(1) Osaühingu Orgita Elamu (edaspidi Osaühing) ärinimeks on Osaühing ORGITA ELAMU. (2) Osaühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Rapla maakond, Märjamaa vald, Orgita küla ja aadressiks on Orgita 32-4, Orgita küla 78313, Märjamaa vald, Rapla maakond. (3) Osaühingu tegevusalaks on: 1) elamute haldamine; 2) kommunikatsioonide haldamine; 3) jäätmete käitlus (v.a. litsentseeritavad alad): 4) vee -ja kanalisatsiooniteenuste vahendamine: 5) soojusenergia ja sooja vee tootmine ja müük; 6) soojusenergia- ja soojaveetrasside haldamine; 7) tänavavalgustuse haldamine; 8) heakorra- ja muude teenuste osutamine (4) Osaühing on õigustatud tegema kõiki tehinguid, mis otseselt või kaudselt on vajalikud tema tegevusaladel eesmärgi saavutamiseks ja mille teostamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusandlusega. (5) Osaühing on määramata tähtajaks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, teistest normatiivaktidest ja seltsi põhikirjast. (6) Osaühing majandusaasta kattub kalendriaastaga alates 1. jaanuarist ja lõppedes 31. detsembril.
(1) Osaühingu osakapitali suurus on 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat) eurot, mida võib suurendada põhikirja muutmata 128 000 (ühesaja kahekümne kaheksa tuhande) euroni. (2) Osaühingul on nimelised osad nimiväärtusega 64 (kuuskümmend neli) eurot ning suurem osa peab olema 64 € täiskordne. Iga osa annab osaühingu üldkoosolekul osanikule ühe hääle. (3) Osaühingul on õigus lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust. (4) Osa eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja Osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. (5) Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavust hindama Osaühingu nõukogu ja mitterahalise sissemakse nõuetele vastavust kontrollima audiitor. (6) Osaühing võib suurendada osakapitali Osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). Fondiemissioon otsustatakse osanike koosolekul pärast aastabilansi kinnitamist.
(1) Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. (2) Osa võõrandamise tehing peab olema vormistatud kirjalikult ja notariaalselt tõestatud. (3) Osanik, kes ei ole tasunud osa eest tähtaegselt, on kohustatud maksma Osaühingule viivist 0,5% osa eest tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivituses oleva päeva eest. (4) Osa kohta ei anta välja väärtpaberit. (5) Osaühingu nõukogu otsuse alusel on osanikul õigus osa pantida või koormata kasutusvaldusega. (6) Osaühingu osakapitali suurendamisel ja vähendamisel juhindutakse äriseadustiku vastavasisulistest sätetest.
(1) Osaühingu kõrgemaks juhtorganiks on osanike koosolek, mis toimub kas Osaühingu asukohas või kõigi osanike nõusolekul muus selleks sobivas kohas. (2) Osanike koosoleku kutsub kokku Osaühingu juhatus. Osanike koosolek kutsutakse kokku seadusega sätestatud korras, teatades osanike koosolekust selliselt, et see tavapärase edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. (3) Korraline koosolek kutsutakse kokku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Erakorraline osanike koosolek kutsutakse kokku seaduses toodud juhtudel. (4) Osanike koosolek on pädev võtma vastu otsuseid, kui sellel on esindatudvähemalt ½ osadega esindatud häältest. Kui ei ole esindatud nõutav arv hääli, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häälte arvust. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku. (5) Kui Osaühingul on avalik-õiguslikust isikust ainuosanik – vald, asendab üldkoosolekut vallavolikogu või vallavalitsuse istung. Teatud seaduses fikseeritud küsimustes nagu põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine ja vähendamine ning tegevuse lõpetamine on vajalik 2/3 koosolekul esindatud häältest, nendes küsimustes langetab otsuse vallavolikogu. (6) Osanike koosolek valib koosoleku juhataja ja protokollija, kes peab osanike koosoleku protokollima, protokollile alla kirjutama ja osanike nõude korral selle väljastama, saates protokolli 7 päeva jooksul osanikele. (7) Osanike koosoleku pädevusse kuuluvad: 1) põhikirja muutmine; 2) osakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine; 4) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 5) laenude ja võlakohustuse võtmine ning laenude andmise ja võlakohustuste võtmise tagamine üle 32 000 euro; 6) osa jagamine; 7) audiitori valimine; 8) erikontrolli määramine; 9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine; 10) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 11) muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine.
(1) Nõukogu on Osaühingu juhtorgan, mis planeerib Osaühingu tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks osanike koosolekule. (2) Nõukogul on viis liiget, kes valitakse kolmeks aastaks. (3) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. (4) Nõukogu teeb otsuseid seaduses sätestatud korras ja pädevuses. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ja millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes äriühingutes, 2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, 3) kinnisasjade võõrandamine ja koormamine, 4) juhatuse esimehele ja liikmetele tasu määramine, 5) laenude ja võlakohustuste võtmine kuni 32 000 eurot, 6) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine kuni 32 000 eurot, 7) sihtotstarbeliste fondide, põhi- ja käibevahendite käsutamine 8) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine.
(1) Osaühingut juhib juhatus, juhatuses on üks liige – juhataja. Juhatus peab juhtimise teostamisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. (2) Juhatuse ülesanded: 1) teostab Osaühingu igapäevaseid finants-majanduslikke tehinguid, sõlmib lepingud, 2) korraldab Osaühingu raamatupidamist, 3) peab aktsiaraamatut ja kutsub kokku osanike koosoleku, 4) vaatab läbi majandusaasta aruande ja tegevusaruande ning esitab selle audiitorile ja osanike koosolekule kinnitamiseks, 5) võtab tööle ja vabastab töötajad, määrab neile töötasud ja sõlmib töölepingud, 6) koostab ja kinnitab ning kooskõlastab Tööinspektsioonis Osaühingu töösisekorra eeskirja, 7) otsustab kõigi muude Osaühingu tegevust puudutavate küsimuste üle, mis ei kuulu nõukogu või osanike koosoleku pädevusse. (3) Nõukogu valib Osaühingu juhatuse volituste tähtajaga kolm aastat. (4) Juhataja korraldab Osaühingu tegevust ja esindab Osaühingut kõigis õigustoimingutes.
(1) Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande(bilansi-, kasumiaruande, aastaaruande lisad) ja tegevusaruande ning esitama need audiitorile ülevaatamiseks ja järeldusotsuse kinnitamiseks. (2) Juhatus esitab raamatupidamise aruande, tegevusaruande, audiitori järelotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku nõukogu kaudu osanike koosolekule. Nõukogu koostab ja esitab juhatuse aruande kohta kirjaliku aruande, milles näitab, kas kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aastaaruande ja annab hinnangu nõukogu tegevusele Osaühingu tegevuse korraldamisel ja juhtimisel. (3) Majandusaasta aruande kinnitab osanike koosolek. Juhatus on kohustatud esitama majandusaasta aruande Äriregistrile kuue kuu vältel Osaühingu majandusaasta lõpust alates. (4) Juhatus (juhataja) esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, kasumijaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsuse osanike koosolekule. Nõukogu, vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse osanike koosolekule. Nõukogul on õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekuks enne selle esitamist osanike koosolekule. (5) Samaaegselt aastaaruande kinnitamisega võtab osanike koosolek vastu otsuse kasumi jaotamise kohta, milles märgitakse: 1) puhaskasum, 2) eraldised reservkapitali, 3) kasumi kandmine teistesse reservidesse, 4) osanikele väljamakstava kasumiosa suurus, 5) kasumi jaotamine muuks otstarbeks. (6) Osaühingu osanikele makstakse osa puhaskasumist vastavalt tema osa nimiväärtusele. (7) Osaühingu reservkapitali (üldreservi) suuruseks on 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal kuulub kohustuslikus korras reservkapitali kandmisele vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali sissemaksete tegemine puhaskasumi arvelt.
(1) Osaühingu likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. Osaühingu likvideerijaks on juhatuse liikmed või osanike vastavasisulise otsuse või kohtuotsusega selleks määratud isikud, kelledest vähemalt 2/3 asukoht või alaline elukoht peab olema Eestis. Osanike määratud likvideerija võivad osanikud igal ajal oma otsusega tagasi kutsuda. (2) Osaühingu teated avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja üleriigilise levikuga päevalehes.
(1) Tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 19.08.1997 otsus nr 46 ja Märjamaa Vallavolikogu 21.09.2004 otsus nr 131. (2) Määrus jõustub 24. augustil 2012.