(1) Hankekord (edaspidi kord) reguleerib Meremäe Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste riigihangete planeerimist ja korraldamist ning hankelepingute sõlmimist. (2) Korras sätestatud tingimused kehtivad: 1) riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele; 2) lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäära ületavatele riigihangetele (edaspidi lihthange); 3) alla lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele; 4) riigihangete seaduses sätestatud lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisele.
(1) Korra paragrahvi 1 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigihanke piirmäära ületavate riigihangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on: 1) asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral 40 000 eurot ja üle selle; 2) ehitustööde tellimise korral 250 000 eurot ja üle selle; 3) ideelahenduse tellimise korral 40 000 eurot ja üle selle. (2) Korra paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud lihthangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on: 1) asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral vähemalt 10 000 eurot, kuid vähem kui 40 000 eurot; 2) ehitustööde tellimise korral vähemalt 30 000 eurot, kuid vähem kui 250 000 eurot; 3) ideelahenduste tellimise korral vähemalt 10 000 eurot, kuid vähem kui 40 000 eurot.
(1) Korra paragrahvi 1 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud riigihanke korraldamise otsustab vallavalitsus. (2) Korra paragrahvi 1 lõike 2 punktis 3 nimetatud hanke korraldamise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ei ületa asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise tellimise korral 1 000 eurot ja ehitustööde tellimise korral 2 000 eurot, otsustab hanke korraldamise struktuuriüksuse juht, ametnik või hallatava asutuse juht, kelle haldusalas hange korraldatakse. (3) Kui hankelepinguga kavatsetakse võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi, mida ei ole jooksva aasta eelarve kuludes ette nähtud või kui hankemenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle eelarveaasta, on sellise riigihanke korraldamiseks vajalik volikogu nõusolek. (4) Vallavalitsuse korralduses riigihanke korraldamise otsustamisel määratakse: 1) riigihanke nimetus; 2) kasutatav hankemenetluse liik; 3) hanke eest vastutav isik; 4) pakkumuse hindamise kriteeriumid; 5) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hankedokumendid; 6) pakkumuse tagatise nõutavus, liik, summa ja esitamise kord; 7) vajadusel muu informatsiooni. (5) Vallavalitsus võib volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud toiminguid. Volituste ulatus määratakse kindlaks vallavalitsuse korraldusega.
Riigihanget ei või jaotada osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.
(1) Riigihangete, mille korraldamise otsustab vallavalitsus, korraldamise eest vastutab vallavalitsuse poolt määratud isik. (2) Hangete, mille korraldamise otsustab struktuuriüksuse juht, ametnik või hallatava asutuse juht, kelle haldusalas hange korraldatakse, korraldamise eest vastutab otsustaja.
(1) Hankeplaani koostamiseks esitavad hallatavate asutuste juhid, struktuuriüksuste juhid ja ametnikud hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks vallavalitsusele kalendriaastal planeeritavate hangete kohta järgneva informatsiooni: 1) planeeritava hanke nimetus; 2) hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja hankelepingu kestus; 3) hankelepingu eeldatav maksumus. (2) Hangete planeerimise eesmärgil kinnitab vallavalitsus korraldusega hankeplaani hiljemalt teisel nädalal peale vallaeelarve vastuvõtmist. (3) Hankeplaan peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni.
(1) Vallavalitsus moodustab vallavalitsuse poolt korraldatavate riigihangete, v.a alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete, läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise hankekomisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni suuruse ja koosseisu kinnitamisel määrab vallavalitsus komisjoni esimehe. Kui riigihange on seotud hallatava asutusega ja asutus ise ei ole hankija, peab komisjoni koosseisu kuuluma selle asutuse esindaja. (2) Komisjoni töösse võib kaasata hääleõiguseta sõltumatuid eksperte. (3) Komisjoni ülesandeks on koostöös riigihanke eest vastutava isikuga: 1) hanke läbiviimiseks tarvilike eelotsustuste ja toimingute teostamine; 2) hanketeate ja hankedokumentide ettevalmistamine ja kinnitamine; 3) pakkumuste avamine; 4) pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine; 5) pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine; 6) pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine; 7) seaduses ette nähtud juhtudel läbirääkimiste pidamine pakkujatega; 8) pakkumuste hindamine; 9) eduka pakkuja väljaselgitamine ning vallavalitsusele kinnitamiseks esitamine. (4) Komisjoni töö eest vastutab komisjoni esimees. (5) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Igal hääleõiguslikul komisjoni liikmel on üks hääl. (6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa rohkem kui pool komisjoni hääleõiguslikest liikmetest. Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole komisjoni hääleõiguslikest liikmetest. (7) Komisjoni liikmel on õigus lisada komisjoni otsusele oma kirjalik (eri)arvamus. (8) Komisjoni tööst menetletava riigihanke osas ei või osa võtta isik, kellel esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Kirjeldatud juhtumi esinemisel peab komisjoni liige viivitamatult komisjoni sellest kirjalikult teavitama ja hoiduma menetletava riigihanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme ülesandeid täidab sellisel juhul vallavalitsuse määratud asendusliige. (9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(1) Riigihanke algatajaks korra tähenduses on struktuuriüksuse juht, ametnik ja hallatava asutuse juht. (2) Riigihanke algataja valmistab ette kõik hanke korraldamise otsustamiseks vajalikud dokumendid, kogub vajalikud andmed ja teostab muud vajalikud dokumendid. (3) Riigihanke algataja esitab nõuetekohaselt vormistatud eelnõu või taotluse koos riigihanke tehnilise kirjeldusega (riigihanke lähteülesanne) riigihanke korraldamise otsustajale. (4) Riigihanke algataja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.
(1) Hanketeate ning hankedokumendid avalikustab riigihanke eest vastutav isik. (2) Hanketeade avaldatakse nõude esinemisel riigihangete registris ja valla veebilehel. (3) Hankelepingu sõlmimise otsustab riigihanke korraldamise otsustaja, kes määrab hankelepingu täitmise eest vastutava isiku.
(1) Lihthanke ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul tuleb järgida raha säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet ning saavutada hanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi olemasolu korral erinevate pakkumuste (vähemalt kolme pakkumuse küsimine) võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 1 (1¹) Riigihangete seaduse paragrahvis 141 sätestatud sisetehingutele hankemenetlust ei korraldata ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korda ei rakendata. (2) Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud põhivara maksumust ületavate asjade ostmisel ning samaväärse maksumusega teenuse tellimisel tuleb võimaluse olemasolul küsida vähemalt kolm pakkumust. (3) Hankelepingud maksumusega alla 2000 euro võib sõlmida suuliselt, sellisel juhul toimub ostetud asja või teenuse eest tasumine arve alusel. Ehitustööde tellimise korral on kirjaliku lepingu sõlmimine kohustuslik.
Määrus jõustub 30. jaanuaril 2012. a.