(1) Püssi linna ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades, Püssi linnavalitsuse siseste ülesannete jaotuse sätestamine ning nimetatud seaduste nõuete täpsustamine planeerimise ja ehitamise korraldamisel Püssi linnas. (2) Määrus reguleerib Püssi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Püssi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. (3) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna tegevuse korraldamisel tuleb lähtuda planeerimisseaduses ja ehitusseaduses sätestatud üldisest regulatsioonist ning ehitusmäärusega täpsustatud menetlusreeglitest.
Linnavolikogu pädevuses on: 1) linna planeerimis- ja ehituspoliitika suunamine ja kujundamine lähtudes linna arengukavadest; 2) üld- ja teemaplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine, selle avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ja muutmine ning tühistamine; 3) detailplaneeringute algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 4) planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mittealgatamise otsustamine.
Linnavalitsuse pädevuses on: 1) linna planeerimis- ja ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) detailplaneeringute lähteseisukohtade ja ehitistele projekteerimistingimuste kinnitamine; 4) maakonna ja naaberomavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute kooskõlastamine; 5) vajadusel ehituskomisjoni moodustamine, kelle liikmeteks võib kaasata planeerimis- ja ehitusspetsialiste väljastpoolt. Komisjoni juhib linnavalitsuse poolt määratud isik.
Linna ehituskomisjoni pädevuses on: 1) vaatada läbi planeeringute lähteseisukohad, planeeringud, linna ehituslikult olulisemad ehitusprojektid ning teha ettepanekud nende edaspidise menetlemise kohta; 2) arutada läbi vaidlusi tekitavad linna ehituslikud probleemid ning kujundada seisukoht ettepanekute tegemiseks vastavasisulistele linnavalitsuse korralduste eelnõudele.
(1) Ruumiline planeerimine tagatakse Püssi linna haldusterritooriumil üldplaneeringuga, üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega, detailplaneeringutega ja vajadusel hoonestuskavade või ideekavanditega. (2) Planeerimisalane tegevus on avalik. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on kohustus tagada huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja õigus avalikustada kõiki planeeringuga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise taotluse registreerimisest linnavalitsuses, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioon.
(1) Planeeringu algatamise ettepanekuks tuleb selle algatamisest huvitatud isikul pöörduda linnavalitsusse, kus tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju. (2) Linnavolikogu võib keelduda planeeringu algatamisest ja selle kehtestamisest tuginedes kaalutlusõigusele. Otsus peab olema põhjendatud linna majanduslike, õiguslike, sotsiaalsete, funktsionaalsete, esteetiliste, liiklustehniliste, looduslike ja muude tegurite tasakaalustatud käsitlusega. (3) Linnavolikogu teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul taotluse registreerimise päevast arvates. (4) Linnavalitsus teavitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast kirjaga detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijat planeeringu algatamise või sellest keeldumise otsusest. (5) Vajadusel väljastab linnavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohad. (6) Lähteseisukohaga esitatakse planeeritava ala piirid, kehtivad kitsendused, planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded, linna ehituslikud tingimused, üldised ja avalikud huvid ning planeeringu kooskõlastajad. Lähteseisukoht kehtib kaks aastat. (7) Detailplaneeringu ala võib vajadusel planeeringu koostamise käigus muuta, teavitades sellest asjasse puutuvate kinnistute omanikke või kruntide kasutajaid. (8) Põhjendatud juhtudel võib linnavalitsus planeeringu koostamise käigus soovitada linnaruumi oluliselt mõjutavatele planeeritavatele ehitistele eskiisprojekti koostamist. (9) Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse lepingupoolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. (10) Linnavalitsus võib sõlmida lepingu, mis on vajalik detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate kohustuste sisu, ulatuse ja tähtaegade kindlaksmääramiseks. (11) Üldplaneering, üldplaneeringut täiendavad teemaplaneeringud ning kõik detailplaneeringud esitatakse linnavalitsusele digitaalselt (kaks eksemplari CD-d) ja paberkandjal kolmes eksemplaris, millest üks on originaalkooskõlastustega eksemplar.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering ja vajadusel ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimused detailplaneeringu kohustuse puudumise korral; 3) kooskõlastatud eskiisprojekt; 4) muinsuskaitse eritingimused; 5) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde tulemused; 6) Püssi linna ehitusmäärus.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral tuleb esitada linnavalitsusele vormikohane projekteerimistingimuste taotlus ehitusõiguse määramise otsustamiseks. Taotluse vormi saab linna kodulehelt. (2) Projekteerimistingimuste taotlus ehitusõiguse määramiseks esitatakse linnavalitsusele: 1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks; 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (püsikonstruktsioonide) püstitamiseks; 3) rajatiste (sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid) rajamiseks; 4) tehnorajatiste (torujuhtmed, side- ja elektriliinid) rajamiseks; 5) spordi- ja puhkerajatiste, haljasalade ja parkide rajamiseks; 6) muude avalikkusele suunatud rajatiste (teed, tänavad, parklad, sidemastid, tuulegeneraatorid) rajamiseks. (3) Detailplaneeringu alal võib projekteerimisest huvitatud isik esitada taotluse ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste saamiseks. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitiste keskkonda lähtuvalt väljakujunenud keskkonnast ja detailplaneeringus antud ehitusõiguse parameetritest.
(1) Projekteerimistingimused väljastab linnavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kehtivusega kuni kaks aastat. (2) Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse seadusest, linna üldplaneeringust ja käesolevast ehitusmäärusest. (3) Projekteerimistingimustega määratakse kinnistu ehitusõiguse olulised parameetrid: 1) krundi ehitusala seotuna krundi piiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim arv ja ehitusalune pindala; 3) hoone katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatis(t)e olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) hoone fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastus- ja heakorranõuded; 11) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 12) keskkonnakaitse ja –mõju hindamise vajadus; 13) nõuded krundi tehnorajatistele. (4) Projekteerimistingimused avalikustatakse Püssi linna kodulehel.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt õigusaktidele ja käesolevas määruses kehtestatud vormistusnõuetele. (2) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale ning võimaldama projekti järgi ehitamist. Ehitusprojekt peab vastama järgmistele üldistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas M1:50, erandkorras M1:100 või M1:200; 3) uusehitise ja juurdeehituse puhul asendiplaan geodeetilise alusplaani täpsusastmega M1:500, mis on koostatud geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõuetele vastavalt. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset tegelikku olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval varasemal geodeetilisel alusel (krundi plaanil); 5) menetlemiseks vajalikud lisamaterjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul, omandidokumendid, keskkonnaload (vajadusel), tehnilised tingimused tehnovõrkudega liitumiseks). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema eelnevalt kooskõlastatud järgmiste ametiasutuste ja isikutega: 1) päästeametiga; 2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelvalveasutusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 5) teede- ja tehnovõrkude ning teiste kaitsetsoonis omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naaberkinnisasja omanikuga; 7) kohaliku omavalitsuse esindajaga. (4) Ehitise ja krundiga seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede, parkimiskohtade piirete lahendused ja jäätmete käitlemine on ehitusprojekti lahutamatud osad. (5) Arhitektuurse lahenduse vaidlustamisel linnavalitsuse poolt ehitise linnaruumi sobimatuse tõttu, suunatakse ehitusprojekt hinnangu saamiseks arhitektuurikomisjonile. Arhitektuurikomisjoni poolt negatiivse hinnangu saanud ehitusprojekti linnavalitsus ei kooskõlasta ja ehitusluba ei väljasta. (6) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või 22. juulist 1995 kuni 1. jaanuarini 2003 ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele kasutusloa taotlemiseks. Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse ka nende ehitiste kohta, millel puudub projekt või ei ole ehitatud vastavalt olemasolevale kinnitatud ehitusprojektile, olenemata nende ehitiste ehitamise ajast. 1) Ehitise möödistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. 2) Ehitise mõõdistusprojekt kooskõlastatakse vastava päästeteenistuse ja vajadusel tervisekaitse asutusega ning teiste asjaomaste asutuste ja isikutega.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega linnavalitsusele, kes kontrollib ehitusprojekti vastavust projekteerimise aluseks olevatele õigusaktidele, dokumentidele ja muudele nõuetele. (2) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab linnavalitsuse määratud isik korralduse eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle linnavalitsusele. (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Linnavalitsus väljastab ehitusloa paberkandjal taotlejale linnavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. (4) Linnavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud projekti ja dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni linnavalitsuse arhiivis. (5) Ehitusluba on tähtajatu, kuid kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast. (6) Ehitamine toimub linnavalitsuse määratud kirjaliku nõusoleku alusel, kui ehitise ehitusalune pindala on 20-60 m² ja kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (7) Linnavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt enne kirjaliku nõusoleku andmist eskiisprojekti esitamist, kus näidatakse ära väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. Väikeehitise eskiisid peavad olema koostatud mõõtkavas ja vormistatud tasemel, mis võimaldab üheseltmõistetavalt hinnata kavandatavat väikeehitist. (8) Kirjaliku nõusoleku väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Linnavalitsus väljastab kirjaliku nõusoleku paberkandjal taotlejale linnavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast. (9) Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitise võib ehitusõigusega krundil ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta, kuid kinnistu omanik peab esitama linnavalitsusele ehitise alustamise teatise. Selline ehitus ei tohi paikneda väljaspool krundi lubatud ehitusala. Ehitamiseks naaberkinnistu piirile lähemale kui neli meetrit, on vajalik naaberkinnistu kirjalik nõusolek ja ehitustehniliste vahenditega tuleb tagada nõutav ehitise tuleohutuskuja naabrusehitiste suhtes.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis vastab kõigile ehitusala reguleerivatele seadustele ja määrustega ehitisele esitatavatele nõuetele ja mis püstitatakse piiratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise püstitamise tingimused, kasutamise tähtaja ning ehitise likvideerimise viisi ja tähtaja ehitusloas ja kasutusloas või väikeehitise korral kirjalikus nõusolekus. (3) Ajutise ehitise arhitektuur peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (4) Ajutise ehitise likvideerimise tähtaegadest kinnipidamise kontrolli teostab linnavalitsus.
(1) Püssi linna miljööväärtuslikud alad on määratletud linna üldplaneeringus. (2) Kõikide miljööpiirkondade planeeringutes, seal asuva hoonestuse restaureerimisel, rekonstrueerimisel, remontimisel ja hooldamisel ning sinna uusehitiste projekteerimisel tuleb arvestada neile omaste hoonestus- ja ehitustavadega (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning silmas pidada nende terviklikku taastamist. (3) Akende ja uste vahetamise vajadusel valmistatakse uued arhitektuurselt analoogselt algsetega. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne linnavalitsuse kooskõlastus. (4) Ehitiste seinakatte remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid materjale. (5) Miljööpiirkondadesse uusehitiste või ulatuslikumate rekonstruktsioonide tegemise korral võib linnavalitsus nõuda eelkavandit. (6) Transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete ehitamine elamisfunktsiooni kandvatesse miljööpiirkondadesse on keelatud. Soovitav on kohalikule elanikkonnale orienteeritud teenindusettevõtete ja kaupluste avamine.
(1) Ehitamine toimub ehitusprojekti järgi, millele on väljastatud ehitusluba või kirjalik nõusolek. (2) Uusehitistele väljastatakse ehitusluba peale seda, kui on väljastatud ehitusload detailplaneeringus või projekteerimistingimustes nõutavatele infrastruktuuridele (vesi, kanalisatsioon, elekter, teed jne). (3) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub hoonestaja oma ettepanekuga linnavalitsusse, kus otsustatakse, kas piisab ehitusprojekti muudatusest, mis kooskõlastatakse asjaomaste isikutega ja liidetakse projekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus projekt ja taotleda uus ehitusluba. (4) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkinnistu piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud Päästeamet või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (5) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks ja hoolduseks, tulekahjude, avariide ja õnnetuste ärahoidmiseks. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadil esileulatuvad osad) peavad paiknema selle kinnistu piires, millel ehitis asub. Erandiks on juhud, kui kinnisasja kasuks on seatud asjaõiguslik üleehitamist lubav servituut. (7) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale (betoonpostide vahelisi lippaedu, sepisaedu, hekk(i)e jms) kooskõlastatult linnavalitsusega. Kruntide avaliku linnaruumiga (tänavad, pargid, haljasalad jm) külgnevad piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,2 m. Kõrgema piirdeaia rajamine on lubatud ainult erijuhtudel ja linnavalitsuse nõusolekul. Kruntidevahelised piirdeaiad ja tootmisterritooriume ümbritsevad piirdeaiad rajatakse või muudetakse naabritega kokkuleppel ja vajadusel linnavalitsuse nõusolekul kõrgusega kuni 1,8 m. Kõrgema piirdeaia rajamine on lubatud erijuhtudel linnavalitsuse loal. (8) Korterelamute välisilmet muutvate ehitusprojektide kooskõlastamisel, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel (värvipassid, akende ja uste vahetamine, fassaadide konstruktsiooni muutmine, fassaadi- ja katusekatte vahetamine, rõdude ja lodžade kinniehitamine jms) võib linnavalitsusele taotluse esitada ühistu, lisades taotlusele väljavõtte korteriomandi omanike üldkoosoleku vastavast otsusest. (9) Korterelamute korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ühistu poolt kooskõlastatud nõuetele vastava ehitusprojekti alusel. (10) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole lubatud. (11) Korterelamute tehnosüsteemide muutmine on lubatud ühistu poolt kooskõlastatud ja nõuetele vastava ehitusprojekti alusel ning kirjaliku nõusoleku või ehitusloa olemasolul. (12) Korterelamute juurde abihoonete rajamine või mistahes ümberehitused tuleb lahendada elamu osas kompaktselt ja arhitektuuriliselt ühtselt kõikide korteriomanike vajadusi arvestades.
Omanikujärelevalve teostaja määrab ehitise omanik.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele taotluse vastava ehitusloa väljastamiseks. Lõike tekst (2) Linnavalitsusel on õigus nõuda ehitusloa taotlejalt ehitise lammutamise tööprojekti esitamist, mis kajastab ehitise tehnovõrkudest lahtiühendamist, lammutusplatsi piiramist turvaaiaga, tööde tehnoloogilist käiku, ehitusjäätmete käitlemist ja platsi lammutamisjärgset heakorrastamist. (3) Ehitusloa lammutamiseks väljastab linnavalitsus korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetele vastava lammutusprojekti (vajadusel) saamise päevast arvates. (4) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtajaks, viisil ja tingimustel.
(1) Ehitise kasutusloa väljastamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus koos ehitusseaduse § 31 ja § 33 loetletud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Linnavalitsus: 1) korraldab ehitise ülevaatuse s.o. valminud ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud ohutus- ja keskkonnanõuetele ning ehitusprojektile; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja riiklikke institutsioone; 3) otsustab ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi saamisest arvates; 4) tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude teadasaamise päevast arvates. (3) Kasutusloa võib väljastada ehitise püstitamisel ka ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib kuni ehitisele kui tervikule väljastatud kasutusloa väljastamiseni. (4) Valminud tehnovõrkude kasutusloa dokumendina koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paber- ja digitaalsel kandjal kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse linnavalitsuses. (5) Kasutusluba on tähtajatu välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul. (6) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba ehitusloas määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (7) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab ehitise omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega. Kui kasutusotstarbe muutmisega kaasneb maakasutuse sihtotstarbe muutumine enam kui 5 % ulatuses, taotleb ehitise omanik linnavalitsuses maakasutuse sihtotstarbe muutmist.
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Püssi linna heakorraeeskirjale. (2) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, katused, korstnad, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. (3) Inimese elule, tervisele, varale, või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas lammutama või viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega. (4) Kinnistute vahelise piirde rajamine toimub krundivaldajate vahelisel kokkuleppel, kui sellega ei muudeta kehtivat detailplaneeringut. Tänavapoolse piirde rajamine lahendatakse uusehituse korral üldjuhul ehitusprojektiga. (5) Reklaamialuste ja müügikioskite paigaldamine linna omandis olevatele hoonetele, rajatistele ja maadele ning kinnistutele toimub linnavalitsuse loa alusel vastavalt Püssi linna visuaalse tänavareklaami eeskirjale. (6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamist ja remonti, puurimistöid jm mullatöid linna territooriumil reguleerib Püssi linna kaevetööde eeskiri.
(1) Linna tehnilise infrastruktuuri moodustavad linna tänavad ja parklad ning tehnovõrgud ja -rajatised. Tehnovõrkude ja -rajatiste hulka kuuluvad tänavate maa-alal paiknevad torustikud, õhuliinid ning kaabli- ja liinirajatised nii maa kui vee all ja peal. Tehnorajatiste hulka kuuluvad kaabel- ja torusüsteemide vahelülid, nagu alajaamad, reguleerimissõlmed, puurkaevud, ülepumpamisjaamad jms, ning antennimastid. (2) Projekteerimise alustamine: 1) projekteerimise lähtematerjaliks on võrguettevõtte tehnilised tingimused, mille väljastamise aluseks on kehtestatud üldplaneering, detailplaneeringud, infrastruktuuri arengukavad; 2) linnavalitsus väljastab linna ehituslikke nõudeid kajastavaid projekteerimistingimusi tänavate ja parklate ehituseks; 3) projekteerimise alustamisest teavitab võrguettevõtja või võrgu valdaja linnavalitsust, kes vajadusel väljastab täiendavad projekteerimistingimused. (3) Tehnovõrkude või -rajatiste projekt peab olema koostatud vastavalt ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele. (4) Tehnovõrkude ja -rajatiste projektid tuleb projekteerijal kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist: 1) maavaldajatega, kelle territooriumile toimub tehnovõrgu või -rajatise projekteerimine või kelle territooriumile ulatub projekteeritud tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd või sanitaarkaitseala; 2) võrguettevõtetega, kelle tehnovõrku või -rajatist projekteeritakse või kellele kuuluva tehnorajatise kaitsevööndisse või sanitaarkaitsealasse toimub projekteerimine. (5) Teede, tänavate, parklate, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks väljastatakse linnavalitsuse poolt ehitusluba. (6) Projekt digitaalsel kandjal ja originaalkaust, mis vastab arhiveerimise nõuetele, säilitatakse linnavalitsuse arhiivis.
(1) Riiklikku ehitusregistrisse edastab ehitamisega seotud andmeid ja väljastab dokumentide väljavõtteid linnavalitsus. (2) Ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima linnavalitsust toimunud muutustest.
Püssi Linnavolikogu 16.12.2003. a määrus nr 12 „Püssi linna ehitusmäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 01. novembril 2012.