(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada ja täpsustada Roosna-Alliku vallas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Roosna-Alliku valla haldusterritooriumil. (3) Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele ja kohaldatakse kooskõlas Roosna-Alliku valla heakorra eeskirjaga ning teiste õigusaktidega. (4) Jäätmehooldust Roosna-Alliku vallas korraldab ning kontrollib Roosna-Alliku Vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras. (5) Informatsiooni Roosna-Alliku valla haldusterritooriumil asuvate liigiti kogutavate jäätmete (ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide) vastuvõtu/kogumispunktide, lähimate nõuetekohaste käitluskohtade ning jäätmeveo piirkonna ja seda teenindava jäätmekäitleja kohta annab Roosna-Alliku valla keskkonnaspetsialisti kohuseid täitev ametnik või tema asendaja ning Roosna-Alliku valla kodulehekülg www.jarva.ee/ralliku.
(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldavad Roosna-Alliku Vallavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi Jäätmehoolduskeskus) vastavalt põhikirjale ja halduslepingule. (2) Linnavalitsus korraldab Roosna-Alliku vallas (edaspidi linn) jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab linnaelanikke ja levitab jäätmealast teavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist; 3) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist linnas selleks rajataval kompostimisväljakul; 4) teostab kontrolli linna territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid müügipaviljonides ja tänavakaubanduses. (3) Jäätmehoolduskeskuse ülesanded linnas on: 1) korraldatud jäätmeveo hanke ettevalmistamine, läbiviimine ja muud hankega seonduvad tegevused; 2) jäätmevaldajate registri töö koordineerimine ja registri arendamises osalemine; 3) vedajapoolsete registriandmete töötlemine ja registrisse sisestamine.
Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmete kogumise teenust osutava ettevõte vahel sõlmitav leping olmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. mille alusel teenuse osutaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega teenuse osutaja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti; 2) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed;jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine on kinnistut mittekasutava/kinnistul mitteelava jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest; 3) keskkonnajaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskoht; 4) jäätmehoolduskeskus on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kes on õigusaktidega sätestatud alustel volitatud jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise teenust korraldav ettevõte; 5) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 6) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid, akud, elektri ja elektroonika seadmed ja nende osad, PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed, mootorsõidkukid ja nende osad); 7) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 8) segapakend on pakend või pakendijääde, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi konteinerisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina; 9) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada konteinerisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 10) tavajäätmete hulka kuuluvad kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 11) tühisõit eeskirja 2. peatüki tähenduses on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu; 12) tiheasustusala on maa-ala, mis on Roosna-Alliku aleviku ja Viisu küla keskuses asuvate korterelamute ja selle lähiümbruse maa-ala; 13) hajaasustusalaks on kogu ülejäänud linna territoorium. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille liigiti kogumine ja/või taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Jäätmevaldaja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele. (3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong (20 01); 2) pakendid (01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (01) ning vanarehvid (16 03), elektroonikaromud ja nende osad (02), patareid ja akud (06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 38) ja plastid (20 39); 8) suurjäätmed (20 07); 9) metallid (20 40). (4) Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb üle anda korraldatud olmejäätmeveo konkursil ainuõiguse saanud ettevõtjale (edaspidi vedajale) va. jäätmeloa või kompleksloa omaja kellel on õigus endal valida jäätmekäitleja (5) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja. (6) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. (7) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud.
(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja ehitise kui vallasasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. (2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule; 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust; 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttjale; 4) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmeveolepingu linnavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks; 5) mitte sõlmima olmejäätmeveolepingut ega andma olmejäätmeid üle isikule, kellel puudub Roosna-Alliku vallas sellekohane õigus. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid; 6) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühiskonteinereid. Ühiskonteineri kasutamise korral peab olema sõlmitud leping ühiskonteineri kasutajate ja jäätmeveofirma vahel; 7) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. 8) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Konteinerite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti; (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel. (4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest. (5) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi-, haldus- või jäätmeveolepinguga. (6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid territooriumi haldaja. (7) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi ja kohusterritooriumi korrashoiu. (8) Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügimahutitega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigustekkinud jäätmete kogumise ja nende üleandmise käitlemiseks. Prügimahutite arv sätestatakse avaliku ürituse korraldamise loas.
(1) Konteiner peab olema terve ja puhas ning veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Konteineri omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms. (2) Olmejäätmete kogumisvahendina võib kasutada: 1) kuni 100 liitrist jäätmekotti ühe pere jäätmete (maksimaalselt 10 kg) kogumiseks. Jäätmekott peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise; 2) jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest; 3) jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks tingimusel, kui majapidamises on vastavalt käesolevale eeskirjale korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine ja taaskasutatavate jäätmete käitlemine. Jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja; 4) 80-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800‑liitrist kaane ja käepidemetega konteinerit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada; 5) 2,5 või 4,5 m3 suurust kaanega konteinerit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada; 6) presskonteinerit; 7) süvakogumismahutit (mahuti millest 2/3 asub pinnasesse paigutatult), mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada. (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust konteinerit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele. (4) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: 1) Must, hall, roheline – olmejäätmed 2) Pruun – biolagunevad jäätmed 3) Sinine – paberi- ja papijäätmed 4) Kollane – pakendijäätmed 5) Punane – ohtlikud jäätmed (5) Konteineril, mis on avalikuks kasutamiseks, peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Konteineri märgistus tuleb kooskõlastada linnavalitsuse või volitatud esindajaga. (6) Kui konteineri värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. (7) Konteineri lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. (8) Konteiner, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
(1) Ratastel teisaldatav kogumiskonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga. (2) Konteiner mida tühjendatakse mehaaniliselt jäätmeveokisse või toimetatakse käitluskohta paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde konteineri tühjendusküljelt. (3) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist. (4) Jäätmekonteiner (jäätmekott) ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. (5) Konteiner on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse, aedikusse või varjata hekiga. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmeveolepingule. Koht, kus konteiner paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. (6) Ligipääsutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama konteinerit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ja jääst, selle kalle ei tohi ületada 10%. (7) Konteineri paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Kui konteiner paikneb linnavalitsuse loal riigi- või linna maal, tagab korrashoiu konteineri omanik või valdaja.
(1) Jäätmeveok segaolmejäätmete veoks peab olema kinnine ja varustatud konteineri tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. (2) Korraldatud jäätmeveo piirkonna jäätmete, välja arvatud ehitusjäätmete, vedamiseks kasutatava jäätmeveoki registrimass ei tohi ületada 28 tonni ja jäätmeveok peab vastama vähemalt EURO III nõuetele.Korraldatud jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok ei tohi olla vanem kui 15 aastat.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse või viia Roosna-Alliku keskkonnajaama. Jäätmeid ei ole lubatud jätta konteineri lähedusse. (3) Suurjäätmed tuleb üle anda Väätsa prügilasse või Roosna-Alliku keskkonnajaama. (4) Segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid, sh tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 4) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid; 5) suurjäätmeid; 6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 7) reoveesetteid/käimlajäätmeid (käideldakse koos reoveega); 8) kogumiskaevude setteid; 9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada konteinerite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid; 10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 11) ehitusjäätmeid. (5) Jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna konteinerisse kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele. (6) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna konteinerisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida konteinerit. (7) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. (8) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja konteineri säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.
(1) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ning paigutada need kinnistul olevasse paberi ja kartongi konteinerisse või viia need avalikku paberi ja kartongi konteinerisse, või anda üle käitlejale. (2) Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja biolagunevaid jäätmeid eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel. Eelpoolnimetatud jäätmete eraldi kogumiseks peavad sellisel juhul olema paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks konteinerid.
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda Roosna-Alliku keskkonnajaama, viia jäätmekäitluskohta või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse §23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda Roosna-Alliku keskkonnajaama või avalikesse patareide kogumiskastidesse või kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või viia jäätmekäitluskohta. (4) Vanarehvid tuleb eraisikul anda keskkonnajaama, viia jäätmekäitluskohta või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse linnavalitsusega. (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kümne meetri raadiuses kogumispunktist.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents või kompleksluba. (3) Ohtlike jäätmete kogumise konteinerid peavad olema suletavad või valvatavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras. (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas konteineris, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja ‑kraadiklaasid) saab ära anda Roosna-Alliku keskkonnajaama või jäätmekäitluskohta. (8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning kes omab jäätmeluba või kompleksluba. (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (10) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete konteinerisse (edaspidi pakendikonteiner) või lepingu alusel jäätmekäitlejale. (2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumiskonteineris olevaid pakendijäätmeid. (3) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon, lähtudes eeskirja §‑des 10 ja 11 sätestatud nõuetest ning selliselt, et oleks tagatud eeskirja §11 lõikes 6 määratud pakendijäätmete kogumisvõrgustiku tihedus. (4) Pakendikonteineri asukohad määrab linnavalitsus. Nõuded pakendikonteinerile ja pakendikonteineri märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed konteineri valdaja või teenindava jäätmekäitleja kohta) tuleb kooskõlastada linnavalitsusega. (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. (6) Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2. (7) Pakendikonteiner peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetava märgistusega kogutavale pakendiliigile, ning konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Konteineri märgistus tuleb kooskõlastada linnavalitsusega. (8) Alla 200 m2 suuruse pinnaga pakendatud kauba müüja võib tagatisrahaga pakendi vastuvõtmise korraldada väljaspool oma teenindusmaa piire ainult linnavalitsuse nõusolekul.
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja ‑pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis. (2) Müüdud kauba müügipakendi ja ‑pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (3) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja ‑pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta. (4) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile. (5) Organisatsioon ja pakendiettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud sõlmima linnaga lepingu pakendikonteinerite paigaldamise, haldamise, tühjendamise ning kogumiskohtade ümbruse heakorra tagamisega seotud õiguste ja kohustuste sätestamiseks linna haldusterritooriumil. (6) Tarbija paremaks teenindamiseks tagab taaskasutusorganisatsioon kooskõlastatult linnavalitsusega pakendikonteinerite olemasolu tihedusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. (7) Üksikelamute piirkondades, kus jäätmekäitleja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga osutab lepingu alusel pakendite äravedu jäätmevaldaja kinnistult, määrab pakendikonteinerite võrgustiku tiheduse ja kogumiskohtade asukohad linnavalitsus. (8) Pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutus-organisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendikonteiner tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu. (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma enda hallatava pakendijäätmete kogumiskoha korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumiskoha ümbruse heakorra vähemalt kümne meetri raadiuses kogumiskohast.
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja ise. (2) Segaolmejäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Segaolmejäätmete konteinerit on lubatud tühjendada tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. (3) Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda linnavalitsuselt jäätmeveo ajutist peatamist perioodil 01. oktoober kuni 30. aprill juhul kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata ja seal ei elata. Perioodil 01. mai kuni 30. september on kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud. (4) Jäätmevaldajal on võimalus kasutada naaberkinnistuga ühist kogumiskonteinerit, kui kinnistuomanikud selles kirjalikult kokku lepivad. (5) Jäätmete veo ajutise peatamise ja ühise konteineri kasutamise õiguse saab taotleda linnavalitsuse poolt määratud ametnikult, kes edastab vastava teabe vedajale. Ajutiselt peatatud veo ja ühiskonteineri kasutamise korral loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks. (6) Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, üldjuhul vähemalt kord kahe nädala kestel. (7) Pakendikonteinerit või paberi ja kartongi konteinerit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist. (8) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. (9) Elurajoonides ei ole lubatud jäätmeid vedada öörahu ajal, välja arvatud juhul, kui linnavalitsus on andnud selleks loa. (10) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja. (11) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või ‑hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas. (2) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule või üle anda jäätmekäitlejale või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele. (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus (kompostris). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. (6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kahemeetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile (käideldakse koos reoveega). (8) Haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid saab üle anda jäätmekäitlejale või kompostida nõuetele vastaval kompostimisväljakul.
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse segaolmejäätmetele (jäätmenimistu jaotisekood 20 01); (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(1) Roosna-Alliku valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna. (2) Roosna-Alliku valla haldusterritoorium kuulub tihe- ja hajaasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. (3) Perioodil kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada, on mittekorras juurdepääsuteedega kohad korraldatud jäätmeveost välja arvatud.
(1) Hanke korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab linnavalitsus. Hanke korraldamise korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks võib volitada õigusaktidega sätestatud alustel Jäätmehoolduskeskusele. (2) Hange korraldatakse juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.
(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele. (3) Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Konteineritena kasutatakse sel juhul sõltuvalt jäätmetekkekohast 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800‑liitriseid standardseid konteinereid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja §12 lõigetes 3 ja 4 ning lisas3 sätestatud tingimustest ja konteinerite tühjendamise sagedustest. (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 6 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatust erinevat konteinerit või kelle konteinerit tühjendatakse harvemini, kui kord nelja nädala jooksul või erinevalt eeskirja lisas 3 sätestatust, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmeveolepingu. (5) Kui naaberkinnistute jäätmevaldajad soovivad kasutada koos ühist kogumiskonteinerit, on nad kohustatud sõlmima vastava kirjaliku kokkuleppe ning taotlema vastava loa linnavalitsuse poolt määratud ametnikult. Luba on võimalik taotleda 3 aastaks. Ühist kogumiskonteinerit kasutavad kinnistud loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele avaldus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks kui jäätmevaldajale kuuluval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (2) Avalduses märgitakse: 1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost; 2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastus korraldatud jäätmeveost; 3) andmed jäätmevaldaja kohta. (3) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud: 1) esitama järgmise aasta 20. jaanuariks linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. 2) teavitama linnavalitsust tema korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavakssaamisest.
(1) Eeskirja § 22 lõikes 1 nimetatud avaldust menetletakse järgmiselt: 1) kui linnavalitsus on saanud eeskirja § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse, kontrollib linnavalitsuse poolt määratud ametnik, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Kui avalduses esitatud asjaolud ei vasta nõuetele, antakse jäätmevaldajale teada et avaldust edasi ei menetleta. (2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab Paide linnavalitsuse linnamajanduse osakond. (3) Linnamajanduse osakond teavitab jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveost vabastamisest või tema avalduse rahuldamata jätmisest 30 päeva jooksul taotluse laekumisest arvates. (4) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise korral kannab linnamajanduse osakond jäätmevaldaja vabastamise otsuse jäätmevaldajate registrisse. (5) Eeskirja § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse menetlemise tähtaeg alates avalduse laekumisest linnavalitsusse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud linnavalitsuse otsuse teatavakstegemiseni, on üks kuu. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib linnavalitsuse poolt määratud ametnik avalduse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Linnavalitsus loeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastatuks, kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad; (7) Mõjuvad põhjused, mis võivad õigustada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveos vabastatuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks konteinerit, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 250 eurot ning mida ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama; 3) muud põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemist selliselt, et on tagatud jäätmete keskkonnaohutu käitlemine.
(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb järgnevatel juhtudel: 1) Korraldatud jäätmeveost vabastuse saanud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneva aasta 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole elatud või kinnistut ei ole kasutatud; 2) tähtaja möödumisel; 3) Korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisel või äralangemisel. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost vabastamise tähtaja möödumist linnavalitsusele uus avaldus, millega taotletakse jäätmevaldaja lugemist korraldatud jäätmeveost vabastatuks.
Linnavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost vabastamise avalduses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi linnavalitsusele; 3) korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud.
(1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja käitlevad need vastavalt eeskirja §‑de 9 ja 10 nõuetele. (2) Olmejäätmed, millest on liigiti kogutavad jäätmed välja sorditud, antakse üle korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajale va jäätme- ja kompleksloa omanikud kellel on õigus ise valida jäätmekäitleja. (3) Kui jäätmevaldaja ei ole teavitanud vedajat või linnavalitsust takistustest juurdepääsuteel konteinerini, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast konteinerist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolu ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kolme ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud konteinerit tühjendada ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud konteineri tühjendamise.
(1) Konteineri tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja § 15 lõigetes 2‑8 ning eeskirja lisas 3. Suurjäätmete äraveo nõuded on sätestatud eeskirja § 9 lõikes 3. (2) Vedaja on kohustatud tühjendama konteinerid hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest. (3) Vedaja on kohustatud koristama konteineri tühjendamise ajal nende vahetusse lähedusse paigutatud konteinerisse mittemahtunud pakendatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine on sätestatud eeskirja § 9 lõikes 3). Vedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendussagedust või konteinerite arvu ja suurusi, et vältida konteinerite ümbruse reostamist. (4) Üksikelamute konteiner tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et konteiner ei takista liiklust ega jalakäijaid.
Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Teenustasu suuruse määramise aluseks on avaliku konkursi pakkumuste hindamise kriteeriumid.
(1) Volikogul on õigus muuta teenustasu. Teenustasu saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (2) Kui volikogu suurendab või vähendab teenustasu määra, ei muuda see automaatselt vedajale makstavaid teenustasusid.
Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid.
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada konteinerite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljakaevatav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid alla 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada linnavalitsuse keskkonnaspetsialistiga vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada linnavalitsuse kinnitatud jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on käesoleva eeskirjalisa 1. (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. (4) Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud linnavalitsuses. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see linnavalitsuses. (5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmed võivad sisaldada ka ohtlike jäätmeid, selliste jäätmete kogumiseks ja veoks olema jäätmeid vastuvõtvale isikule väljastatud ka ohtlike jäätmete käitluslitsents ning jäätmeluba. (6) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole registreeritud tavajäätmete vedajana. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja. (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmeveolepinguga. (5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna konteinerite paigutamiseks; 6) kooskõlastama linnavalitsusega konteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 7) kooskõlastama linnavalitsusega konteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 9) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja kartong; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (4) Mahukad ehitusjäätmed mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). (5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või linna keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult linnavalitsuse keskkonnaspetsialistiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis. (6) Raudbetoon- ja betoondetailid ning sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. (7) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004 määruse nr103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni‧materjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteinerisse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne. (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded”. (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse. (7) Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (9) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Konteinerid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused. (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms. (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ja pakkimiskuupäev. (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”. (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul. (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. (5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitse‧inspektsiooni korraldusi.
(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed. (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond või perearst, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. (3) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. (4) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või ‑purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”. (3) Tsütostaatikumid pakitakse ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”. (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed. (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast‑ või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus. (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. (3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. (6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk; 5) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 6) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 7) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 8) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või ‑konteinerit või jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud konteinerid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. (4) Jäätmekäitluskoht linnas on: 1) Roosna-Alliku keskkonnajaam; 2) kompostimisväljak.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Linnavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta. (6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–128 ja pakendiseaduse § 29–31 alusel.
Paragrahvis 50 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 nimetatud isikud.
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse linnavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud linnavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või väärteomenetluse korras. (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või linnavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele. (2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus ja linna keskkonnaspetsialisti kohuseid täitev ametnik vastavalt eeskirja §-s 2 antud pädevusele. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (4) Kui saastaja käesoleva eeskirja § 52 lg 3 nimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (5) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja § 52 lg 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast Jäätmeseaduse § 67 kohase korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena selgunud jäätmevedajale Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamist. (2) Roosna-Alliku Vallavalitsus teavitab avalikkust jäätmehoolduseeskirja rakendamise algusest Roosna-Alliku valla koduleheküljel www.jarva.ee/ralliku ja vallalehes "Sõnumiallikas".
Määrus jõustub 2. mail 2011.