(1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituvate või liitunud kinnistute omanike või valdajate vahel ning täiendab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja Saarde valla territooriumil. (2) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. (3) Eeskirja sätteid ei kohaldata ainult tootmise vajadusteks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. (4) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Saarde vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. (5) Liitumistasu võtmise aluseid võib muuta Saarde Vallavolikogu oma otsusega. (6) Käesolevas eeskirjas kasutatud mõisted on loetletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kasutamise eeskirjas ning omavad samu tähendusi.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase ja pinnavee (edaspidi reo- ja sademevesi) ärajuhtimine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik või valdaja, kelleks eeskirja tähenduses on vee-ettevõtja temale kinnitatud tegevuspiirkonnas. (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja (edaspidi liituja) taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. Liitumiseks (liitumispunktide rajamiseks) vajalikud projekteerimis- ja ehitustööd korraldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja, kui liitumislepinguga ei lepita kokku teisiti. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu (edaspidi liitumistasu). Veevarustuse, reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste kasutamise lõpetamise korral liitumistasu ei tagastata. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omandiõiguse üleminekul ei tule uuel omanikul tasuda liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi. (5) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse, reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahtude muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja. (6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku (omanike) või valdaja(te) vaheline liitumistasude arvestamine ja tasumine toimub nendevahelise lepingu alusel. (7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitamine eramaale ja -teedele toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja vahelisel kokkuleppel.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. (2) Taotlus esitatakse vee-ettevõtja tegevuspiirkonna järgi, kus kinnistu paikneb. (3) Taotlus peab sisaldama: 1) isikuandmeid; 2) andmeid kinnistu omandiõiguse kohta; 3) kaasomandi puhul kaasomanike kokkulepe või kaasomanike enamuse otsus; 4) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kasutusotstarbe kohta; 5) andmeid ühisveevärgist kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta; 6) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reo- ja sademevee koguse ja reostusastme kohta; 7) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmeid vett kasutavate ning reovett ja heitvett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning taotlust neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse kohta. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus nõuda lisaks § 5 lõikes 3 toodule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumislepingu koostamiseks, sealhulgas: 1) andmeid kinnistu suuruse ning maa sihtotstarbe kohta; 2) kinnistu plaani; 3) isikut tõendava dokumendi koopiat. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumise taotluse läbi kuni 30 päeva jooksul ning väljastab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeltingimused (edaspidi liitumise eeltingimused). (6) Liitumise eeltingimustes näidatakse: 1) lubatavad veevõtu- ja reovee ärajuhtimise kogused ning lubatud veevõtu rõhu piirväärtus ja reoveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 2) tehnilised tingimused ja erinõuded; 3) nõuded liitumisprojekti koosseisu kohta; 4) liitumise eeltingimuste kehtivusaeg. (7) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik rahuldada ühisveevärgist selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. (8) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse täies ulatuses rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises. Taotluse mitterahuldamisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega § 5 lõikes 5 toodud tähtaja jooksul. (9) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ehitusprojekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamine, sisendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine peab toimuma planeerimis- ja ehitusseaduse, Saarde valla ehitusmääruse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama esitatud liitumise eeltingimustega. Liitumisprojekti tellib liituja ja kooskõlastab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. (10) Liituja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kokkuleppel võib liituja samaaegselt liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks sel juhul väljastatakse liitujale rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused. (11) Liitumise eelleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast liitumise eeltingimuste väljastamist, kui liitujaga ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumise eellepinguga lepitakse kokku liitumiseks vajalike eeltööde (ehitusprojekti koostamine, servituutide seadmise ja ehitusloa taotlemine jm taolised tegevused) tegemise mahud, nende kulud ja tähtajad. (12) Liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast ehitusprojektile ehitusloa saamist ja kooskõlastatud liitumisprojekti esitamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale. (13) Liitumislepingus määratakse kindlaks liitumistingimused, liitumistasu suurus, selle tasumise kord, liitumise tähtaeg ning vajadusel muud liitumisnõuded. (14) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja § 5 lõigete 9 ja 12 nõuetele. (15) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. (16) Ühisveevärgi omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada: 1) juriidilise isiku likvideerimise korral, kui tal ei ole õigusjärglast; 2) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 3) muudel liitumislepingust tulenevatel alustel. (17) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, välja arvatud eeskirja § 5 lõike 16 punktis 2 toodud juhul. (18) Liitumisleping lõpeb, kui lepingu osapooled on täitnud lepingujärgsed kohustused ning liitujal on võimalik saada lepingukohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Liitumislepingu lõppedes tekib liitujal õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks, kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kasutamise eeskirjaga. (19) Ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni liitumispunktideni jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja omandisse. (20) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ja nende koosseisu kuuluvad kinnistu alusandmed ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel lepingu osaks. Enne eeskirja jõustumist ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga ühinenud (liitunud) kinnistute kohta määratakse liitumistingimused ja kinnistu alusandmed, lähtudes kooskõlastatud ehitusprojektist ning kinnistus- ja ehitusregistri andmetest. (21) Liitumislepingu kohaste liitumistingimuste muutumisel peab kinnistu omanik või valdaja taotlema nimetatud tingimuste muutmist ning selle kohta sõlmitakse uus liitumisleping. Kui kinnistu omanik või valdaja on rikkunud liitumistingimusi, on vee-ettevõtjal õigus pärast ühekuulist kirjalikku etteteatamist teenusleping lõpetada. (22) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
(1) Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele, keskkonnakaitse tingimuste täitmine ja põhjendatud tulukus. (2) Ühiskondlike hoonete maa ning katastrisse kandmata või vallavalitsusele kuuluva transpordimaa liitumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on tulukuse määr null protsenti. (3) Liitumistasu võtmise aluseks on kinnistu tarbeks ehitatavate ühendustorude ja liitumispunktide ning kinnistu liitumislepingu liitumistingimuste kohaseks teenustega kindlustamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja ümberehitamisega seotud kulud ja varem liitunute poolt tehtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehituste ja ümberehituste kulud. (4) Kui detailplaneeringu kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ehitatakse uued või asendatakse, arvestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja planeeringualal tehtavad kulutused liitumistasu arvutamisel liitumistasu hulka. Neid detailplaneeringuga haaratud alal asuvaid kinnistuid, mille krundi ehitusõiguse kohane hoonestuse suletud netopindala detailplaneeringuga ei suurene ja ning kinnistupindala kasutusotstarve ei muutu, liitumistasu määra arvutamisel arvesse ei võeta. (5) Varem liitunute poolt tehtud kulutuste arvesse võtmise alusteks on: 1) kinnistu (krundi) pindala ja planeeringuga määratud krundi ehitusõiguse kohase hoonestuse, varem hoonestatud planeeringuta alal seal paikneva hoonestuse suletud netopindalade summa; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ja planeeringute kohaselt ala vajadusteks tehtavate ning varem tehtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehituste ja ümberehituste kulud ja rajatiste ostukulud, mida on korrigeeritud amortisatsiooni-koefitsiendiga (ja/või laenuintressiga), arvutatud liitumistasu määrad pinnaühikule. (6) Varem liitunute poolt tehtud kulutused kinnistute pindalaühikule arvutatakse ala kohta teenuseliikide kaupa. Ala ulatuse määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja, lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast, planeeringutest ja ehitusjärjekordade otstarbekusest ning selleks võib olla ka ühe detailplaneeringu ala. (7) Kui kinnistu omanik või valdaja soovib liituda enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste arendamise kava kohast väljaarendamist ning see on arendamise kava alusel tehniliselt võimalik, võib liitumine toimuda ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahelisel kokkuleppel, kusjuures liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud. Liituja poolt tehtud kulutused kompenseeritakse vee-ettevõtja poolt teistele liitujaile langevas osas siis, kui toimub selle ala arendamise kava kohane rajatiste ehitamine. (8) Liitumistasude kompenseerimine: 1) Liituja poolt tehtud kulutused kompenseeritakse liitunud kinnistu omanikule vee-ettevõtja poolt pärast uute liitujate liitumist osas, mis moodustub uuele liitujale § 7 lõikes 7 nimetatud varemtehtud kulutused ja mis tehti liituja poolt sõlmitud lepingu alusel. 2) Liitumistasu kompenseeritakse varem liitunud kinnistu omanikule. 3) Liitumistasu ei kompenseerita, kui uued liitujad liituvad pärast viie aasta möödumist liitumislepingu sõlmimisest. 4) Liitumistasu ei kompenseerita, kui edasine arendamine toimub tagastamatu abiga. (9) Tootmisotstarbeliste ehitistega kinnistu, mille tehnoloogilise või tuletõrjevee tarve on vastavalt suurem kui 5 või 10 l/s, liitumisel lepivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja liituja liitumistasu suuruses kokku, lähtudes liitumise kuludest, kuid tasu ei või olla väiksem liitumistasu määrade järgi arvutatust. (10) Valla tänava, pargi ja surnuaia veevõtupunkti puhul arvutatakse liitumistasu vastavalt käesolevale eeskirjale. Liitumispunkt määratakse kinnistu piiri puudumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt.
(1) Liitumistasu suurused arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja. (2) Liitumistasu suuruse arvutamisel arvestatakse kõigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise ning ehitamise ja ümberehitamisega ning ehitiste kasutusse võtmisega seotud kuludega (tänavate sulgemise, transpordi ümbersuunamise, teekatte taastamise, elektrivõrguga liitumise jms kulud) ja need kuuluvad vastavate ehitiste ehitamise maksumuse hulka. (3) Liitumistasu suuruse arvutamisel lisaks § 7 lõikes 2 nimetatud kulutustele võetakse arvesse varasemalt liitunute poolt antud alale tehtud kulutused, kuid mitte vanemad kui viis aastat (liitumislepingu täitmisest). Varemtehtud kulutused arvutatakse vastavalt § 7 lõikele 7. (4) Liitumistasu arvutatakse iga teenuseliigiga (veevarustus, ühisvoolne kanalisatsioon, reovee kanalisatsioon) liitumise kohta eraldi ja summeeritakse. (5) Kehtestatud detailplaneeringu kohaseid krunte käsitletakse liitumistasu määrade arvutamisel kui iseseisvaid kinnistuid. (6) Liitumiseks vajalike projekteerimise ja ehitamisega seotud liitumistasu suuruse arvutamine: 1) liitumistasu suuruse arvutamisel lähtutakse kinnistu liitumislepingu liitumistingimuste kohaste teenuste tagamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja ümberehitamise ulatuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt koostatud tehnilistest tingimustest; 2) kinnistu liitumistasu suurus Pk arvutatakse järgmiselt: kus: Rk – kinnistu tarbeks ehitatava ühendustoru ja liitumispunkti maksumus; Rt – kinnistu tarbeks vajalike ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni pea- ja magistraaltorustike ehitamise ja ümberehitamise maksumus; Re – kinnistu tarbeks vajalike ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni muude ehitiste ehitamise ja ümberehitamise (ümberseadmestamise) maksumus; 3) kinnistu liitumistasu suurus täpsustatakse pärast kinnistu tarbeks ehitatavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ehitamise ja ümberehitamise töövõtulepingute sõlmimist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt. (7) Liitumiseks varasemalt tehtud kulutuste arvestamine liitumistasu suuruse arvutamisel: 1) liitumistasu MQ (kr/m²) arvutatakse järgmiselt: kus: RQ – ala ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni torustike, liitumispunktide ning muude ehitiste maksumus; RV – ala veega varustamiseks, reovee ärajuhtimiseks väljaspool ala tehtavate ja varem tehtud ning alal varem tehtud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste ehitamise ja ümberehitamise maksumus; RO – ala veega varustamiseks, reo ja/või sademevee ärajuhtimiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku poolt väljaspool ala ja alal varem ostetud ning ostetavate veevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste maksumus; Sk i – ala i-kinnistu (krundi) pindala liitumistasu arvutamiseks (m²), i = 1, …, n; Sh i – ala i-kinnistu (krundi) ehitusõiguse kohase hoonestuse, varem hoonestatud planeeringuta alal seal paikneva hoonestuse suletud netopindala (m²), i = 1, …, n; 2) liitumistasu määra korrigeeritakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt ala vajadusteks tehtavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ehitamise ja ümberehitamise töövõtulepingute sõlmimise ja ehitiste ostude järel ning arvutuste aluseks olevate ala lähteandmete muutumisel, kuid mitte sagedamini kui üks kord kvartalis; 3) liitumistasu määra korrigeerimisel lahutatakse valemi 2 lugejast nende kinnistute liitumistasud, mille kohta on korrektuurini liitumislepingud sõlmitud, ja nimetajast nende kinnistute pindalade summad; 4) kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringute kohaselt kasutatakse mingit ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitist mitme ala vajadusteks, jaotatakse ehitiste kulud nende alade vahel proportsionaalselt alade kinnistute pindala ja kinnistute ehitusõiguse kohase hoonestuse, varem hoonestatud planeeringuta alal seal paikneva hoonestuse suletud netopindalade summale. Mitmele alale ühiste ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste kulude jaotamisel võetakse arvesse eeskirja § 3 lõike 8 kohaste lepingutega määratud liitumistasudele vastavaid kulusid ja nende jaotust; 5) kinnistu liitumistasu suurus Pk i arvutatakse iga teenuseliigiga liitumise kohta järgmiselt: (8) Kui üheliigilisi liitumispunkte paigaldatakse kinnistule üle ühe, suurendatakse liitumistasu täiendavate ühendustorude ja liitumispunktide ehitamise kulude võrra. (9) Eeskirja § 7 lõigete 6 ja 7 kohaselt arvutatud liitumistasule lisatakse eeskirja § 6 lõike 1 kohane arendustegevuse tulukus ja käibemaks.
(1) Liituja maksab liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. (2) Kui liituja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, maksab liituja: 1) 30 protsenti liitumistasust 5 päeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist; 2) ülejäänud osa liitumistasust liitumislepingujärgsete ehitustööde lõpetamise päevaks, tööde kestusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestuse jooksul; 3) liitumistasu maksmise ajatamisel üle 60 päeva on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus võtta intressi liituja poolt liitumistasu maksmata osalt. Võetava intressi määr koosneb liitumisega seotud töödeks pangast võetava laenu intressi või lepingu sõlmimise aja pankade keskmisest laenuintressist ja liitumistasu arvutamise opereerimiskuludest. Liitumistasu arvutamise opereerimiskulude katteks võetav intress ei tohi ületada 4% aasta arvestuses liitumistasu tasumata osalt. (3) Liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale viivist 0,1% päevas tähtpäevaks tasumata liitumistasult, kuid mitte rohkem kui 10% liitumistasust. (4) Liitumislepingujärgsest ehitustähtajast mittekinnipidamise korral maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja liitujale liitumistasu summalt leppetrahvi 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui 10% liitumistasust.
Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning liituja vahel lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega sätestatud korras.
Määrus jõustub 1. septembril 2010. a.