Määrusega kehtestatakse Orissaare Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 15 minuti jooksul; 2) kaasettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 10 minuti jooksul; 3) sõnavõtt on volikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses; 4) märkus on volikogu liikme, ettekandja või kaasettekandja poolt kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus; 5) repliik on ettekandja, kaasettekandja või volikogu liikme poolt kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile.
(1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse» alusel neljaks aastaks. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.
(1) Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. (2) Volikogu pädevusse, sealhulgas ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduses § 22. Volikogu pädevus lõikes
(1) Kiireloomulise otsuse vastuvõtmiseks võib volikogu esimehe ettepanekul korraldada volikogu istungi elektrooniliselt. (2) Istungi elektroonilisel korraldamisel saadetakse volikogu liikmetele e-kirjaga vastuvõetava õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalide ning selgitustega. (3) Esimees määrab saadetud eelnõu osas hääletamise tähtaja arvestades 4 päeva etteteatamise kohustust. (4) Volikogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) vallakantseleile e-kirjaga ning kantselei säilitab kirja elektrooniliselt. Volikogu liikme seisukoht trükitakse välja koos kinnituslehega ning see lisatakse volikogu protokollile. Volikogu liige, kes tähtajaks e-kirja ei saada, loetakse istungil mitteosalenuks. (5) Volikogu liikmete hääletuse põhjal koostatakse e-istungi protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust eelnõu osas.
Volikogu istung toimub üks kord kuus kolmandal neljapäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu istungit ei toimu juuli kuus.
(1) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja kuid mitte hiljemaks kui üks kuu. (2) Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit koos volikogu õigusaktide eelnõudega. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Volikogu istungi päevakorra kava esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Päevakava koostab ja tehnilise poole eest vastutab volikogu sekretär. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele ja volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. (3) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu esimees; 2) volikogu liikmed; 3) volikogu komisjonid; 4) valitsus; 5) vallavanem; 6) vallasekretär
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu esimees, volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, valitsus, vallasekretär ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast selle esitamist vallakantseleile. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon on eelnõu algataja ja esitaja, siis on komisjoni esimees volikogu istungil ettekandja. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 15 tööpäeva enne istungi algust. (5) Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ning vastama valla põhimääruses sätestatud nõuetele. (6) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (7) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) istungi salvestamisest teavitamine; 4) esitatud täiendavate materjalide tutvustamine; 5) päevakorra kava arutamine ja päevakorra kinnitamine.
Istungist tehakse helisalvestus, mida säilitatakse vallakantseleis vallasekretäri arvutis digitaalsel kujul volikogu koosseisu volituste ajaks (4 aastat) ning varukoopia salvestatakse valla serveris. Helisalvestustele peab olema tagatud juurdepääs kõigile volikogu- ja valitsuse liikmetele.
(1) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, kutsutud valitsuse liikmed ja vallasekretär. (2) Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.
Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest enne istungi algust vallakantseleisse.
(1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (2) Volikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus. (3) Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet. (4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (5) Küsimused ettekande ja kaasettekannete kohta esitatakse kohe peale ettekannete lõppu. Pärast sõnavõtte on õigus esitada küsimusi sõnavõtjatele. Küsimused esitatakse täpselt formuleeritult ja igas päevakorrapunktis on õigus kuni kaheks küsimuseks, mis peavad mahtuma kokkulepitud aja piiridesse. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale. (6) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist. (7) Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega ja sõnavõtusoovi palvega enne konkreetse päevakorrapunkti arutamist või selle ajal. (8) Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus kaheks märkuseks või repliigiks. (9) Küsimuse, märkuse või repliigi esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Juhataja registreerib esineja. Enne esinemist teatab volikogu liige, kas tegemist on küsimuse, märkuse või repliigiga. (10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral haamrilöögiga. (11) Eelnõu menetlemise osas võib teha muudatusi volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (2) Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale või sõnavõtjale lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu.
(1) Istungi juhatajal on õigus läbirääkimiste ajal kuulutada välja kuni viieminutiline vaheaeg. Teiste volikogu liikmete ettepanek läbirääkimiste ajal kuni viieminutilise vaheaja tegemiseks otsustatakse poolthäälte enamusega. (2) Istungi juhataja teatab läbirääkimiste lõppemisest pärast viimast registreeritud esinemist. (3) Pärast läbirääkimiste lõppu ja enne küsimuse hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud parandus- ja täiendusettepanekutest. Enne hääletama asumist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja veendub, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus või ettepanek ühtmoodi mõistetav. (4) Nimelise isikuhääletamise puhul enne salajast hääletamist peab istungi juhataja nõudma kandidaatidelt nõusolekut kandideerimise kohta.
(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva määruse paragrahvis 14 sätestatud põhimõtteid. (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded. (3) Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli avab istungi juhataja uued läbirääkimised, pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.
(1) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. (2) Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt koheselt üle istungi juhatajale. Kirjalikult ei pea olema esitatud ettepanekud, mis puudutavad eelnõu redaktsiooni menetlemist. (3) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.
Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. Õigusakti mitte vastuvõtmist nõudvas küsimuses võetakse vastu protokolli kantav otsus, mille formuleerib istungi juhataja ning mis kinnitatakse konsensuse aluse.
(1) Juhul kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. (2) Mõjuvatel põhjustel istungilt lahkumisel informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.
Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.
Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon järgmise volikogu toimumisaja ja päevakorra kava kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
Volikogu istungil tehakse 15-minutiline vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kui seda nõuab enamik volikogu liikmetest, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni viis küsimust. (3) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni viis küsimust. (4) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. (5) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Enne hääletamisele asumist võib istungi juhataja teha kuni kümneminutilise vaheaja. Ettepaneku vaheaja tegemiseks võib esitada ka volikogu liige, mis kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega. (2) Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu parandusettepanekut, paneb istungi juhataja need hääletusele esitamise järjekorras. Eelnõu esitajal või ettepaneku tegijal on õigustema esitatud eelnõu või ettepanek tagasi võtta. (3) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta, v.a juhul, kui tegemist on protseduurilise märkusega. Märkuse tegija annab selleks käega märku ja teatab, et ta soovib teha protseduurilist märkust.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (7) Hääletamine volikogus toimub käe tõstmisega.
(1) Istungi juhataja paneb hääletusele õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemaid tähtpäevi enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. (3) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna. (4) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida kolme minuti jooksul. (5) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta. (6) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
(1) Hääletamise tulemused loeb kokku istungi protokollija. (2) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a. volikogu esimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamist ning nendele kandidaatide nimede kandmist. Komisjon annab volikogu liikmetele nimekirja alusel vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (3) Kõikide kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile. Igal volikogu liikmel on nii mitu häält kui on valitavaid ametikohti. (4) Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed iga kandidaadi nime järele, kas «poolt»(+) või sõna «vastu»(-) või märgistavad valitud kandidaadi tähisega X. Kui märge tehakse selliselt, et sellest ei ole võimalik aru saada, loetakse see hääl erapooletuks. (5) Kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see hääl või hääled erapooletuks. (6) Volikogu liige, kes võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks ja tema hääl või hääled erapooletuks. Volikogu liige, kes hääletamise algul viibis saalis, loetakse istungist osavõtjaks ja tema hääl või hääled erapooletuks ka siis, kui ta hääletussedelit ei võtnud. (7) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks komisjoni esimees ning istungi juhataja kinnitab need haamrilöögiga. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. (8) Salajase hääletamise tulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
Määrus jõustub 01.veebruaril 2011.a.