(1) Tudulinna valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada valla toimimiseks ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted.2(2)Põhimääruses sätestatakse:11) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;22) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;33) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;44) valla ametiasutuste moodustamise kord;55) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;66) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.3(3)Valla põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatule ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid.
(1) Valla omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus, mis on demokraatlikult moodustatud võimuorgani õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestadesvalla arengu iseärasusi.2(2)Valla omavalitsus:11) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;22) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:11) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;22) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;33) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;44) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;55) vastutus oma ülesannete täitmise eest;66) tegevuse avalikkus;77) vallaelanikele avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
(1) Tudulinna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tudulinna Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Tudulinna valla hääleõiguslike elanike poolt.2(2)Tudulinna valla omavalitsuse täitevorganiks on Tudulinna Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis kinnitatakse volikogu poolt.
(1) Vallal on iseseisev eelarve.2(2)Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.
(1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.2(2)Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiu-mide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.3(3)Lisaks käesoleva pöhimääruse paragrahvis 6 1. ja 2.lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi:11) mis on talle pandud teiste seadustega;22) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.4(4)Vald täidab riiklikke kohustusi:11) mis on talle pandud seadusega;22) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.5(5)Käesoleva pöhimääruse paragrahvi 6 lõike 4 punkt 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.2(2)Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.3(3)Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.4(4)Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.
Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.
(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.2(2)Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.2(2)Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.3(3)Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja.4(4)Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp.2(2)Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning valla põhimäärusega.3(3)Valla vapi kirjeldus:11) Kuldse vapikilbi jalamil on viie õielehega punane murakas. Ülal keskel on nelja ehistutiga punane padi, mille keskele jääb kümne kodaraga kuldne vokiratas. Vapi kilbil on gooti vorm.4(4)Valla lipu kirjeldus:11) Tudulinna valla lipp on ruudukujuline. Kollase lipukanga keskel on punane ehistuttidega padi, mille keskosas on kümne kodaraga kollane vokiratas. Lipu üla- ja alaosas ning kahel küljel on neli punast murakat. Lipu vars on roheline, vardaehis kuldne.22) Kandelipu suurus on 105 x 105 cm.
(1) Valla vappi kasutatakse:11) vallavolikogu, vallavalitsuse, kantselei, valla ametiasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Tudulinna vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;22) vallavalitsuse hoonel ja valla piiri tähisel.2(2)Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva punkti esimeses alapunktis, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.3(3)Valla lipp heisatakse:11) valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel;22) hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.4(4)Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.
(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korras.2(2)Valla piir looduses määratakse seadusi arvestades koos teiste naaberomavalitsusüksustega.3(3)Tudulinna vald piirneb Avinurme, Iisaku, Lohusuu, Maidla, Mäetaguse, Vinni ja Laekvere vallaga.4(4)Valla piire ei tohi muuta volikogu arvamust ära kuulamata.Piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning vallavolikogu seisukohta arvestades.
(1) Tudulinna valla elanik on isik, kellel on valla elanikeregistri järgi alaline elukoht vallas. Vallaelanikud osalevad volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.2(2)Muudel isikutel on Tudulinna vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud.
(1) Tudulinna vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või eriti silmapaistava ja pikaajalise tegevuse eest valla ettevõtluse, kultuuri, spordi, hariduse vms. tegevuse arendamise eest võib anda üksikisikule Tudulinna valla aukodaniku nimetuse.2(2)Valla aukodaniku nimetuse ning tunnistuse annab vallavolikogu vastavalt volikogu kinnitatud Tudulinna valla aukodaniku statuudile.
(1) Tudulinna vald avaldab tunnustust valla tänu- või tunnuskirja andmisega.2(2)Tänu- või tunnuskiri antakse vallavalitsuse, selle hallatavate asutuste teenistujatele ja töötajatele ning Tudulinna valla elanikele, samuti Tudulinna vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele ja juriidiliseks isikuks mitteolevate isikute ühendustele ühekordse tunnustusena. Tudulinna valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest ning tänu avaldamiseks.
(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. Mitmel naaberkülal võib olla ühine külavanem.2(2)Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.3(3)Volikogu võib võtta vastu vallasisese aleviku ja külavanema põhimääruse, milles määratakse aleviku- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.4(4)Aleviku- või külavanem võib nõuandva hääleõigusega osa võtta volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest.
Valla administratiivkeskus on Tudulinna alevik, Ida-Virumaa.
(1) Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata.2(2)Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.3(3)Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
(1) Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike valitud esinduskogu.2(2)Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaenamike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi.3(3)Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja reglemendi.4(4)Vallavolikogu töökorra sätestab vallavolikogu.
Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.2(2)Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.3(3)Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.4(4)Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest ja tasu volikogu tööst osavõtu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras.
(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:11) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;22) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;33) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;44) koormiste määramine;55) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;66) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;77) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;88) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;99) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;1010) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;1111) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;1212) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;1313) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;1414) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;1515) vallavanema valimine;1616) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;1717) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;1818) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;1919) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;2020) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;2121) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;2222) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine2323) valla esindamise korra kehtestamine;2424) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;2525) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;2626) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasiastumine;2727) rahvakohtuniku kandidaatide valimine;2828) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;2929) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine;3030) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;3131) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;3232) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;3333) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;3434) detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;3535) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;3636) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;3737) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;3838) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;3939) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;4040) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;4141) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;4242) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;4343) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja –aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine;4444) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.2(2)Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.3(3)Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) volikogu komisjonil;22) volikogu liikmel;33) volikogu fraktsioonil;44) vallavalitsusel;55) vallavanemal;66) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;77) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis. Täiendavalt on volikogu määrused kättesaadavad Tudulinna valla raamatukogudes.2(2)Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja volikogu otsusel ajalehes.3(3)Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.4(4)Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.2(2)Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.3(3)Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu sekretärile või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.4(4)Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
(1) Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;33) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;44) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;55) teeb ettepanekuid volikogu struktuuri, teenistujate koosseisu ja tasustamise aluste kohta, esitab vastava õigusakti eelnõu otsustamiseks volikogule;66) juhib ja korraldab volikogu tööd;77) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;88) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;99) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.2(2)Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.3(3)Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.
(1) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid uue koosseisu esimesel istungil.2(2)Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu poolthäälte enamusega.3(3)Volikogu aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus.4(4)Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:11) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;22) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;33) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu;44) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.5(5)Volikogu esimehe ja aseesimehe valimistel on volikogu liikmel üks hääl.6(6)Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon, aseesimehe valimist häältelugemiskomisjon.7(7)Komisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsatiga varustatud hääletussedelid.8(8)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.9(9)Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.10(10)Volikogu esimehe valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega, aseesimehe valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Volikogu juhatuse koosseisu kohta teeb ettepaneku volikogu esimees.2(2)Volikogu juhatuse kompetentsi kuuluvad kõik küsimused, mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamisega:11) koordineerib alatiste komisjonide tegevust;22) valmistab ette volikogu istungeid, vaatab läbi volikogus arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ning annab hinnangu eelnõude vastavusele kehtivale seadusandlusele;33) kinnitab istungite soovitatava päevakorra;44) korraldab nõupidamisi majanduse ja vallaelu olulisemates küsimustes.3(3)Volikogu juhatuse tööst kutsutakse vajadusel osa võtma vallavanem ja vallavalitsuse liikmed, kes kureerivad valla elu üht või teist töölõiku ning vajadusel külavanem (külavanemad).
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.2(2)Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks.3(3)Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.4(4)Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu liikmete taotluste alusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.5(5)Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.6(6)Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse mingi konkreetse probleemi sügavamaks uurimiseks ning nende tegevus ja volitused lõpetatakse volikogu otsusega peale komisjoni töö tulemuste ärakuulamist.
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.2(2)Komisjonile suunab dokumente läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja volikogu juhatus.3(3)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust volikogu sekretärile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele.4(4)Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.5(5)Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi 5 tööpäeva jooksul pärast avalikustamist vallakantseleis, märkused lisatakse protokollile.6(6)Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest volikogu sekretärile. Protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse vallakantseleis.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:11) volikogu õigusaktide eelnõud;22) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;33) isikute avaldused.2(2)Komisjonil on õigus:11) algatada volikogu õigusakti eelnõu;22) algatada arutelusid;33) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;44) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;55) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
Komisjoni esimees:11) juhib komisjoni tööd;22) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;33) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;44) kutsub kokku komisjoni koosoleku;55) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;66) juhatab komisjoni koosolekut.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.2(2)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.3(3)Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.2(2)Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.
(1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §-s 31 sätestatud alustel ja korras. Revisjonikomisjoni teenindab vallakantselei.2(2)Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimäärusega ja Tudulinna valla õigusaktidega sätestatud alustel ja korras:11) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele;22) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;33) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;44) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;55) vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.3(3)Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.4(4)Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 38 lõikes 2 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või vallavolikogu otsuste alusel.2(2)Kontrollimised toimuvad vallavolikogu poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel.3(3)Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametite ametnikke ja asjatundjaid. Revisjonikomisjoni esimehe ülesandeks on kontrolliülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamise korraldamine.4(4)Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava vallaasutuse juhti ja esitab asutuse juhile kontrolliülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi.5(5)Kontrollijal on õigustalle antud ülesande täitmiseks:11) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning ametiisikutelt kirjalikke seletusi ja teavet;22) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul;33) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud ametiisiku saatel;44) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest revisjonikomisjoni või vallavolikogu esimeest.6(6)Kontrolliülesande täitmisel kontrollija:11) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti javajadusel koostama vaheakti ning esitama selle kontrolliülesande andjale;22) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest;33) kohustub kasutama kontrollimise käigustalle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele;44) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd.7(7)Kontrollitulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollija ja läbiviimise aeg. Aktile kirjutab alla kontrollija.8(8)Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest:11) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda;22) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning Tudulinna valla õigusaktidele;33) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust;44) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust;55) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta.9(9)Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud.10(10)Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes viie tööpäeva jooksul peab esitama seletuskirja.11(11)Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks.12(12)Komisjon arutab kontrollitulemused läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osa küsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.13(13)Komisjon saadab akti ja komisjoni otsuse vallavalitsusele, kes võtab oma seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu.
Valitsus on vallavolikogu kollegiaalne täitevorgan, kes viib oma praktilise tegevusega ellu vallale ja valitsusele seatud ülesandeid.
(1) Vallavanema valib volikogu käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates.2(2)Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.3(3)Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi.4(4)Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel, kusjuures kandidaadid ise hääletamisest osa ei võta.5(5)Vallavanema kandidaadi ülesseadmine toimub kirjalikult esitatud ettepanekute alusel.6(6)Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm.7(7)Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust.8(8)Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel.9(9)Valituks osutunud kandidaadi nimetab ametisse ja vabastab ametist volikogu.
Vallavanem:11) korraldab valitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist.22) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;33) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;44) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;55) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;66) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametissenimetamiseks ja ametist vabastamiseks;77) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;88) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;99) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega, ning volikogu poolt pandud ülesandeid;1010) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi- või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganitesse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse seaduse alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.2(2)Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget.3(3)Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul.4(4)Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu.5(5)Valitsus kinnitatakse ametisse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega.11) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.6(6)Valitsuse liikmed informeerivad volikogu enda ja oma abikaasa tegevusest tulundusettevötetes. Valitsuse liikmed ei osale küsimuse hääletamises, kui see käsitleb tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on.
(1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.2(2)Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.3(3)Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.4(4)Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule.5(5)Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem või tema kohusetäitja.6(6)Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda.7(7)Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogus, kusjuures vallavanem võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu.8(8)Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni.9(9)Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni ning valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine, tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ja lepingud.
(1) Vallavalitsus:11) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes valitsuse seisukohtadest, seadustest ja volikogu õigusaktidest;22) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogu õigusaktide projektid; korraldab eelarve ja volikogu õigusaktide täitmist;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;44) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõige 2 alusel delegeeritud valitsusele;55) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus.2(2)Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.3(3)Valitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimustes, mille kohta ei ole talle antud volikogu volitust.4(4)Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, munitsipaalasutuste ja -ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh. omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus.5(5)Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra.6(6)Vallavalitsuse töökorra kehtestab vallavolikogu.7(7)Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatud.8(8)Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele.
(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema asetäitja. Vallavanema asetäitja kinnitatakse volikogu otsusega.2(2)Vallavanema ja tema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem, käskkirjaga asendajale antud volituste piires.3(3)Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».4(4)Vallavanema tagasiastumise korral täidab vallavanema ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud valitsuse liige.
(1) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.2(2)Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.3(3)Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.4(4)Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.5(5)Vallavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär.
(1) Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse.2(2)Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada.3(3)Volikogus valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik.4(4)Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse vöi otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil.5(5)Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem,valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda.6(6)Vallavalitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse kui riigilõiv on väiksem kui 10000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus.
(1) Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse vallavalitsuse iga liikmega vastav leping.2(2)Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse.3(3)Eriarvamus fikseeritakse valitsuse istungi protokollis ja selle teeb valitsus teatavaks volikogu järgmisel istungil.4(4)Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Valitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole.5(5)Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mida ei ole enne valitsuse istungit tutvustatud vallavanemale või tema äraoleku ajal tema asendajale, kui vallavanem või tema äraoleku ajal tema määratud asendaja ei osalenud istungil.Oma seisukohast teatab vallavanem volikogu esimehele viivitamatult pärast sellise määruse või korralduse vastuvõtmisest teadasaamist. Kui valitsus ei tühista määrust või korraldust ega muuda seda vastavalt vallavanema ettepanekule ühe nädala jooksul arvates vallavanema seisukoha esitamisest, kutsub volikogu esimees viie päeva jooksul kokku volikogu istungi.
(1) Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega.2(2)Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.3(3)Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.4(4)Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, jõustuvad määrused kolmandal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamiseks saadetud määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustaamist.5(5)Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva, ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.6(6)Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär.
(1) Volikogu töötab täiskoguna komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe.2(2)Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.
Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.
Volikogu õigusaktide algatamise õigus volikogu istungil on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal, osavallal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.
(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu.2(2)Volikogu esimees korraldab koos volikogu juhatusega volikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist.
(1) Volikogult volitused saanud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras.2(2)Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras.3(3)Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda.4(4)Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel.
(1) ( 1) Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigustagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks.2(2)Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile.2(2)Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus.3(3)Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti.4(4)Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja.5(5)Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks.6(6)Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ja mille asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul.
(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.2(2)Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.3(3)Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.4(4)Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.5(5)Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatudkirjalikud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.6(6)Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele.7(7)Vallavalitsuse istungite protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla kantseleis ja raamatukogudes.8(8)Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.9(9)Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.10(10)Protokollid peavad olema alla kirjutatud hiljemalt seitsme päeva jooksul peale volikogu istungit.11(11)Istungi juhataja ja protokollija on kohustatud talle esitatud dokumendid viseerima, kusjuures tal on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui ta ei nõustu dokumendi sisuga (see ei vasta seadusele, on teostamatu, ei vasta sellele, kuidas otsustati vms.). Eriarvamuse olemasolu märgitakse allkirja juurde.Eriarvamus tehakse teatavaks vastavalt valitsusele või volikogule. Viseerimisest keeldumine on aluseks ametist vabastamisele.
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigusteha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või –valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.2(2)Käesoleva paragravis lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.3(3)Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga.4(4)Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.
(1) Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.2(2)Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ettenähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määruses muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates.3(3)Õigusakti taotluse ärakirjale lisatakse esitamise koht ja tähtaeg.4(4)Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul.5(5)Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi jaküsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta.
(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara.2(2)Valla vara valitsemise korra kehtestab volikogu.3(3)Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras.4(4)Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigustema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.2(2)Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.3(3)Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.4(4)Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.5(5)Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.2(2)Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.3(3)Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.4(4)Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.5(5)Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.6(6)Koormise täitmist kontrollib valla- või linnavalitsus.7(7)Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.8(8)Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.9(9)Koormis ei või olla lepingu objektiks.
(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.2(2)Arengukava on aluseks:11) valla eelarve koostamisele;22) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;33) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.3(3)Kõik seaduse alusel kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(1) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks .2(2)Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta.3(3)Täiendavalt võib arengukava koostada:11) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;22) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;33) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
(1) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise.2(2)Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valitsuse veebilehel.3(3)Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.4(4)Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse volikogule volikogu poolt kehtestatud ajaks.
Pärast avalikustamisel esitatud ettepanekute läbiarutamist valitsuses ja volikogu komisjonides võtab volikogu valla arengukava vastu ning teeb selle kõigile kättesaadavaks.
(1) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmine.2(2)Arengukava ja selle muutmise projekt esitatakse volikogule pärast läbiarutamist valitsuses ja volikogu komisjonides. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele Tudulinna Raamatukogus ja valla veebilehel.3(3)Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab valitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1.juuniks.4(4)Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras.5(5)Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
(1) Valla eelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.2(2)Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.3(3)Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja raamatukogudes vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil.4(4)Vastuvõetud eelarve ja selle muudatused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil, raamatukogudes ja vallalehes.5(5)Valla eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.6(6)Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava.7(7)Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.8(8)Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast.9(9)Valla eelarve koostamise, kasutamise, muutmise ja täitmise korra kinnitab volikogu.
Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30.juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja raamatukogudes.
(1) Valla esindamise all mõistetakse valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii eesti Vabariigis kui välismaal.2(2)Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud.3(3)Valda kui avalik-õigusliku juriidilist isikut esindavad:11) volikogu;22) volikogu esimees;33) volikogu liikmed;44) valitsus;55) vallavanem;66) vallavalitsuse liikmed;77) valla teenistuses olevad ametiisikud.4(4)Kokkuleppel võivad esindusorganid esindada valda ühiselt.
Volikogu esindab valda:11) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 alusel volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel;22) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;33) suhetes parteide, erakondade, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega;44) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega;55) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(1) Vallavolikogu esimees esindab valda:11) suhetes Riigikogu ja selle liikmetega;22) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;33) suhetes omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;44) suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks;55) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vallavolikogu pädevuse piires;66) avalikel üritustel vallas või mujal;77) muude vallavolikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel vallavolikogult saadud volituste alusel, arvestades teise osapoole esindatust.2(2)Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees või mõni teine vallavolikogu liige talle vallavolikogu esimehe antud volituste piires, kui esindamise funktsioon ei ole delegeeritud vallavanemale.
Vallavolikogu liikmed esindavad valda paragrahvis 72 sätestatud juhtudel vallavolikogult saadud volituste alusel ja paragrahvis 74 sätestatud juhtudel vallavolikogu esimehelt saadud volituste alusel.
Vallavalitsus esindab valda:11) Eesti Vabariigi seadusandlike aktide ja vallavolikogu õigusaktide alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;22) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega.
(1) Vallavanem esindab valda:11) suhetes Eesti Vabariigi valitsuse ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja riiklike ametite ning nende kohalike struktuuridega;22) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;33) suhetes Ida-Viru Maavalitsusega;44) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal;55) suhetes kutseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega;66) suhetes tulundusorganisatsioonide, ettevõtete ja asutustega;77) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks;88) vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras;99) avalikel üritustel nii vallas kui mujal;1010) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel;1111) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.2(2)Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu poolt kinnitatud vallavanema asetäitja või mõni teine vallavalitsuse liige talle vallavanema antud volituste piires.
Vallavalitsuse liikmed esindavad valda paragrahvis 72 sätestatud juhtudel vallavalitsuselt saadud volituste piires ja paragrahvis 77 sätestatud juhtudel vallavanemalt saadud volituste alusel.
Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele ning ametijuhenditele, kui vallavanem ei ole andnud lisavolitusi.
Valda esindavad kohtus vallavanem ja vallasekretär ilma erivolitusteta ning teised vallavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud vallavanema või vallasekretäri antud volituse alusel. Vallavolikogu võib oma õigusaktide kohtuliku vaidlustamise korral määrata kohtusse oma esindaja.
(1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni.2(2)Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega.3(3)Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega.4(4)Vallavolikoguja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu liikmete osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.5(5)Erandjuhtudel võivad delegatsiooni koosseisu määrata vallavolikogu esimees või vallavanem, informeerides sellest esimesel võimalusel vastavalt vallavolikogu või vallavalitsus.
(1) Teenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, valla põhimäärus, valla töösisekorraeeskirjad ning ametijuhendid.2(2)Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt kõnes ja kirjas seadusega kehtestatud ulatuses.
(1) Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule.2(2)Valla haldusaparaati kuuluvad valla asutused ja valla teenistujad.
(1) Vallaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras.2(2)Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga.3(3)Vallaametniku ametisse nimetamisel võib vallavanem eelnevalt küsida volikogu komisjoni või volikogu arvamust ja kehtestada täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:11) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;22) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;33) seoses umbusalduse avaldamisega.2(2)Käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:11) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 toodud juhul;22) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.3(3)Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema ametisse uueks tähtajaks.
(1) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega pandud ülesandeid.2(2)Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.3(3)Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse ja vallavolikogu istungitest.
(1) Valla kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavolikogu ja –valitsuse töö tehniline tagamine.2(2)Valla kantselei juht on vallasekretär.
Valla kantselei ülesanded on:11) koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse;22) tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine;33) vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega (Eesti Vabariigi ST 3-92);44) esitada need allakirjutamiseks;55) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigusloovate aktide koopiad;66) tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale;77) posti vastuvōtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ning ajakirjade ja ajalehtede säilimise tagamine;88) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine;99) tõendite ja õiendite väljastamine;1010) valla registrite pidamine;1111) valla kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine;1212) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires;1313) kaadritöö;1414) täidab volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslikke korraldusi.
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.2(2)Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi (edaspidi allasutus), mis ei ole juriidilised isikud. Allasutusteks on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mille kulud kaetaks vallaeelarvest.3(3)Allasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine ja põhimääruse kinnitamine on volikogu ainupädevuses.4(4)Allasutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul.5(5)Allasutuse struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab volikogu.
(1) Vallad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega:11) tegutseda ühiselt;22) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;33) täita ise sellekohaseid volitusi;44) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi.2(2)Käesoleva paragrahvi 1.lõikes tähendatud koostöö korral võivad vallad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise.3(3)Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades.( 4) Vald võib asutada sihtasutusi ja fonde.
(1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.2(2)Vallavolikogu ja vallavalitsus ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.3(3)Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.4(4)Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.
(1) Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras.2(2)Riigikontroll kontrollib valla tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.3(3)Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.
Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.
Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
Tunnistada kehtetuks Tudulinna Vallavolikogu 15.01.2003.a määrus nr. 3 «Tudulinna valla põhimääruse kinnitamine» ja Tudulinna Vallavolikogu 15.12.2004.a määrus nr. 15 «Tudulinna valla põhimääruse muutmine».
Määrus jõustub 28.augustil 2006.a.