Kooli nimi on Mõniste Kool (edaspidi kool).
Kool asub Võru maakonnas Mõniste vallas Kuutsi külas, sihtnumber 66018.
(1) Kooli tegutsemise vorm on koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Koolis korraldatakse huviharidust huvikooli seaduse tähenduses (edaspidi huviharidus). Kool juhindub Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, huvikooli seadusest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest. (2) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Mõniste valla ametiasutus – Mõniste Vallavalitsus.
Koolis antava hariduse liik on üldharidus ja huviharidus.
(1) Koolis antava hariduse tase on alusharidus ja põhiharidus (hariduse I tase). (2) Koolieast noorematele lastele võimaldab kool laste hoidu ja alushariduse omandamist. (3) Koolis toimub õpe kõigil kolmel põhikooli kooliastmel. (4) Koolis antakse huviharidust huvikooli seaduse tähenduses.
Koolil on Mõniste valla eelarves iseseisev eelarve.
(1) Koolil on oma nimega pitsat. (2) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor. (3) Koolil on oma lipp.
(1) Asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor. (3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades põhikooli ja gümnaasiumiseaduse erisusi.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava. (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava. (3) Arengukava kinnitatakse volikogu kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
Kooli õppekeel on eesti keel.
(1) Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis. (2) Huviharidust saab üldhariduskooli õpilane omandada õppetegevusest vabal ajal.
(1) Kool võtab vastu kõik isikud, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool. (2) Vabade kohtade olemasolul on koolil õigus vastu võtta ka isikuid, kelle jaoks kool ei ole elukohajärgne kool. (3) Elukohajärgse kooli määrab Mõniste Vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras. (4) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab direktor.
(1) Huvihariduse andmise eesmärk on luua piirkonna lastele, noortele ja täiskasvanutele mitmekülgse huvihariduse omandamise võimalused muusika, kunsti ja tantsu valdkonnas ning edendada piirkonna kultuurielu. (2) Kooli ülesanded: 1) huvihariduse andmine lähtudes huviharidusstandardist ja huvialade õppekavade alusel; 2) laste ja noorte võimete avastamine ja kavakindel arendamine, arvestades iga õppuri eripära, töövõimet ja tulevikusoove; 3) huvitegevuseks võimaluste loomine täiskasvanutele; 4) piirkonna kultuurielu edendamine.
(1) Huvihariduse andmisel on õppe- ja kasvatustegevuse aluseks huviala õppekava. (2) Iga õpetatava huviala kohta koostatakse huviala õppekava, mille kinnitab direktor. (3) Huviala õppekava peab vastama huviharidusstandardile ja huviala riikliku raamõppekava olemasolul ka sellele.
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane ja laps, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis. (3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. (4) Lasteasutuse osas koostatakse lapsele vajadusel individuaalne arenduskava.
(1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib kool moodustada rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele ja lastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis, rühmades. (2) Vallavalitsus võib kooli direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. (3) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise kord ja selle pädevus sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest. (2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnenud kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka. (3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (4) Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita. (5) Suvevaheaja kestus on vähemalt kümme järjestikust nädalat. (6) Õpilaste suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on: 1) 1. klassis 20; 2) 2. klassis 23; 3) 3. ja 4. klassis 25; 4) 5. klassis 28; 5) 6. ja 7. klassis 30; 6) 8. ja 9. klassis 32. (7) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke ning teadmisi, oskusi ja vilumusi. Hinnatakse vastavalt kooli hindamisjuhendile. (8) Esimesel ja teisel kooliastmel võib kool õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, mille kasutamine sätestatakse kooli õppekavas. (9) Klassi ja kooli lõpetamine ning koolist välja arvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras. (10) Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab vallavalitsus. (11) Huvihariduse andmisel kehtestatakse õppeperioodid, õppepäevade arv, õppevaheaegade pikkus, õppetunni pikkus ja hindamise põhimõtted huviala õppekavas ning need võivad õpetatavate erinevate huvialade puhul olla erinevad ja erineda õppe korraldusest üldhariduse andmisel. (12) Huvihariduse andmisel toimub õpe õpperühmades või individuaalselt. Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab vallavalitsus.
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul ja kiitusega põhikooli lõputunnistusel toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras. (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada kooli pikapäevarühma, mis pakub õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. (2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel.
(1) Kuutsi Raamatukogu, mis asub kooliga samas hoones, täidab kooliraamatukogu ülesannet põhikogu osas. (2) Kooli raamatukogus on ainult õppekirjanduse kogu.
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus. (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sh ringid ja stuudiod. (3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht. (4) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
Õpilastel on õigus: 1) kvaliteetsele üldharidusele; 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele; 3) kasutada kooli kodukorras sätestatud tingimustel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti; 4) teha kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks; 5) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde; 8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides; 9) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras; 10) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 11) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja poolt kehtestatud korras ja ulatuses; 12) saada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust; 13) saada koolitervishoiuteenust; 14) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta, samuti saada teavet õppimisvõimaluste kohta; 15) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas; 16) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele; 17) olla õppeveerandi algul teavitatud õppeveerandi läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 18) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta; 19) pöörduda oma õiguste kaitseks järelvalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole; 20) saada tasuta õpilaspilet.
Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja kooli kodukorda; 2) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid; 3) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele; 4) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid; 5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt; 6) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
Vanemal on õigus: 1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel; 2) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes; 3) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks; 4) saada teavet õpilase õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul; 5) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 6) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta; 7) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 8) olla teavitatud õpilase hinnetest; 9) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul; 10) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta; 11) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse; 12) pöörduda kooli hoolekogu ja järelvalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 13) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides; 14) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 15) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga; 16) saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta.
Vanem kohustub: 1) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike õpilase võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult; 2) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 5) tegema koostööd kooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist; 8) osalema õpilase arenguvestlusel; 9) koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa; 10) teavitama õpilase õppest puudumisest, mida reguleerib kooli kodukord; 11) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral; 12) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses; 13) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja terviseedendamise nõuetest.
Vanem vastutab koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor. (2) Igal klassil on õigus saata õpilasesindusse vähemalt kaks esindajat, kes on valitud klassisisestel valimistel. (3) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus. (3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele. (4) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor.
(1) Koolis on õpetajad ja teised töötajad. (2) Õpetajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. (3) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras. (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.
(1) Õpetaja peab vastama haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (2) 3 (3) Õpetajate, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. (4) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
(1) Õpetajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega. (2) Õpetajate kohustused, õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
(1) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (2) Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
(1) Kooli juhib direktor. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi kooli pidaja vastavalt kehtestatud korrale. Töölepingu kooli direktoriga sõlmib, muudab, lõpetab või ütleb üles vallavanem või tema volitatud ametiisik. (3) Ajutiselt äraolevat direktorit asendab vallavanema määratud isik.
(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Ülesannete täitmiseks direktor: 1) esindab Mõniste valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel; 2) esindab Mõniste valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud; 3) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks; 4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid; 6) kinnitab koolieelse lasteasutuse õppekava, tegevus- ja päevakava; 7) korraldab kooli asjaajamist; 8) tagab kooli eelarve täitmise; 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise; 11) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra; 12) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande; 13) kehtestab lasteasutuse sisehindamise läbiviimise korra ja kinnitab lasteasutuse sisehindamise aruande; 14) arvab isiku laste või õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele; 15) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis; 16) korraldab õpetajate ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi; 17) moodustab kooli pidaja nõusolekul pikapäevarühmi ning kehtestab nende töökorralduse ja päevakava; 18) otsustab õpilase pikapäevarühma vastu võtmise; 19) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise; 20) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras; 21) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle; 22) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija; 23) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud; 24) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku; 25) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise; 26) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised; 27) annab aru hoolekogule; 28) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust; 29) tegeleb enesetäiendamisega ning võtab osa oma ülesannete täitmiseks koolitustest; 30) tagab koolis toimiva meeskonna; 31) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist; 32) korraldab huvihariduse andmist huvikooliseaduse tähenduses; 33) kehtestab huviala õppekava iga õpetatava huviala kohta.
(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on õpetajad ja teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega. (4) Õppenõukogu täidab ka huvikooli seaduse §-s 16 nimetatud ülesandeid.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad. (2) Kooli hoolekogusse kuuluvad: 1) volikogu esindaja, 2) vallavalitsuse esindaja, 3) lasteasutuse õpetajate esindaja, 4) õppenõukogu esindaja, 5) lasteasutuse iga rühma lastevanemate poolt õppeaasta alguses valitud esindaja, 6) viis lastevanemate, vilistlaste või kooli toetavate organisatsioonide esindajat lastevanemate üldkoosoleku otsusel, 7) õpilasesinduse esindaja. (3) Hoolekogu moodustamise ja töökorra kehtestab kooli pidaja. (4) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste ja laste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (5) Hoolekogu ülesannete täitmiseks: 1) koostab koostöös kooliga arengukava ning annab arvamuse arengukava ja selle muudatuste kohta; 2) võib anda kooli pidajale nõusoleku direktori ettepaneku saabumisel kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud klassi täituvuse piirnormist suurem klassi täituvuse piirnorm; 3) annab arvamuse arenguvestluse läbiviimise tingimuste ja korra kohta; 4) annab arvamuse kooli põhimääruse, lasteasutuse ja kooli õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta; 5) annab arvamuse lasteasutuse ja kooli sisehindamise aruande kohta; 6) võib kohustada kooli koostöös kooli pidajaga korraldama pikapäevarühma moodustamist; 7) otsustab lasteasutuse toidukulu päevamaksumuse; 8) teeb vallavalitsusele ettepaneku lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise kohta; 9) teeb vallavalitsusele ettepaneku lasteasutuse lahtioleku aja kohta, 10) annab arvamuse kooli eelarve kavale. (6) Hoolekogu täidab ka huvikooli seaduse §-s 17 nimetatud ülesandeid.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Mõniste vallavara valitsemise korra alusel Mõniste Vallavolikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli kasutuses olev vara on Mõniste valla omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Mõniste Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi.
(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Mõniste valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust. (2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. (3) Vallavalitsus kehtestab direktori ettepanekul: 1) tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja; 2) huviharidust omandavate õppurite õppetasu määrad, sellest vabastamise ja soodustuste andmise alused. (4) Kooli finantstegevust juhib direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuses.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb vallavalitsus.
(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini. (3) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob kooli pidaja võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.
(1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale. (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu. (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Mõniste Vallavolikogu. (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon.
Määrus avalikustatakse Mõniste valla veebilehel www.moniste.ee.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.