Keila linna 2012. aasta koondeelarve võetakse vastu vastavalt esitatud lisale.
) sünnitoetus – 320 eurot lapse kohta; 2) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus – 32 eurot lapse kohta kuus; 3) puudega lapse kooli- ja koolieelse lasteasutuse transpordi toetus – kuni 160 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö; 4) suure pere toetus – 32 eurot lapse kohta aastas; 5) lapsehoiuteenuse toetus – kuni 128 eurot kuus; 6) lastega pere toetus – kuni 128 eurot lapse kohta aastas; 7) koolitranspordi toetus – kuni 26 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö; 8) laste suve- ja spordilaagri toetus – kuni 128 eurot aastas; 9) toitlustustoetus – kuni 45 eurot kuus 10) ravimitoetus – kuni 39 eurot kvartalis; 11) muudel põhjendatud juhtudel eraldatav toetus – kuni 256 eurot aastas tingimusel, et ühekordse väljamakse maksimumsuurus ei ületa 128 eurot. 12) koolieelse eralasteasutuse toetus – kuni 144 eurot ühe lapse kohta kuus
(1) Keila linnavalitsusel (edaspidi nimetatud linnavalitsus) ja linnavalitsuse hallatavatel asutustel on õigus kasutada käesoleva määruse lisas Põhitegevuse tulud all nimetatud vahendeid toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks vastavalt linnaeelarvele. (2) Käesoleva määruse lisas Põhitegevuse tulud all nimetatud Saadavad toetused arvel on toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele 2012. aasta jooksul. Toetuse saajate eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda toetuse saaja toetuse andja nõusolekul. Erand on Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulud, mis on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.
(1) Sihtotstarbeliste toetustega seotud kulutusi võib teha peale lepingute sõlmimist olenemata sellest, kas kulutuste tegemiseks ettenähtud vahendid on laekunud või mitte. (2) Põhitegevuse kulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse eelarves tuluna siis, kui selle laekumine on kindel, on täidetud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning tehtud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud. (3) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid eelarves kohustuse muutusena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine eelarve tuluna ja nõude muutusena. Kui kulutused on tehtud, kuid need on toetuse andja poolt veel aktsepteerimata, võib kulutusi kapitaliseerida, kui saaja hinnangul on sihtfinantseerimise laekumine tõenäoline. (4) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. (5) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse toetuse saamise tekkepõhisel momendil eelarve tuluna. (6) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse eelarves saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. (7) Sihtotstarbeliste toetuste omaosalused võib katta reservfondist.
(1) Eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine järgmisel eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Linnavalitsusel ja linnavalitsuse hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud juhul, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest; 2) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 3) sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest või annetustest, kui sissetulekud suurenevad sihtotstarbelistelt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra; 4) seadustest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist; 5) kohtuotsusest. (3) Linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvi 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, anda laenu või tagada kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks volikogu antud volituse alusel. (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud. (5) Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. (2) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (3) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (4) Linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvi 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 5) kohtuotsusest.
(1) Volikogu otsuse alusel võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks, Keila linnast kui kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele laenude andmiseks ning võetud laenude, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste ning teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivate võlakohustuste tasumiseks. (2) Keila linn võib võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.
(1) Eelarve reservfond tuleb moodustada mahus kuni 1 % eelarveaasta omatuludest. (2) Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägematute väljaminekute tegemiseks (sh. kiireloomuliste majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ning õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks, projektides osalemiseks jms). (3) Taotlus reservfondist raha eraldamiseks peab sisaldama olukorra kirjelduse, taotletava eraldise rahalist väärtust ning isiku andmeid, kellele vahendid eraldatakse. (4) Taotluse reservfondist raha eraldamiseks teeb linnavalitsuse hallatava asutuse või eelarve valdkonna juht. (5) Taotluse rahuldamisel võib taotlejale panna kohustuse esitada aruanne koos raamatupidamise algdokumentidega ettenähtud tähtajaks.
(1) Linnavalitsusel on lubatud kinnitada alaeelarved detailsemas jaotuses vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud klassifikaatorile. (2) Linnavalitsusel on lubatud linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse lõpetamisel või ümberkorraldamisel vähendada nendele linnaeelarvest ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad linnavalitsuse reservfondi ning eraldada reservfondist vahendeid ümberkorraldatavatele ja moodustatavatele uutele linnavalitsuse hallatavatele asutustele. (3) Linnavalitsusel on lubatud võtta eelarveaasta kestel rahavoogude juhtimise eesmärgil kassalaenu kuni 400 000 eurot. Kassalaen tuleb tagastada eelarveaasta jooksul. Linnavalitsusel tuleb informeerida kassalaenu võtmisel kassalaenu tingimustest volikogu.
(1) Määrus koos seletuskirjaga avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Keila linna veebilehel. (2) Määrus jõustub 4. veebruaril 2012. (3) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2012.