Käesoleva korraldatud jäätmeveo korraga (edaspidi: kord) sätestatakse: 1) korraldatud jäätmeveo piirkond; 2) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 3) korraldatud jäätmeveo sagedus ja tingimused; 4) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitumise tingimused ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 5) korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmise kord; 6) jäätmeveo teenustasud ja nende muutmine.
Määruses formuleerimata terminite ja mõistete korral lähtutakse „Jäätmeseaduses“, „Riigihangete seaduses“, Padise valla jäätmehoolduseeskirjas ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Padise valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. (2) Padise Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) võib koostöös naabervaldadega moodustada veopiirkonna, mis hõlmab mitut omavalitsust.
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 1) prügi (segaolmejäätmed) - 20 03 01; 2) paber ja papp - 20 01 01; 3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) - 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed) sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed. (2) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub Padise valla jäätmeeeskirjas sätestatud korras. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 3) ohtlikud jäätmed; 4) ehitus-lammutusjäätmed; 5) suurjäätmed; 6) pakendijäätmed.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendamise sagedus on: 1) üks kord 4 nädala jooksul korruselamute piirkonnas (Padise ja Harju-Risti külade keskuses); 2) üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalal (Padise valla kõik külad). (2) Juhul, kui vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele on jäätmemahuti ületäitunud, levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb tellida vedajalt jäätmemahuti sagedam tühjendamine. (3) Jäätmevaldajal on õigus vedajaga kokku leppida, et tema jäätmemahuteid tühjendatakse sagedamini, kui on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 1. (4) Segaolmejäätmete kogumisvahendiks on jäätmekonteiner, mis on jäätmevaldaja omanduses või renditud. Jäätmemahuti peab vastama jäätmevedaja poolt kehtestatud nõuetele. Jäätmemahuti minimaalne suurus 80 liitrit. (5) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib elanikkonda ja liiklust. Elurajoonides on jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu keelatud ajavahemikus kell 23.00 - 06.00. (6) Jäätmevedajal on õigus jätta tühjendamata jäätmemahutid, kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile või kui jäätmemahutis olevad jäätmed ei ole segaolmejäätmed. (7) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul.
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte. (2) Vallavalitsus informeerib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis jäätmevaldajat päevast, millest alates ta loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. (3) Vedaja sõlmib veopiirkonnas kõigi olmejäätmete valdajatega, kes avaldavad selleks soovi, jäätmekäitluslepingud, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveo ja vajadusel jäätmemahuti rendi tingimused. Vedaja teatab jäätmevaldajatele jäätmekäitluslepingute sõlmimise ajad ja kohad. (4) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut, tuleb jäätmevaldajat teavitada jäätmete veograafikust. Ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad annavad jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks volituse oma esindajale. Ühise mahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas lõikes esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla suhtes.
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. (2) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks (aastaks) või perioodiks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja poolt vallavalitsusele esitatud käesoleva määruse lisas toodud kirjaliku põhjendatud taotluse alusel, kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) kinnistul ei viibita talveperioodil, s.o 01.oktoobrist kuni 01.maini (suvemajade omanikud); 3) jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete käitlemiseks kokkuleppel teise jäätmevaldajaga teisele jäätmevaldajale kuuluvat jäätmemahutit (ühismahuti). (3) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid, mis teenindavad mitut lähestikku asuvat kinnistut. Ühist mahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Ühise mahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühise avalduse. Ühise mahuti kasutamine on lubatud vallavalitsuse loal. Luba ei ole vaja, kui ühist mahutit soovivad kasutada korteriomanikud elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud. (4) Vallavalitsuse volitatud töötaja kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab oma seisukoha vallavalitsusele. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega ühe kuu jooksul taotluse registreerimise päevast arvates. (6) Vallavalitsus teavitab jäätmevaldajat ja vedajat jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtpäevast, millest alates on jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud. (7) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja võib korraldatud jäätmeveoga liituda igal ajal, sõlmides vedajaga lepingu ja teavitades sellest vallavalitsust. (8) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada korraldatud jäätmeveost vabastamine juhul, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete käitlust; 3) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi; 4) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aluseks olnud põhjused on ära langenud. (9) Jäätmevaldaja peab esitama vallavalitsusele iga aasta 20. jaanuariks kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita eelnimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 21. jaanuarist.
(1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis korraldab hankija jäätmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ja sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. (2) 3 (3) 4 (4) 5 (5) 6 (6) 7 (7) Järgmine riigihange vedaja leidmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et uus vedaja: 1) jõuab enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise uue lepingu; 2) on eelmisele vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, samuti müüma või andma rendile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.
(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmevedu teostavale jäätmeveoettevõttele makstav tasu segaolmejäätmete vastava suurusega konteineri ühekordse käitlemise eest, mis sisaldab kõiki jäätmekäitlusega kaasnevaid teenuseid: ladestustasu, saastetasu, jäätmete veokulu, jäätmemahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m. Teenustasu ei sisalda jäätmevaldaja poolt jäätmemahutite soetamise, rendi, paigaldamise, amortisatsiooni jaoks tehtavaid kulutusi. (2) Padise vallas on konteinerite ühekordse tühjendamiskorra teenustasu suuruseks riigihanke eduka pakkuja poolt pakutud teenustasu määr, mis on diferentseeritud vastavalt mahuti suurusele ja sätestatud vallavalitsuse ning jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus. Teenustasudele lisandub käibemaks. (3) Jäätmevaldajad tasuvad jäätmekäitlusteenuse eest vedajale teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvele tulenevalt kasutatava konteineri suurusest ja mahuti tühjendamiskordadest arveldusperioodi vältel. Tühjendamiskorra arvestamisel ei oma tähtsust konteineri täituvuse ulatus. (4) Harju-Risti küla Harju-Risti 1 kuni 8 ja Padise küla Padise 1 kuni 8 korruselamute eluruumide omanikud tasuvad jäätmekogumisteenuse eest osaühingule Padise Soojus, kes korraldab teenustasu jagamise jäätmevaldajate vahel vastavalt kasutatava konteineri suurusele ja mahuti tühjenduskordade arvule arveldusperioodi vältel ning jäätmevaldajatele arvete esitamise. (5) Vedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. (6) Teenustasude suurendamine on lubatud vaid juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid. (7) Vedajal on õigus taotleda vallavalitsuselt teenustasude muutmist, kui: 1) vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutnud võrreldes nimetatud kulu ja tasude suurusega riigihanke korraldamise ajal; 2) vedaja ei saanud riigihankel pakkumuse esitamise ajal mõistlikult eeldada, et nimetatud kulud või tasu oluliselt muutuvad; 3) nimetatud kulude või tasude oluline muutumine ei ole tingitud vedaja ebaõigest majandustegevusest. (8) Teenustasude muutmiseks esitab vedaja vallavalitsusele kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) teenustasude muutmise põhjus koos vastavate arvutustega; 2) vedaja poolt soovitavate teenustasude suurused. (9) Vedajale makstavate teenustasude suuruse muutmise otsustab vallavalitsus kuuekümne päeva (60) päeva jooksul arvates taotluse esitamisest. (10) Vedajale makstavaid teenustasusid saab muuta üks kord aastas, kuid mitte varem, kui aasta pärast vedaja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingu kehtima hakkamist. (11) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitatakse jäätmevaldajat ja jäätmevedajat mitte vähem kui kuuskümmend (60) päeva ette.
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole sõlminud kuu aja jooksul vallavalitsuse ja vedaja vahelist lepingut; 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist vallavalitsuse ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtaja jooksul; 3) vedaja ei ole olmejäätmete valdajaid varustanud jäätmemahutitega vastavalt vallavalitsuse ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtajaks; 4) vedaja on kolmel korral järjest jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) vedajapoolse korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning valla ja vedaja vahelise lepingu olulise rikkumise korral; 6) vedaja ei sõlmi riigihanke pakkumiskutse dokumentides sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustuse lepingut; 7) vedaja jäätmeluba tunnistatakse kehtetuks. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt vedajat ja nõuab vedajalt kirjalikku põhjendatud selgitust kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest vedaja poolt. (3) Juhul, kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise. (4) Vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise korral vallavalitsus: 1) korraldab läbirääkimiste teel ajutise vedaja leidmise olmejäätmete vedamiseks kuni on riigihanke korras leitud uus vedaja ja sõlmitud vallavalitsuse ja vedaja vaheline leping; 2) valmistab ette ja kuulutab välja uue riigihanke olmejäätmete vedaja leidmiseks ühe kuu jooksul. (5) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, kui vallavalitsuse poolt on sõlmitud leping ajutise vedajaga.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 01. augustil 2011. a.