(1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri sätestab üldnõuded jäätmekäitluse, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse korra Kõrgessaare valla territooriumil.2(2)Jäätmehooldust Kõrgessaare valla territooriumil korraldab Kõrgessaare Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele, käesolevale jäätmehoolduseeskirjale ja Hiiumaa valdade jäätmekavale.3(3)Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.4(4)Käesolev jäätmehoolduseeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Kõrgessaare valla territooriumil viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.5(5)Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket ja suurendada jäätmete taaskasutamist.6(6)Kõrgessaare valla territoorium on 16.03.2005 a Kõrgessaare Vallavolikogu määrusega nr 53 kehtestatud korraldatud olmejäätmete veopiirkonnaks.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:11) Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse paragrahv 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluvad vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.22) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.33) Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.44) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber, papp, haljastusjäätmed, reoveesete j n e.55) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava – kui ka ohtlikke jäätmeid.66) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvis 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.77) Haljastusjäätmed on puude ja põõsaste oksad, lehed või muud taimsed jäätmed.88) Mahukad jäätmed on suuregabariidilised (kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad) jäätmed nagu mööbliesemed, kodutehnika, jalgrattad, sanitaartehnilised seadmed, televiisorid j n e.99) Pakendijäätmed on mistahes pakendi või pakendimaterjal jäätmeseaduse paragrahv 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid.1010) Ehitusjäätmed on ehitamise tulemusel tekkivad jäätmed.1111) Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused.1212) Vedelad jäätmed on kanalisatsiooni, kuivkäimlate, püüdurite, kogumismahutitest ja -kaevudest kogutud jäätmed, mis kuuluvad eritöötlusele reoveepuhastis.1313) Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilisest metallis või nende sulamitest koosnevad jäätmed.1414) Põllumajandusjäätmed on põllumajandusliku tootmise käigustekkivad jäätmed nagu sõnnik, virts, allapanu, söödajäätmed, loomakorjused.1515) Taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks.1616) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist nagu patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.1717) Pandipakend on pakend, millele on kehtestatud tagatisraha.1818) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajaks loetakse ka elamu, suvila, elu- või äriruumi kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.1919) Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.2020) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.2121) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.2222) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.2323) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.2424) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla.2525) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras või tema poolt määratud ettevõtjate poolt.2626) Jäätmevedaja on ettevõte või isik, kes omab vastavaks tegevuseks jäätmeluba.2727) Jäätmete kõrvaldamine on tegevus, millega jäätmed viiakse keskkonda või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming.2828) Jäätmete taaskasutamine on tegevus, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete tegemisel, töö tegemisel või energia saamisel või seda ettevalmistav tegevus.2929) Jäätmete kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või komposteris nende bioloogiliseks lagundamiseks mullaviljakuse parendamiseks.3030) Jäätmekogumisvahendid on spetsiaalsed konteinerid, mahutid, kotid, kuhu kogutakse jäätmed.3131) Jäätmekava on valla arengukava osa, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist.3232) Territooriumi valdaja on kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik.3333) Krunt on hoone või hoonete grupi juurde kuuluv maa-ala.
(1) Kõigil jäätmevaldajail Kõrgessaare valla territooriumil peavad olema olmejäätmete kogumiseks individuaalsed jäätmekogumisvahendid või ühise jäätmekogumisvahendi kasutamise leping.2(2)Jäätmevaldaja on kohustatud:11) rakendama kõiki sobivaid võimalusi ja võtteid, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka;22) jälgima, et kogutud jäätmed ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele, ei määriks jäätmekogumisvahendeid, ega risustaks keskkonda;33) tagama või korraldama jäätmete kogumise;44) tagama, et taaskasutatavad jäätmed kogutakse liigiti. Tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse olmejäätmetest eraldi;55) omama piisavas koguses ja suuruses jäätmekogumisvahendeid või nende kasutamisõigust;järgima Kõrgessaare Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud kogumisvahenditesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse.3(3)Tootja on kohustatud:11) rakendama kõiki tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi jäätmete tekke vähendamiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks;22) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältima vajadust kõrvaldada jäätmed ohtlike jäätmetena;edendama teisese toorme kasutamist toodetes;33) korraldama oma jäätmete käitlemist;44) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta;55) andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu kohta;66) koostama Kõrgessaare Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmehooldust.
(1) Jäätmekogumisvahenditena võib kasutada:11) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeveoautode tõstemehhanismidega või käsitsi;22) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletud kotihoidjasse;33) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt;44) eriotstarbelist ja korralikult sulgetavat taarat ohtlike jäätmete veoks.2(2)Jäätmekogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletavad, et vältida sademete, niiskuse ning lindude ja loomade sattumist neisse.3(3)Jäätmekogumisvahendid peavad asetsema kõval ja tasasel alusel ja olema ligipääsetavad jäätmeveoautole. Jäätmekogumisvahendite asetus ei tohi häirida liiklust.4(4)Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kogumisvahendid varustada vastava teavega.5(5)Jäätmevaldaja vastutab, et olmejäätmete kogumisvahenditesse ei pandaks:11) ohtlikke jäätmeid;22) vedelaid ja määrivaid jäätmeid;33) ehitusjäätmed;44) mahukaid jäätmeid;55) probleemtooteid;66) kuuma tuhka temperatuuriga üle +40oC;77) nakkusttekitavaid jäätmeid;88) radioaktiivseid jäätmeid;99) erikäitlust vajavaid jäätmeid;1010) lõhkematerjale sisaldavaid jäätmeid;1111) haljastusjäätmeid;1212) autorehve.6(6)Jäätmekogumisvahendites olevate jäätmete põletamine on keelatud.7(7)Jäätmevaldaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest.8(8)Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi või kinnistu valdajaga.9(9)Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema hermeetilised ja ehitatud vastavalt nõuetele. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad.10(10)Taaskasutatavad jäätmed paigutab jäätmevaldaja jäätmekäitlusettevõtte poolt paigaldatud ja markeeritud kogumiskohtadesse, mille asukohad on fikseeritud käesoleva eeskirja lisas 1.11(11)Klaastaara konteineritesse kogutavatel pudelitel ja purkidel tuleb eelnevalt eemaldada korgid ja kaaned.12(12)Ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle jäätmevedajale või –käitlejale.13(13)Mahukad jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle jäätmevedajale või –käitlejale.14(14)Metallijäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale käitlejale. (Lisa 4)15(15)Kasutatud rehvid, välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 mm tuleb anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmevedajale või –käitlejale. (Lisa 4)16(16)Ohtlikud jäätmed on jäätmetekitaja kohustatud koguma ja viima selleks Kõrgessaare vallas määratud kogumispunktidesse. (Lisa 2)17(17)Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni kogumispunkti või jäätmekäitlus ettevõttele.18(18)Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel.19(19)Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele teavet ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.20(20)Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul kui on ühiskogumisvahendi kasutusleping.21(21)Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad) paigaldab jäätmekogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalikel üritustel paigaldab jäätmekogumisvahendid ürituse korraldaja, kes vastutab ka jäätmete äraveo eest.22(22)Territooriumil, kus peetakse suuremal arvul põllumajandusloomi, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla.
(1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Hiiumaa Omavalitsuste Liidu poolt valitud ettevõtte poolt. Korraldatud jäätmeveopiirkond hõlmab kogu Hiiu maakonda. Määratud jäätmekäitluskoht on Hiiumaa jäätmejaam.2(2)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, kalmistutel, haljasaladel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.3(3)Jäätmevaldaja on käesoleva eeskirja tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.4(4)Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.5(5)Vallavalitsus võib tähtajaliselt ja erandkorras vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema põhjendatud taotluse alusel, kuni kolmeks aastaks, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.6(6)Vabastustähtaja määramiseks peab vallavalitsus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.7(7)Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut kasutatud.8(8)Jäätmevaldaja, kes ei esita 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.9(9)Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.10(10)Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.11(11)Jäätmeveolepinguga on võimalik täpsustada veo sagedust, vähendamata jäätmeseaduses antud veo sagedusega määratud vedude arvu aasta lõikes.12(12)Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaks määramisel käesolevas eeskirjas ja jäätmeseaduses sätestatud nõuetest.13(13)Juhul kui jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt kehtestatud veo sagedusele ja -graafikule, arvestades mahuti suuruseks eramus 80 liitrit, korterelamus 240 liitrit, ettevõtete, asutuste riigi või kohalike omavalitsuste allasutuste puhul 240 liitrit.14(14)Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest.15(15)Jäätmevaldaja valib jäätmemahuti või jäätmekoti suuruse vastavalt oma vajadusele, arvestades kehtestatud tühjendamissagedust.16(16)Jäätmekott paigutatakse tühjendamispäeval jäätmevedajaga kokkulepitud nähtavale kohale. Jäätmekoti tervena säilimise eest vastutab jäätmevaldaja.17(17)Ühismahutite soovijad esitavad vallavalitsusele sooviavalduse ühise jäätmemahuti kasutamiseks, milles näidatakse jäätmekäitluse eest vastutav isik, kes kantakse jäätmevaldajatena registrisse, ning ühismahuti asukoht.18(18)Ühismahuti kasutajad peavad olema fikseeritud jäätmeveolepingus, ühismahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.19(19)Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmeveolepingus sätestatud suurusega mahuti tühjendamise 100% teenustasuga.20(20)Käesoleva paragrahvi lõikes 19 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise kolme tööpäeva jooksul.21(21)Teenustasu piirmäär koosneb jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskuludest ning jäätmete veokuludest. Piirmäära kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele kehtivad teenustasu piirmäärad (ei sisalda käibemaksu). Teenustasude piirmäärad on jäätmemahutis asuvate segaolmejäätmete ühekordse käitlemise eest vastavalt jäätmemahuti suurusele alljärgnevad:11) kuni 50 l jäätmekott kuni 5 kg - 3.49 eurot;22) kuni 150 l jäätmekott kuni 15 kg - 10.46 eurot;33) kuni 80 l - 5.58 eurot;44) kuni 140 l - 5.99 eurot;55) kuni 240 l - 6.47 eurot;66) kuni 360 l - 8.56 eurot;77) kuni 600 l - 11.41 eurot;88) kuni 800 l - 12.68 eurot;99) kuni 2500 l - 31.70 eurot;1010) kuni 4500 l - 57.06 eurot.22(22)Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.23(23)Jäätmevedaja võib taotleda teenustasude tõstmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid, kuid mitte enam kui 10% võrra ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul.24(24)Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust (sh taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruannet, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes).25(25)Taotlus esitatakse Hiiumaa Omavalitsuste Liidule (HOL). Jäätmevedaja esitatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotluse menetlemise tähtaeg on maksimaalselt kuuskümmend päeva.26(26)Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui HOL avalikustab uued teenustasud ajalehes, milles HOL avaldab oma ametlikke teadaandeid.27(27)Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada mahutite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.28(28)Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.29(29)Minimaalne segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamise sagedus on:11) ühepereelamud hajaasustuses ja Kõrgessaare aleviku ning Lauka küla kompaktse hoonestusega alal – vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul;22) alla 5 korteriga korterelamud kompaktse hoonestusega aladel (Kõrgessaare alevik ja Lauka küla lisatud kaartidel näidatud piirides) ja valla asutused – vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul;33) 5 ja enam korteriga korterelamud kompaktse hoonestusega aladel – vähemalt 2 korda 4 nädala jooksul.44) Ettevõtted – vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul.30(30)Juhul, kui kogumismahutite tühjendamissagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.
(1) Kõrgessaare Vallavalitsus korraldab koos asjaosaliste organisatsioonidega ja jäätmeveoettevõttega korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist, paigaldades selleks vastavad kogumisvahendid. (Lisa 2)2(2)Pakendijäätmete taaskasutamise korraldavad Kõrgessaare valla territooriumil asuvad kauplused sõlmides selleks vastava lepingu pakendi taaskasutusorganisatsiooniga.
(1) Kinnistu piires (välja arvatud kortermajade territoorium) on lubatud komposteerida haljastus- ja biolagunevaid jäätmeid tingimustel, et komposteerimiskoht ei tohi asuda:11) veekaitsevööndis;22) puur- või salvkaevu kaitsetsoonis;33) lähemal kui 5 meetrit kinnistu piirist.2(2)Kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimese tervisele.3(3)Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kuivkäimlate, kogumis- ja settekaevude tühjendamine valla ühiskanalisatsioonivõrgu purgimiskohtadesse toimub hoonevaldaja tellimuse alusel vastavalt vajadusele.4(4)Saepuru ja muud puidujäätmed põletatakse küttekolletes või komposteeritakse vastavalt käesolevale eeskirjale, kui need ei ole immutatud ohtlike ainetega.5(5)Haljastus- ja puidujäätmeid tohib põletada kinnistu piires kõiki tuleohutuseeskirju järgides ja naabreid liigselt häirimata. Erandjuhud tuleb kooskõlastada Hiiumaa Päästeteenistuse ja Kõrgessaare Vallavalitsusega.6(6)Ehitusjäätmete ja jääkpinnase, mida võib kasutada teede või ehitise aluse täiteks, kõrvaldamine kooskõlastatakse eelnevalt Kõrgessaare Vallavalitsusega.7(7)Sõnniku võib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema ladustatud nii, et ei tekiks keskkonnareostust.8(8)Reoveepuhastite jääkmuda võib peale tahendamist kasutada haljastuses või väetisena või anda üle komposteerimiseks jäätmeluba omavale ettevõttele.9(9)Keelatud on põletada ohtlikke jäätmeid (õlid, värvid j m s), kummi- ja plasttooteid ja nende jääke või muid jäätmeid, mis tekitavad keskkonnareostust ning on ohtlikud inimese tervisele.10(10)Põllumajandusloomade korjuste kõrvaldamine ja vedu toimub kooskõlas Veterinaarkorralduse seaduse ja Loomatauditõrje seadusega.11(11)Kalatöötlemisjäätmed tohib kõrvaldada selleks lubatud kohas.12(12)Lemmikloomade korjused võib looma omanik matta omale kinnistule, kusjuures augu sügavus peab olema vähemalt 1 meeter. Matta ei tohi veekogude veekaitsetsooni ja kaevude kaitsetsooni ning lähemale kui 5 meetrit kinnistu piirist.13(13)Vanu rehve tohib üle anda jäätmevedajale, kes annab need üle kõrvaldamisluba omavale ettevõttele.
(1) Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumist Kõrgessaare valla territooriumil ja nende üleandmist vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele korraldab vallavalitsus.2(2)Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või olmejäätmetega.3(3)Ohtlike jäätmete üleandmine jäätmeluba omavale ettevõttele vormistatakse saatekirjaga.4(4)Ohtlike jäätmete koguja peab tegema jäätmete valve ning välistama ohtlike ainete sattumise keskkonda.5(5)Ohtlike jäätmete ajutine säilituskoht peab olema varustatud esmaste päästevahenditega.6(6)Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete kogujale.7(7)Ohtlike jäätmete kogumiskohas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta jooksul.8(8)Kõrgessaare Vallavalitsus võib koos vastavat jäätmeluba omava ettevõttega korraldada ohtlike jäätmete vastuvõttu jäätme tekkekohas informeerides elanikke sellest ette vähemalt kaks nädalat.9(9)Ohtlike jäätmete käitlusteenuse tellimiseks kinnistul teatab jäätmetekitaja või –valdaja käitlemist vajavate jäätmete liigi, koguse ning jäätmete asukoha ohtlike jäätmete käitlemisluba omavale ettevõttele, kelleks on Hiiu maakonnas Hiiu Autotrans OÜ.10(10)Ohtlike jäätmete kogumiskohad ja elanikelt tasuta vastuvõetavate ohtlike jäätmete liigid ja piirkogused on välja toodud käesoleva eeskirja lisas nr 3.
(1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. Jäätmeloa andja esitab taotluse ühe eksemplari Kõrgessaare Vallavalitsusele kooskõlastamiseks kui see osutub tegevuskohajärgseks Kõrgessaare valla haldusterritooriumil.2(2)Kõik jäätmevaldajad on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele.3(3)Kõik isikud, kes tegelevad valla territooriumil jäätmeveoga, jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamisega, ohtlike jäätmete kogumise ja veoga (v a kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine), samuti kõik ohtlike jäätmete tekitajad (v a kodumajapidamised), on kohustatud säilitama jäätmete kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.
(1) Jäätmehoolduse arendamise aluseks on Hiiumaa valdade ühine jäätmekava.2(2)Jäätmekava sisaldab:11) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust;22) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara kasutamise mahu hinnangut;33) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale;44) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine;55) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid;66) jäätmeveo arendamist valla haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;77) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa;88) jäätmehoolduse rahastamist.3(3)Kõrgessaare Vallavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt, äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik valla jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
(1) Järelevalve jäätmeseaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.2(2)Registreeritud jäätmekäitleja ja ohtlike jäätmete tekitaja üle teostatakse järelevalvet vastavalt vajadusele.3(3)Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamistes.4(4)Käesoleva eeskirja rikkujaid võidakse karistada jäätmeseaduses paragrahvide 120 – 126 sätestatud korras.5(5)Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Kõrgessaare Vallavalitsus, Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Hiiumaa büroo, väärtegude (jäätmeseaduse § 120-126) kohtuväliseks menetlejaks on Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Hiiumaa büroo ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskond.6(6)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel.7(7)Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.8(8)Kui saastaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kinnisasja omanik saastaja kulul.9(9)Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.10(10)Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Kõrgessaare Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Eeskiri jõustub 01. juulil 2005.