Käesoleva korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga sätestatakse järgmist: 1) korraldatud jäätmeveo piirkond; 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid; 3) korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg; 4) korraldatud jäätmeveoga liitumine ja lepingute sõlmimine; 5) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine; 6) korraldatud jäätmeveo piirmäärad ja piirmäärade ning teenustasude muutmine; 7) avaliku konkursi korraldamine ja ainuõiguse andmine; 8) jäätmevedajalt ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine.
(1) Käesolevas korras kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 1) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnas jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud avaliku konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2) jäätmeveo piirkond – omavalitsuse volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmevedaja; 3) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel muu asutus, kelle valduses on jäätmed (jäätmeseadus § 9). Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (jäätmeseadus § 69 lg 2); 4) jäätmevedaja – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks jäätmeveo piirkonnas; 5) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitud kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks; 6) jäätmeveo teenustasud – jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale jäätmete vedamise eest makstavad tasud; 7) korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär – käesoleva korraga kehtestatud piirhinnas korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu, millest ei saa olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja teenustasud olla kõrgemad; 8) avalik konkurss – konkurentsiseaduse ning Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001.a. määrusega nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” alusel korraldatav avalik konkurss jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks konkreetses jäätmeveo piirkonnas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Aseri valla jäätmehoolduseeskirjas ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Aseri valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna. (2) Korraldatud jäätmeveoga on kohustuslikult hõlmatud kogu Aseri valla haldusterritoorium.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliigid, mis on tähistatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” järgmiselt: 1) 20 01 01 – paber ja kartong; 2) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed; 3) Kehtetu (Aseri Vallavolikogu 25.03.2009 nr 74, jõust.31.03.2009). (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad segaolmejäätmed, bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud olmejäätmed kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse. (4) Juhul kui liigiti kogutava paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta antud mahutiga kogutavate jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest objektile ning jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahuti segaolmejäätmete vedamise eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse paberit ja kartongi. (5) Juhul kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada teenustasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav 50% jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega mahuti tühjendamisega.
(1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid tiheasustusalal mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul. Juhul, kui hajaasustusega väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt Aseri valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele ning mahutisse ei panda biolagunevaid jäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada vähemalt kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostust. (2) Paberi ja kartongi jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. (3) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust sagedamini. (4) Jäätmevaldajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatust harvemini. Jäätmevaldaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse Aseri vallavalitsusele. Jäätmevaldaja taotluse menetlemisel juhindutakse käesoleva korra § 8 sätestatust. Käesolevas punktis nimetatud jäätmevaldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Aseri vallavalitsus oma korraldusega. (5) Kehtetu (Aseri Vallavolikogu 25.03.2009 nr 74 jõust.31.03.2009). (6) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib avalikku korda ja liiklust. Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud öörahu (kell 23:00-7:00) ajal, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahu ajal.
Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib avalikku korda ja liiklust.
(1) Aseri valla haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik jäätmevaldajad jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. (3) Jäätmevedaja ja jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima omavahelise kirjaliku jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel. (4) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist. Nimetatud lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingus sätestatakse: 1) kas jäätmevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit; 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg; 3) poolte õigused ja kohustused. (5) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ka ühiseid kogumismahuteid, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti(te) suurus ja tühjendamise sagedus määratakse kindlaks jäätmekäitluslepingus, kuid ei tohi olla väiksem korras sätestatud miinimumnõuetest. (6) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmevaldaja ei ole tegeliku jäätmeveo alguseks sõlminud jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingut või vabastatud korraldatud jäätmeveost, kohustub Vedaja alustama jäätmevaldaja teenindamist vastavalt käesoleva korra §-s 9 toodud miinimumpaketi alusel ja tühjendama seda jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel (sagedusel).
(1) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Aseri vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga, kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas. Avalduse vorm on toodud korra lisas 1. (2) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik taotlus peab sisaldama: 1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoha aadress, kontaktandmed); 2) ajaperioodi, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 3) tervikuna korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjust või põhjust, miks soovitakse mitteliitumist lugemist mõne jäätmeliigi osas; 4) andmed selle kohta, kuidas jäätmevaldaja sel perioodil käitleb keskkonnaohutult enda poolt tekitatud jäätmeid. (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ei saa lugeda korraga pikemaks perioodiks kui viis (5) aastat. (4) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjaliku taotluse menetlemine toimub järgnevalt: 1) Aseri vallavalitsuse poolt määratud isik, olles saanud nimetatud kirjaliku taotluse, kontrollib jäätmevaldaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele. Juhul, kui taotlus vastab nõuetele, kujundab Aseri vallavalitsuse poolt määratud isik oma seisukoha ja edastab selle vallavalitsusele; 2) vallavalitsus otsustab, lähtudes taotlusest ja arvestades käesoleva lõike punktis 1 toodud seisukohtasid, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. (5) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse: 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused; 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus; 3) tähtpäev, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni korralduse teatavakstegemiseni, ei tohi kesta kauem kui üks kuu alates taotluse laekumisest vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks võib jäätmevaldaja lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuse esinemisel: 1) jäätmevaldaja ajutiselt ei kasuta elu-, äri- või büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 6 kuud; 2) jäätmevaldaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete nõuetekohase käitluse; 3) jäätmevaldajal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba; 4) jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinerit. (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale. (9) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus, milles palutakse jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist. (10) Vallavalitsus võib lõpetada ennetähtaegselt jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise, kui 1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjalikku selgitust oma jäätmete käitlemise kohta või sisaldab esitatud selgitus olulisel määral valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust; 3) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi vallavalitsusele; 4) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolud on muutunud. (11) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat piirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast. (12) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle teostab järelvalvet vallavalitsus.
(1) Jäätmemahuti minimaalne maht leitakse lähtudes inimeste arvust. Minimaalne arvutuslik jäätmeteke üheperealamus on 40 liitrit ja korterelamus 85 liitrit segaolmejäätmeid inimese kohta nelja (4) nädala jooksul. (2) Ettevõtete puhul on arvutuslik minimaalne segaolmejäätmete teke 600 liitrit nelja (4) nädala jooksul.
(1) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. (2) Segaolmejäätmete (20 01) jäätmeveo teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga (18%) on Aseri valla haldusterritooriumil järgmised: Jäätmemahuti suurus Jäätmeveo teenustasu piirmäär, EEK/ tühjenduskord Kuni 100 l ja kuni10 kg jäätmekott50 l 8565 Aseri Vallavolikogu 25.03.2009 nr 74 jõust.31.03.2009 80 l 80 140 l 95 240 l 105 370 l 120 600 l 140 800 l 170 1500 l 295 2500 l 460 4500 l 760 (3) Paberi ja kartongi (20 01) jäätmeveo teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga (18%) on Aseri valla haldusterritooriumil järgmised: Jäätmemahuti suurus Jäätmeveo teenustasu piirmäär, EEK/tühjenduskord 240 l 50 600 l 75 2500 l 155 (4) Kehtetu (Aseri Vallavolikogu 25.03.2009 nr 74 jõust. 31.03.2009) (5) Lõigetes 2 ja 3 nimetamata standardsete jäätmemahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega mahuti ühikhinna järgi.
(1) Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid veopiirkonnas. (2) Korraldatud jäätmeveo teenustasud ei tohi olla suuremad, kui Aseri vallavolikogu poolt kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad. (3) Jäätmevedajal on õigus taotleda jäätmeveo teenustasude muutmist veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (4) Jäätmevedaja poolt kirjalikult esitatav teenustasude suurendamise taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja tõsta soovib; 2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid tõsta; 3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused. (5) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul, alates vastavasisulise taotluse saamist. (6) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne (30) päeva pärast alates vallavalitsuse vastava korralduse tegemisest ja valla veebilehel avalikustamisest. (7) Jäätmeveo teenustasusid ei saa muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul. (8) Volikogul on õigus muuta käesolevas korras kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade suurusi. (9) Teenustasu piirmäärade tõstmine vallavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa jäätmevedajale makstavate teenustasude suurenemist.
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi arvestada lisatasusid mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Aseri vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. aasta määrust nr 303 „Eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord”. (2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena ainult avatud pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja üleriigilise levikuga päevalehes ja Aseri valla veebilehtedel. (3) Avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid kooskõlastatakse Ida-Virumaa Keskkonnateenistusega jäätmeseaduses ettenähtud korras. (4) Avatud pakkumise väljakuulutamise teates peavad sisalduma Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusega nr 303 kinnitatud ”Eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra” §-s 11 sätestatud andmed. (5) Avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides peavad sisalduma Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001.a määrusega nr 303 kinnitatud ”Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra” § 15 sätestatud andmed ning jäätmeseaduse § 67 lõikes 2 sätestatud andmed. (6) Aseri vallavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist Aseri valla haldusterritooriumil. (7) Aseri vallavalitsus teavitab avalikkust väljaandes Ametlikud teadaanded ja Aseri vallavolikogu ja Vallavalitsuse häälekandjas Aseri valla leht ning veebilehel avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud jäätmevedajast ja ainuõiguse algusest. (8) Järgmine avalik konkurss jäätmevedaja väljaselgitamiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et uus jäätmevedaja jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu ning oleks eelmisele jäätmevedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahutid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. (9) Valla ja jäätmevedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul alates jäätmevedajale kirjaliku ettepaneku tegemisest.
(1) Jäätmevedajalt on õigus ennetähtaegselt ära võtta ainuõigus olmejäätmete vedamiseks Aseri valla haldusterritooriumil vallavalitsuse vastava otsuse alusel, kui selle tingib vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole sõlminud käesoleva korra § 13 lõikes 9 nimetatud tähtaja jooksul valla ja jäätmevedaja vahelist lepingut; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud jäätmeveo piirkonnas olmejäätmete vedamist viie (5) päeva jooksul alates valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud jäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 4) jäätmevedaja on kolmel (3) korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist lepingut; 5) jäätmevedaja on kolmel (3) korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitluslepingute nõudeid; 6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel. (2) Juhul kui esineb vähemalt üks korra käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viie (5) tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest. (3) Juhul kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab Aseri vallavalitsus olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas.
Delegeerida seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud jäätmehooldeküsimuste lahendamine Aseri vallavalitsusele, v.a kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 järgi volikogu ainupädevusse antud küsimused.
Määrus jõustub 10. oktoobril 2008.