus: 1) õppekavale vastavale haridusele; 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele koolis viibimise ajal; 3) kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid; 4) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks; 5) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele; 6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde; 8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides; 9) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 10) saada eripedagoogi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenust; 11) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 12) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas; 13) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele; 14) olla õppeveeranditrimestri algul teavitatud õppeveeranditrimestri jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 15) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta; 16) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes.
Vanemal on õigus: 1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel; 2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksulõppeedukusest, vajalikest õppevahenditest, planeeritavatest üritustest ja koolikohustuse täitmisest ekooli vahendusel; 3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 4) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 5) olla teavitatud õpilase hinnetest; 6) vähemalt üks kord aastas osaleda lastevanemate üldkoosolekul; 75) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse; 86) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 97) teha ettepanekuid kooli tegevuse paremaks korraldamiseks.
(1) Mõjutamaks õpilasi käituma vastavuses kooli kodukorraga, võib õpilase suhtes rakendada järgmisi tugimeetmeid: 1) vestluse läbiviimine; 2) individuaalse õppekava rakendamine; 3) tugispetsialisti teenuse osutamine; 4) õpilase käitumise arutamine vanemagasuuline märkus; 5) õpilasega temakirjalik märkus ekooli; 6) täiendavale õppetööle jätmine peale tunde; 7) probleemi arutelu koos lapsevanemaga direktsioonis; 8) lapse käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus; 69) kirjalik noomitus direktori käskkirjaga; 710) käitumishinde alandamine õppenõukogu otsusel; 11) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooliKooli kodukorraga, kooliKooli
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(3) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.
(4) EsimeseKooli õpilasesinduse moodustavad 42.-9. klassi õpilased. Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast ühe esindaja klassi õpilaste hulgast.
(5) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku. Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.
(6) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.
(7) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on õigus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.
(8) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi põhimääruse eelnõu avalikustamise teates kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.
(9) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.
(10) 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavadteostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem.
(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab Kihnu Vallavalitsus.