(1) Paide Linnavolikogu (edaspidi volikogu) on Paide linna elanike poolt valitud esinduskogu, kes oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest, Paide linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest, käesolevast töökorrast ning Paide linna elanike huvidest. (2) Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. Töö vormideks on volikogu istung, eestseisuse ja komisjonide koosolekud, töö fraktsioonides, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete tegevus. (3) Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab linnavolikogu kantselei (edaspidi kantselei). (4) Töökorraga reglementeerimata küsimused lahendab volikogu esimees. (5) Töökorra muutmise korral väljastatakse töökorra terviktekst igale volikogu liikmele ja Paide Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus).
(1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist, määrab eelnõu menetlemise juhtivkomisjoni; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Paide linna ja volikogu talle seadusega, Paide linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevuse piires; 3) omab õigust nõuda linnavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 5) annab välja käskkirju volikogu kantselei töö korraldamiseks ja enda asendamiseks; 6) pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 7) esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi; 8) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 9) täidab muid seaduse alusel ja Paide linna põhimäärusega talle panduid ülesandeid; 10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli. (2) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu esimehe käskkirjaga määratud aseesimees.
(1) Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra kavandi ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees, alatiste komisjonide esimehed ja fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea, linnavalitsuse liikmed ning linnasekretär. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul kuu teise nädala kolmapäeval. Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra kavandi koostab volikogu esimees koostöös kantseleiga. (6) Eestseisuse koosoleku päevakorra kavand peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. (7) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära eelnõu algataja põhjendus, miks küsimus tuleb päevakorda võtta ja eelnõud menetlenud alatise või ajutise komisjoni seisukoht eelnõu kohta. Vajadusel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta. (8) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. (9) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis.
Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) tutvuda volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega ja dokumentidega, saada neist ärakirju; 6) esineda volikogu istungil ettekandega, kõnega, sõnavõtuga, avaldusega, repliigiga ja esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 8) kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks; 9) informeerida kantselei kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja –kohast.
(1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Ühes valimisnimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus peab sisaldama fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimesid. Kõigi fraktsiooni liikmete poolt allkirjastatud fraktsiooni moodustamise otsus edastatakse volikogu istungi juhatajale, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (7) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele või nimetatavatele ametikohtadele; 4) seada üles kandidaate muudele volikogu poolt valitavatele või kinnitatavatele või määratavatele kohtadele; 5) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 6) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele; 8) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta; 9) esitada muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Alatiste ja ajutiste komisjonide tegevusvaldkonnad ja ülesanded sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. (3) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskava(d); 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi (talle läbivaatamiseks suunatud) volikogu menetluses olevat eelnõude kohta; 5) võib teha muudatusettepanekuid (talle läbivaatamiseks suunatud) volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 6) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 7) lahendab muid temale linnavolikogu või linnavolikogu esimehe poolt, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid. (4) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast. (5) Istungilt puuduva kandidaadi nõusolekut kandideerimiseks kinnitab tema poolt antud kirjalik nõusolek. Kandidaadi kirjalik nõusolek lisatakse kandidaadi esitanud fraktsiooni või linnavolikogu liikme poolt esitatud kirjaliku ettepaneku juurde. (6) Volikogu alatise komisjoni liikmetele kinnitatakse asendusliikmed. Volikogu liikmete asendusliikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. Volikogu liikme asendusliige peab olema samast fraktsioonist millisest on komisjoni liige. (7) Ettepanekuid komisjonide liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kohta teevad komisjoni esimeestele volikogu fraktsioonid. Komisjoni koosseisu ja asendusliikmete nimekirja kinnitab ja teeb selles muudatusi alatise komisjoni esimehe esildise alusel volikogu. (8) Komisjonidele suunab dokumente läbivaatamiseks volikogu või volikogu esimees. (9) Komisjoni töö vormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Koosoleku kokkukutsumise algataja esitab koosoleku päevakorra kavandi. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsus võetakse vastu osalevate komisjoni liikmete poolthäälteenamusega. (10) Komisjoni koosoleku käik ja tehtud otsused protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni esimees esitab allkirjastatud protokolli volikogu kantseleisse viie tööpäeva jooksul. Komisjoni otsuste ärakirjad saadab volikogu kantselei linnavalitsusele. (11) Komisjoni esimees: 1) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra; 2) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 3) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelule; 4) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 5) juhatab komisjoni koosolekut ja korraldab protokollimise; 6) teeb linnavolikogule teatavaks komisjoni otsused; 7) vastutab komisjoni asjaajamise korraldamise eest. (12) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. (13) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga. (14) Komisjoni otsused on Paide linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (15) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (16) Komisjoni liige: 1) võib teha päevakorra muutmise ettepanekuid; 2) võib teha komisjonis arutusel olevatesse õigusaktidesse muudatus- ja parandusettepanekuid; 3) võib teha ettepanekuid teemade kohta, mida komisjon peaks arutama. (17) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal komisjonist tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu otsuse tegemise hetkest.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu määruse eelnõule peab olema lisatud seletuskiri või eelnõud põhistavad dokumendid ja eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. (4) Volikogu otsuse eelnõu preambulis peavad olema esitatud asjaolud ja põhjendused selliselt, et oleks arusaadav, mis tingis eelnõu esitamise vajaduse. (5) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Nõuetele mittevastavat eelnõud menetlusse ei võeta ja volikogu esimees informeerib sellest eelnõu esitajat. (6) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse hiljemalt seitseteist päeva enne korralise volikogu istungi päeva kella 16.00-ks kantseleisse. (7) Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, toetudes eestseisuse koosoleku seisukohtadele eelnõude suhtes, volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja(d) ja kaasettekandja(d). (8) Kantselei saadab volikogu istungi päevakorra kavandisse esitatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele ning teistele isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega e-posti teel. Isiku avalduse alusel saadetakse eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega paberkandjal posti teel. Avalduses peab olema märgitud isiku nimi ja posti aadress kuhu eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega saadetakse ning avaldus peab olema allkirjastatud. (9) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, tuleb saata linnavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. (10) Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni volikogu istungini, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud esitatakse kantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale. Volikogu istungi ajal esitatud muudatusettepanekud tuleb esitada ettepaneku esitajal kirjalikult.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal neljapäeval. Volikogu võib teha volikogu esimehele ettepaneku muuta volikogu istungi toimumise aega. (3) Istungid algavad kell 13.00 ja toimuvad vaheaegadega 30 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib istungi juhataja muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (4) Juulis üldjuhul istungeid ei toimu. (5) Linnavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kokku erakorralise istungi. (6) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse Paide linna kodulehel. Teates näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja päevakorra kavand.
(1) Volikogu töö vorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Vajaduse korral ja tõlke kindlustamisel on õigus kasutada lisaks muid keeli. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimehe määratud asendaja. (3) Volikogu istungi juhataja võib protseduuriliste küsimuste lahendamiseks võtta vaheaja kuni 5 minutit. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 kohalolevatest volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (5) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise neile otsustab istungi juhataja. (6) Volikogu istungile hilinenud volikogu liige ja/või volikogu istungilt varem lahkuv volikogu liige teavitab sellest istungi juhatajat. (7) Raadio- ja teleülekannete ning foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist.
(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Uue koosseisu esimese istungi avab linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (2) Istung algab volikogu istungile registreerunud volikogu liikmete arvu fikseerimisega. (3) Istungi alguses istungi juhataja teeb teatavaks eestseisuse poolt soovitatud istungi päevakorra kavandi. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. (4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega.
(1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele (kuni kolmele) lugemisele. Eelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja. (2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) linna põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 2) linna üldplaneeringu kinnitamist või muutmist; 3) linna arengukava kinnitamist või muutmist; 4) linna eelarve kinnitamist; 5) kohalike maksude kehtestamist. (3) Eelnõu lugemise lõpetamise, katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu. (4) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha eelnõule rohkem kui ühe lugemise. Sellisel juhul peab iga kahe lugemise vahel olema vähemalt üks 30 minutiline vaheaeg. (5) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igal etapil enne selle lõplikule hääletamisele panemist mille tagajärjel eelnõu langeb välja volikogu menetlusest. Linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmetele umbusalduse eelnõu, samuti eelnõud mille linnavalitsus on sidunud usaldusküsimusega, tagasi võtta ei saa. (6) Päevakorra küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega kestvusega kuni 20 minutit. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kaasettekanded kestusega kuni 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega, mis lepitakse kokku koheselt. (7) Kui kõneleja räägib üle aja võib istungi juhataja lõpetada tema sõnavõtu. (8) Volikogu liige võib päevakorrapunkti arutamise käigus esitada ettekandjatele kokku kuni kolm suulist küsimust, kusjuures ettekandja võib vajaduse korral paluda istungi juhatajalt luba vastamise delegeerimiseks volikogu liikmele, linnavalitsuse liikmele, linnasekretärile või linnavalitsuse ametnikule. Seejärel on igal volikogu liikmel õigus üheks sõnavõtuks kohalt kuni 2 minutit või kõneks kõnepuldist kuni 5 minutit. (9) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. (10) Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või vähemalt poolte kohalolevate volikogu liikmete nõudel. (11) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks kestusega kuni 5 minutit. (12) Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda 5-e minutilist vaheaega nõupidamiseks. (13) Muudatusettepanekuid eelnõudele võivad teha volikogu liikmed, volikogu alatised komisjonid ja volikogu fraktsioonid.
(1) Volikogu otsuse eelnõud menetleb volikogu ühel lugemisel. (2) Kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Volikogu liikmed võivad ettekandjale ja kaasettekandjale esitada küsimusi. Avatakse läbirääkimised. (3) Volikogu otsuse eelnõu menetlemist võib katkestada kuni 2 korda. (4) Otsuse eelnõu menetlemist peab jätkama vähemalt 70 päeva jooksul peale katkestamist. (5) Sama õigussuhet reguleeriva otsuse eelnõude lugemiseks ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon otsuse eelnõude algatajate nõusolekul esitada volikogule lugemisele juhtivkomisjoni poolt sama õigussuhet reguleerivate otsuse eelnõude ühendamise teel koostatud otsuse eelnõu. Eelnõu edasine menetlemine toimub vastavalt töökorra § 12 lg 1-4. (6) Kui otsuse eelnõude algatajad ei anna nõusolekut eelnõude ühendamiseks, esitab juhtivkomisjon esimesele lugemisele kõik sama õigussuhet reguleerivad otsuse eelnõud. (7) Eelnõude lugemisel kuulatakse ära iga sama õigussuhet reguleeriva otsuse eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Seejärel avatakse läbirääkimised. (8) Pärast läbirääkimisi pannakse eelnõud konkureerivale hääletamisele ning edasisele lugemisele suunatakse enim hääli saanud eelnõu. Vähem hääli saanud eelnõud langevad volikogu menetlusest välja. (9) Enim hääli saanud eelnõu edasine lugemine jätkub kas samal volikogu istungil või menetlemine jätkub töökorra § 12 lg 3 ja 4 järgi.
(1) Volikogu määruse eelnõud menetleb volikogu ühel kuni kolmel lugemisel. (2) Määruse eelnõu esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Volikogu liikmed võivad ettekandjale esitada küsimusi. Avatakse läbirääkimised. (3) Kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja eelnõu vastu võtta ning ükski fraktsioon ja alatine komisjon ei esita eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, pannakse eelnõu esimesel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist lõpphääletusele. (4) Kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele ning ükski fraktsioon ja alatine komisjon ei esita eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamata ning eelnõu saadetakse teisele lugemisele. (5) Kui juhtivkomisjon on otsustanud eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu tagasi lükata, avatakse läbirääkimised ning kui läbirääkimiste lõpetamisel ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei tee ettepanekut esimest lugemist lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele, arvatakse eelnõu volikogu menetlusest välja. (6) Eelnõu esimesel lugemisel teatab juhtivkomisjon eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja. (7) Eelnõu esimest lugemist ei katkestata. (8) Eelnõu teine lugemine võetakse päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul kahe kuu jooksul esimese lugemise lõpetamisest arvates. Tähtaega võib eelnõu algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul pikendada. (9) Eelnõu teiseks lugemiseks peab juhtivkomisjon eelnõule esitatud muudatusettepanekud läbi arutama ning need loeteluna koos juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukohaga volikogu liikmetele välja jagama. (10) Eelnõu teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne, milles selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid. Volikogu liikmed võivad ettekandjatele esitada küsimusi. Avatakse läbirääkimised. (11) Eelnõu teist lugemist võidakse katkestada. Eelnõu teise lugemise katkestamine toimub juhtivkomisjoni ettepanekul pärast läbirääkimisi hääletamata, kui mõni volikogu liige ei tee teist ettepanekut. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, komisjon või fraktsioon paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. (12) Eelnõu teise lugemise jätkamiseks peab juhtivkomisjon eelnõule esitatud muudatusettepanekud läbi arutama ning need eelnõu sätete järjekorras loeteluna koos juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukohaga ning eelnõu uue redaktsiooniga volikogu liikmetele välja jagama. (13) Kui muudatusettepanekute hääletamise järel ei tehta ettepanekut eelnõu teist lugemist katkestada või saata eelnõu kolmandale lugemisele, pannakse eelnõu teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist lõpphääletusele. (14) Eelnõu saadetakse kolmandale lugemisele juhtivkomisjoni ettepanekul hääletamata kui mõni volikogu liige ei tee teist ettepanekut. (15) Kui ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele teeb volikogu liige, alatine komisjon või fraktsioon, paneb istungi juhataja selle hääletusele. (16) Eelnõu teise lugemise lõpetamise järel võivad muudatusettepanekuid esitada eelnõu algataja, alatine komisjon või fraktsioon. (17) Eelnõu kolmandaks lugemiseks peab juhtivkomisjon eelnõule laekunud muudatusettepanekud läbi arutama ning need loeteluna koos eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni seisukohaga volikogu liikmetele välja jagama. (18) Eelnõu kolmas lugemine toimub eelnõu teise lugemise lõpetamisest alates järgmisel volikogu istungil. (19) Eelnõu kolmandal lugemisel võib eelnõu kohta sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni selleks volitatud esindaja. Üldjuhul eelnõu kolmanda lugemise käigus eelnõule muudatusettepanekuid ei tehta. (20) Muudatusettepanekute hääletamine ning eelnõu lõpphääletus toimub analoogiliselt eelnõu teise lugemisega. (21) Eelnõu kolmandat lugemist üldjuhul ei katkestata. (22) Sama õigussuhet reguleeriva määruse eelnõude lugemiseks ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon määruse eelnõude algatajate nõusolekul esitada volikogule esimesele lugemisele juhtivkomisjoni poolt sama õigussuhet reguleerivate eelnõude ühendamise teel koostatud määruse eelnõu. (23) Kui eelnõude algatajad ei anna nõusolekut määruse eelnõude ühendamiseks, esitab juhtivkomisjon esimesele lugemisele kõik sama õigussuhet reguleerivad eelnõud. (24) Kui volikogu istungile on esitatud mitu sama õigussuhet reguleerivat määruse eelnõud, kuulatakse ära iga eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Seejärel avatakse läbirääkimised. (25) Pärast läbirääkimisi pannakse eelnõud konkureerivale hääletamisele ning teisele lugemisele suunatakse enim hääli saanud eelnõu. Vähem hääli saanud eelnõud langevad volikogu menetlusest välja. (26) Määruse eelnõu edasine lugemine toimub käesoleva töökorra § 13 lg 10-25 järgi.
(1) Vajaduse korral moodustab volikogu enne eelnõu lõpphääletusele panekut eelnõu lõppteksti koostamiseks redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma eelnõu esitaja. (2) Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehe (3) Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, otsused tehakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. (4) Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil. (5) Vajadusel katkestatakse redaktsioonitoimkonna töö ajaks volikogu istung. (6) Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata.
(1) Volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (2) Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Vähemalt kolme volikogu liikme ettepanekul viib istungi juhataja läbi nimelise hääletamise. Nimelise hääletamise läbiviimise korral fikseeritakse istungi protokollis antud küsimuses poolt või vastu hääletanud volikogu liikmed nimeliselt. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (6) Volikogu otsustused tehakse volikogu koosseisu häälteenamusega järgmistes küsimustes: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) linnavara valitsemise korra kehtestamine; 4) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 6) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) volikogu esimehe ja volikogu aseesimehe valimine; 9) linnapea valimine; 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele; 11) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 12) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine. (7) Muudatusettepanekuid hääletatakse juhul kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Istungi juhataja paneb muudatusettepanekud hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (8) Eelnõu pannakse tervikuna lõpphääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. (9) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud lõpphääletamisele. (10) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.
(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja päevakorra ammendumisel sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse.
(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale või linnavalitsuse liikmele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse, kes edastab selle adressaadile. (3) Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kantseleile 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. Kantselei edastab vastuse arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise korralise volikogu istungi päevakorda. (6) Suuline vastus arupärimisele võib olla kuni kümme minutit. (7) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada vastajale iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. (8) Arupärimisele vastamisel läbirääkimisi ei avata.
(1) Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt ¼ volikogu liikmete nõude esitamisega volikogu istungil või kantseleisse. Nõudega koos esitatakse otsuse eelnõu. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. (3) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (4) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni 10 minutilise ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus temale esitada kuni kolm suulist küsimust. (5) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (7) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme teenistusest vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (8) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise.
(1) Volikogu päevakorraküsimuseks võib olla informatsiooni kuulamine volikogu poolt vastu võetud õigusaktide täitmisest või linnaelu aktuaalsetes küsimustes. (2) Informatsiooni esitajateks võivad olla linnapea, linnavalitsuse liikmed, volikogu esimees, volikogu aseesimees ja volikogu komisjonide esimehed. Vajadusel võib informatsiooni esitaja kaasata eksperte. (3) Informatsiooni esitamiseks on esinejal aega kuni 15 minutit. (4) Volikogu liige võib esitada informatsiooni esitajale kuni 3 küsimust. (5) Informatsioonide kuulamisel läbirääkimisi ei avata.
(1) Volikogu avatud mikrofon (edaspidi avatud mikrofon) on volikogu istungi päevakorrapunkt, mille eesmärgiks on anda võimalus volikogu fraktsioonidel ja volikogu liikmetel esineda Paide linnaelu üldistes küsimustes ja päevapoliitilistes küsimustes, millised ei ole kinnitatud päevakorda. (2) Avatud mikrofon kuulub iga volikogu istungi päevakorda esimese päevakorrapunktina. (3) Avatud mikrofon võib olla pikk kuni 30 minutit. (4) Esinemiseks avatud mikrofonis tuleb eelnevalt registreerida volikogu sekretäri juures. Esinemiseks registreerimine lõpeb 5 minutit enne volikogu istungi algust. Esinemisi avatud mikrofonis on kahte liiki: 1) esinemine volikogu fraktsiooni nimel kuni 5 minutit; 2) esinemine enda nimel kuni 5 minutit. (5) Igal fraktsioonil on garanteeritud vähemalt üks esinemine. (6) Esinemiste järjekord avatud mikrofonis ühtib esinemiseks registreerimise järjekorraga. (7) Avatud mikrofoni ajal küsimusi esinejatele ei esitata ja läbirääkimisi ei avata. (8) Avatud mikrofonis saab iga volikogu liige ühe istungi ajal esineda ainult ühe korra. (9) Esinemisel tehtud ettepanekud ja põhiseisukohad protokollitakse.
(1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema lähisugulaste või –hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või –hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorraküsimuse arutamist. Selle kohta tehakse istungi protokolli vastav märge.
(1) Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksik-aktidena otsuseid. (2) Volikogu õigusaktid kehtivad Paide linna haldusterritooriumil, samuti Paidele kuuluva vara suhtes, mis asub väljaspool Paide haldusterritooriumi. (3) Volikogu vastuvõetud määrused ja otsused avalikustatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul Paide linna koduleheküljel. (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (5) Otsused tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. (7) Volikogu õigusaktid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (8) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab kantselei. Volikogu õigusaktide avaldamist korraldab volikogu kantselei.
(1) Volikogu istungid protokollib ja helisalvestab volikogu sekretär. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse kuus kuud. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja linnavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, menetluse käigus tehtud otsused ning vastuvõetud määrused ja otsused, esitatud küsimused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ja salajase hääletamise komisjoni protokollid. (5) Volikogu istungi protokollid avalikustatakse Paide linna koduleheküljel ja nad on kättesaadavad igaühele volikogu kantseleis.
Õigusaktide kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud].
Käesolev määrus jõustub 28. mail 2012.