(1) Koigi valla eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord (edaspidi kord) sätestab Koigi valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, lisaeelarvega muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega. (2) Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele kui täitevorganile (edaspidi vallavalitsus), vallavalitsuse hallatavatele asutustele, valdkonna eest vastutavatele ametnikele ja volikogule.
) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele; 2) eelarvestrateegia – valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta; 3) valla kinnitatud eelarve – volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud esimene eelarve; 4) lisaeelarve – kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve; 5) alaeelarve – kinnitatud eelarve või lisaeelarve baasil vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatava asutuse ja valdkonna eest vastutavate ametnike tulude ja kulude jaotus tululiikide, tegevusalade ja kululiikide lõikes; 6) eelarve tulem – põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma; 7) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega.
(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.
(1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine. (2) Eelarveosad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks liikideks: 1) Antavad toetused tegevuskuludeks: sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele; sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks; mittesihtotstarbelised toetused; 2) Muud tegevuskulud: personalikulud; majandamiskulud; muud kulud; 3) Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega olenevalt kaupade ja teenuste maksumuse klassifitseerimisest. (5) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus (-); 2) põhivara müük (+); 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+); 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-); 5) osaluste soetus (-); 6) osaluste müük (+); 7) muude aktsiate ja osade soetus (-); 8) muude aktsiate ja osade müük (+); 9) antavad laenud (-); 10) tagasilaekuvad laenud (+); 11) finantstulud (+) ja finantskulud (-). (6) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+); 2) võetud laenud tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed kontsessioonikokkulepete alusel (-). (7) Likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatakse raha ja pangakontode saldo muutus. (8) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuste finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1. (9) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega. (10) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantstegevuse eelarveosa kogusumma vahega: 1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga; 2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne; 3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne. (11) Volikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-7 toodud detailsuses. (12) Lähtudes volikogu poolt kinnitatud eelarvest või lisaeelarvest koostab vallavalitsus vallavalitsuse hallatavate asutuste ja valdkonna eest vastutavate ametnike taotluste alusel tegevusalade liigendatud alaeelarved, mis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. (13) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tagamiseks. Reservfondi kasutab vallavalitsus tekkinud ettenägematute väljaminekute katmiseks. Reservfondist eraldab vallavalitsus raha oma korraldusega. Korralduses märgitakse ära tegevusala kuhu reservfondist raha eraldatakse. Vallavalitsus esitab reservfondi kasutamise aruande volikogule koos majandusaastaaruandega.
(1) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (2) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-dest 20 ja 30. (3) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(1) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga. (2) Valla hallatavad asutused ja valdkonna eest vastutavad ametnikud ning volikogu komisjonid esitavad eelarve taotlused koos seletuskirjaga vallavalitsusele eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (3) Eelarvetaotluste läbivaatamisel vallavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ning asutuste tegevus-/arengukavadele. Eelarve taotluste üle peetakse läbirääkimisi asutuste esindajate ja valdkondade eest vastutavate ametnikega. (4) Pärast läbirääkimisi koostab vallavalitsus eelarve eelnõu vastavalt käesoleva korra §-s 4 ja käesolevas paragrahvis sätestatule. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri. (5) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused käesoleva korra § 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta; 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Koigi valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (3) volikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. (4) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (5) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel, kusjuures ettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.
(1) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega. (2) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Koigi valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid. (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. 6) kohtuotsusest.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva korra § 8 lõikes 2 sätestatud viisil ja tähtajal. (3) Lisaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. (4) Lisaeelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata hallatavate asutuste ja valdkonna eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve. (6) Lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil, ühel lugemisel. (7) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. (8) Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva korra § 8 lõikele 2. (9) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (10) Sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite sissetulekud ja nende arvel tehtavad kulutused vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (11) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (12) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.Lõike tekst
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus tsentraliseeritult kõigi valla hallatavate asutuste kohta. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Vallavalitsusel, vallavalitsuse hallataval asutusel ja valdkondade eest vastutavatel ametnikel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva korra § 9 lõikes 3 ning § 10 lõikes 9 punkt 4 nimetatud juhul. (3) Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituste alusel. (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
Eelarve vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli teostab kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega revisjonikomisjon.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavus õigusaktidele; 2) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise sihipärasus; 3) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
(1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, valla raamatupidamise sise-eeskirjadele ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. (3) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse valla veebilehel.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.Majandusaasta aruanne koosneb: 1) tegevusaruandest, mis on koostatud seadus sätestatud detailsusest lähtudes; 2) raamatupidamise aastaaruandest koos eelarve täitmise aruandega. (2) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus majandusaastaaruande heakskiitmise kohta. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. (3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt üks kuu enne vastava aasta korralist juunikuu volikogu istungit. Lõike tekst (4) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (5) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (6) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Koigi valla veebilehel.
Käesolevat korda rakendatakse 2012. aasta ning järgnevate aastate eelarvestrateegiate, eelarvete ja aruandluse suhtes.
Määrus jõustub 12.02.2012.a ja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2012.a.