Keila linna ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanded on: 1) linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ning reeglite seadmine; 2) Keila Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Keila Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) vahel planeerimis- ja ehitamisalaste ülesannete jaotuse määramine.
Määruse rakendamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) planeeritav maa-ala – piiritletud maa-alaplaneerimisseaduses, millele koostatakse planeeringut 2) planeeritava maa-ala kontaktvöönd – planeeringuala ümbritsev piirkondehitusseadustikus, mis on kavandatava muudatuse mõjuala ja mida on vajalik käsitleda, et lahendada planeeritava ala seosed ümbritseva linnakeskkonnaga (liiklus, haljastus, vaated, linnaruumi ansambel, tehnovõrkude seosed jms); 3) planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs – planeeringuga kavandatava ja kontaktvööndi vastastikuse mõju ja sobivuse analüüs; 4) linnaruum – hooned ja nende vaheline ruum; 5) katastriüksus – katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk; 6) krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 7) kinnistu – kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, maaüksus, katastriüksus, jätkuvalt riigi omandis olev ning maakasutaja valduses olev maatükk. 8) hoonestusala – krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid; 9) hoonestusviis – on hoonestuse paigutus krundi hoonestusalal, mis võib olla kas kinnine, lahtine või vahelduv. Kinnine hoonestusviis on selline, kus hooned blokeeritakse ühisel krundipiiril ja lahtine hoonestusviis on selline, kus hooneid ei blokeerita krundi piiril; 10) ehitusjoon – joon, mis määrab hoonestusala kohustusliku piiri või eraldab sama hoonestusala erineva ehitusõigusega osi; 11) ehitise alune pind – ehitise horisontaalprojektsioon maapinnale, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa; 12) ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks; 13) ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest; 14) korruselisus – ehitise maapealsete ja maa-aluste korruste arv. Maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel, ja katusekorrus. Maapealsete korruste arv tähistatakse nullist suurema arvuga, maa-aluste korruste arv tähistatakse nullist väiksema arvuga; 15) hoone kõrgus – hoonet ümbritseva maapinna ja hoone põhimahu kõrguse vahe. Ümbritseva maapinna kõrgus määratakse detailplaneeringu ja/või projekti põhijoonisel absoluutkõrgusena. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ja tehnorajatisi, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt; 16) katusekorrus – korrus, kus on hoone katuse alla ehitatud kasutusotstarbelised ruumid; 17) pööning – kasutusotstarbeta ruum hoone katuse ja ülemise korruse lae vahel; 18) puhke- ja virgestusala – puhkuseks, taastumiseks ja liikumisharrastuseks ette nähtud looduslikult sobiv maa-ala; 19) keskkonnaseisundi ülevaade – planeeritava maa-ala keskkonnafooni kirjeldus, mis on aluseks planeeringuga kavandatu elluviimisel võimaliku negatiivse
Linnavolikogu pädevuses on: 1) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ning üle vaatamine, samuti detailplaneeringute ülevaatamine; 3) detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 11142 sätestatud juhtudel; 4) planeeringu kehtestamineüldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine, planeeringu kehtetuks tunnistamine; 5) maakonnaplaneeringu ja linnaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 6) riiklikult tähtsa ehitise asukoha kooskõlastamineriigi eriplaneeringu kooskõlastamises osalemine; 7) üldplaneeringu keskkonnamõjude, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning planeerimisseaduse § 142 kohase detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mittealgatamine; 8) kinnisasja omandamise otsustamine planeerimisseaduses sätestatud kohustuse korral; 9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine.
(1) Linnavalitsuse pädevuses maa-alade planeerimisel on: 1) üld- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine ja juhtimine, sh avaliku väljapaneku ja avalike arutelude korraldamine; 2) detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise otsustamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 3 nimetatud juhtudel, detailplaneeringu algatamisel detailplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määramine; 3) detailplaneeringu vastuvõtmise, avaliku väljapaneku korraldamise, vastuvõtmisest keeldumise, avaliku arutelu vajaduse määramise, kehtestamise otsustamine, kui seadus ei sätesta teisiti; 4) detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise otsustamine; 5) planeerimisseaduse § 9125 lõikes 105 ette nähtud juhtudel loa andmine mitte koostada detailplaneeringut; 6) avalikkuse informeerimine kavatsetavatest planeeringutest; 7) maavanema, avalikkuse ja huvitatudplaneerimisseaduses nimetatud isikute ja asutuste informeerimine algatatud planeeringutest, planeeringute ülevaatamise tulemustest, planeeringute kehtestamisest ja kehtetuks tunnistamisest; 8) planeerimisseaduse § 18 lõikes 5planeerimisseaduses
Planeeringute koostamisel ja menetlemisel käsitletakse kogu avalikult kasutatavat maa-ala koos sellest avanevate vaadetega (avalikku ruumi) ülelinnalise terviksüsteemina, mille kvaliteet ja terviklik funktsioneerimine on avalik huvi.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja linna arengukava. Üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.
Detailplaneering koostatakse linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Linna territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala.
(1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku võib teha iga isik, esitades vormikohase taotluse koos lahendusskeemi või eskiisiga kas elektrooniliselt või paberkandjal linnavalitsusele. Taotluse vorm on kättesaadav Keila linna kodulehel.
(2) Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja kontaktandmed; 2) detailplaneeringu sisuline eesmärk ja põhimõtteline lahendus, sh vajadusel üldplaneeringu muutmise põhjendus; 3) nõusolek detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohta.
(3) Taotlusele lisatakse muinsuskaitse eritingimused nende olemasolul.
(4) Kui taotlus ei ole esitatud nõuetekohaselt, tagastab linnavalitsus taotluse 5 tööpäeva jooksul, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotlust ei ole uueks tähtajaks esitatud, tuleb detailplaneeringu koostamise soovi olemasolul esitada uus taotlus. Taotlus loetakse esitatuks viimase nõuetekohase dokumendi esitamisega.
(5) Linnavalitsus sõlmib huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringu koostamise tellimiseks, kus määratakse linnavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel.
(6) Linnavalitsus või planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 sätestatud juhul linnavolikogu võtab otsuse detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise kohta vastu 2 kuu jooksul taotluse esitamisest.7
(7) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse võib tunnistada kehtetuks, kui kahekolme aasta jooksul otsuse või korralduse tegemisest ei ole linnavolikogu või linnavalitsus detailplaneeringut vastu võtnud vastavalt määruse §-le 11kehtestanud. Enne detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib linnavalitsus huvitatud isikut detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle tähtaja oma seisukoha esitamiseks.
(8) Vajadusel võib
(1) Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldplaneeringust ja kehtivatest õigusaktidest. 2 (2) Detailplaneering tuleb koostada määruse lisades toodud nõuete kohaselt kuni regionaalministri poolt detailplaneeringu vormistamise nõuete kehtestamiseni.
(1) Pärast detailplaneeringu koostamise algatamist esitatakse linnavalitsusele detailplaneeringu eskiislahendus. Eskiislahendusega tuleb näidata olemasolevate ja planeeritavate ehitiste asukohad, liikluskorralduse ning haljastamise põhimõtted.
(2) Eskiislahendused vaatab linnavalitsuse ettepanekul või linnavolikogu keskkonnakomisjoni taotlusel üle linnavolikogu keskkonnakomisjon.
(3) Linnavalitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 sätestatud juhtudel.
(1) Detailplaneering esitatakse koos kaaskirjaga linnavalitsusele kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks üheaegselt paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalsel andmekandjal pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ja vajalike kooskõlastuste saamist.
(2) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
(3) Puudulikult vormistatud, ebasobiva lahendusega või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneering tagastatakse kaaskirjaga selle esitajale paranduste sisseviimiseks.
(4) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu saadab linnavalitsus enne vastuvõtmisele suunamist Harju maavanemaleRahandusministeeriumile riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määramiseks.
(5) Detailplaneeringu vastuvõtmine otsustatakse 2 kuu jooksul kõigi nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamisest arvates. Tingimuslike kooskõlastuste ja mittenõustuvate seisukohtade puhul annab linnavalitsus kaalutlusotsuse põhjal oma seisukoha.
(6) Ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise vajadus fikseeritakse detailplaneeringu vastuvõtmisel. Linnavalitsus esitab Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise taotluse pärast detailplaneeringu vastuvõtmist.
(7) Detailplaneeringule antud kooskõlastused kehtivad 2 aastat, kui kooskõlastuse andja ei ole määranud teisiti.
(1) Linnavalitsus või määruse § 3 punkti 3 toodud juhul linnavolikogu otsustab detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule, lisades sellele ehitusseadusepärast planeerimisseaduse § 13131 kohase lepingu sõlmimist avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, insener-tehniliste võrkude, välisvalgustuse ja sademevetekanalisatsiooni või muude planeeritud infrastruktuuride väljaehitamiseks, kui linnavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja on sellesei lepi kokku leppinudteisiti.
(2) Juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt, lisatakse detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõule sellise arendamise taotleja, vee-ettevõtja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku kokkulepe sellise arendamise ja ühendamise kulutuste täies ulatuses taotleja poolt tasumise kohta, kui vee-ettevõtja ja taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada linnavalitsusele vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks linnavolikogu.
(2) Linnavalitsus teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.
3 (3) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab linnavalitsus maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.
(1) Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitised peavad olema ohutud inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, esteetiliselt sobivad ning kõrgel arhitektuursel tasemel ja otstarbekalt linnaruumi rikastavad.
(2) Ehitis tuleb paigutada ja püstitada detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud hoonestusalale ja tema põhimaht kohustuslikule ehitusjoonele.3
(3) Ehitis ja ehitise väljaulatuvad osad peavad reeglina paiknema kinnistu piires, millel ehitis asub. Ehitise paiknemisel tänava joonel võivad ehitise väljaulatuvad osad 4
(trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid jms) ulatuda üldkasutatavale maa-alale selliselt, et oleks tagatud kõnnitee normikohane kasutamine tingimusel, et kinnistu omanik on saanud enne ehitamise alustamist linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku üleehitamiseks.
(4) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga.
5 (5) Kui maa-ala piiramiseks püstitatakse piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd, tuleb taotleda linnavalitsuse kirjalik nõusolek. Kruntide vahelised piirded ehitatakse naabrite omavahelisel kokkuleppel. Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis on piirete ehitamine vajalik eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
(1) Hoonete välisilme muutmine ning kahe ja enama korteriga elamute välisfassaadile ja katusele tehnoloogiliste seadmete (sh kliimaseadmed, õhk-soojuspumbad jms) paigaldamine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega.
(2) Kui hoone asub kinnismälestisel või selle kaitsevööndis, kooskõlastatakse tehnoloogiliste seadmete paigaldamine Muinsuskaitseametiga ning seejärel esitatakse linnavalitsusele vabas vormis avaldus kirjaliku kooskõlastuse saamiseks.3
(3) Kui ehitis asub kinnismälestisel või selle kaitsevööndis, on ehitise värvilahenduse muutmine ja fassaadi elementide 4
(akende ja välisuste kujunduse muutmine, varikatused, päikesevarjud jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine vajalik enne linnavalitsusele muudatuse taotluse esitamist eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel väljastab linnavalitsus ehitusloa või kirjaliku nõusoleku, millele võivad eelneda linnaarhitekti poolt koostatud tingimused.
(4) Hoone viimistlusprojekt on dokument, millega määratakse olemasoleval hoonel fassaadikujundus ja fassaaditööd (värvilahendus, materjalid, arhitektuursed detailid jms).
(5) Viimistlusprojekti koostamisele eelnevalt esitatakse linnavalitsusele vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised, fotod ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada.
(6) Vajadusel väljastab linnavalitsus kirjaga viimistlusprojekti koostamiseks tingimused 15 päeva jooksul taotluse esitamisest. 7 (7) Kahe ja enama korteriga elamus akende ja uste asendamine, kui muutub ehitise välisilme, samuti rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel.
(1) Miljööväärtuslik hoonestusala on linnaehituslikult tervikliku plaani ja mahulise struktuuriga omapärane linnaosa, kvartal, tänav, hoonete ansambel jms.
(2) Miljööväärtuslike hoonestusalade määramise aluseks võetakse kehtivate planeeringutega määratud miljööalad.
(3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on lubatud projekteerida ja ehitada sealsete linnaehituslike tavade ja arhitektuuriga kokkusobivaid ehitisi.
(4) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, hooldamisel ja remontimisel tuleb arvestada järgmist: 1) väljakujunenud linnaehituslikku tänavatevõrgu- ja kinnistustruktuuri, krundi täisehitusprotsenti, hoonestustavasid, majade asendit krundil ja tänava suhtes, ehitusjoont, hoonete mastaapi, tänavate ja hoovide kattematerjali jms; 2) väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, hoonete korruselisust, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjale, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms; 3) alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid.
(5) Miljööväärtuslikul hoonestusalal üksikelamu, väikeehitise või kahe ja enama korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires akende ja uste asendamine toimub kirjaliku nõusoleku alusel.
(1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis väljastatakse linnavalitsuse korraldusega detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral.2
(2) Projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatakse vormikohane taotlus linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama projekteeritava ehitise lühikirjeldust või vajadusel eskiisjoonist. Taotluse vorm on kättesaadav Keila linna kodulehel.3
(3) Projekteerimistingimuste eelnõu väljastatakse 15 päeva jooksul huvitatud isikule, kes võtab tingimuste kohta kirjaliku seisukoha linnavalitsuse poolt vajadusel määratud isikutelt, sh kaasomanikelt ja naaberkinnisasjade omanikelt, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata.4
(4) Pärast kirjalike seisukohtade saamist esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu koos seisukohtadega linnavalitsusele, kes kaalutleb ja võimalusel kinnitab projekteerimistingimused korraldusega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.5
(5) Kui naaberkinnisasjade omanikud ei põhjenda projekteerimistingimustega mittenõustumist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, on linnavalitsusel õigus kaalutlusõigust kasutades välja anda projekteerimistingimused ilma naaberkinnisasjade omanike nõusolekuta, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel.6
(6)
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse detailplaneeringu olemasolul. Lisatingimustega täpsustatakse ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda.
(2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused väljastatakse linnavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul vabas vormis taotluse esitamisest arvates.
(3) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused avalikustatakse Keila linna kodulehel. Linnavalitsus informeerib ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamisest kirjalikult kinnistu omanikke. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile.
(1) Ehitusprojekt tuleb koostada detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.2
(2) Ehitusprojekti vormistamine: 1) ehitusprojekt esitatakse elektrooniliselt ja see peab olema köidetud formaadis A4 ja esitatud kahes eksemplarisvaadeldav üldlevinud vormingutes, mille käitlemine ei nõua tasulist tarkvara; 2) ehitusprojektis peavad olema kirjanurgaga varustatud ja autori allkirjaga hoonete põhijoonised mõõtkavas 1:100 (erivajadusel 1:50 või 1:200), rajatistel 1:500; 3) uusehitiste ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehituste ning tehnovõrkude ja -rajatiste puhul peab ehitusprojekt sisaldama asendiplaani linnaarhitekti ja linnavalitsuse maakorraldaja poolt kooskõlastatud kehtival topo-geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega 1:500, mis on mõõdistatud või korrigeeritud mitte varem kui 2 aastat tagasi; 4) olemasoleva hoone ehitusalust pinda mittesuurendavate ehitustööde puhul ja asukoha täpsustamise vajaduse ilmsel puudumisel võib asendiplaani vormistada vabas vormis asendiskeemil; 5) ehitusprojekti kaust peab sisaldama olemasolevaid lähte- ja lisamaterjale, sh väljavõtet detailplaneeringust, projekteerimistingimusi, muinsuskaitse eritingimusi, olemasolevat olukorda iseloomustavaid fotosid, ülesmõõtmisjooniseid nende olemasolul, ja muid dokumente; 6) rekonstrueerimisprojekti (renoveerimisprojekti)ümberehitusprojekti, laiendusprojekti ja lammutusprojekti koosseisus tuleb esitada ülesmõõtmisjoonised ja fotod hoone projekteerimiseelsest olukorrast; 7) projekti koosseisus esitatakse energiamärgis, kui see on nõutav.
(3) Mälestise konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektid tuleb
(1) Ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministrivaldkonna eest vastutava ministri kehtestatud koostamise ja käesolevas määruses sätestatud koostamise ja vormistamise nõuetele, ning olema eelnevalt kooskõlastatud õigusaktidest tulenevate riigiasutustega ning tehnovõrkude ja -rajatiste omanikega. Linnavalitsusel on õigus määrata täiendavaid kooskõlastusi.
(2) Keila linna munitsipaalomandisse kuuluvale maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab nõusoleku linnavalitsus oma korraldusega. Nõusoleku tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale maale annab vastav ministeerium või maavanem, jätkuvalt riigiomandis olevale maale maavanem.3
(3) Ehitusloa väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.
(1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud vorminõuete kohasele taotlusele lisatakse väikeehitise eskiis, soovitav asukoht ja põhiplaan ning hoonete puhul vaated. Tehnorajatise puhul lisatakse taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt.
(2) Kirjaliku nõusoleku väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.
(1) Kehtiva detailplaneeringuga aladel võib: 1) 20 - 60 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisi, mis on hooned, ehitada ainult detailplaneeringuga määratud hoonestusalas; 2) kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisi, mis on hooned, ehitada ainult detailplaneeringuga määratud hoonestusalas, kui selline piirang on sätestatud kehtiva detailplaneeringuga.
(2) Väikeehitis ei tohi paikneda: 1) naaberkinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit, kui puudub naaberkinnistu omaniku ja kohaliku päästeasutuse kirjalik kooskõlastus, kuid peab asuma vähemalt 1 meetri kaugusel piirist, et oleks tagatud ehitise hooldustööde teostamine, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti; 2) teede kaitsevööndis, kui selleks puudub tee omaniku nõusolek; 3) jõe ning muude veekogude (kraavide) ehituskeeluvööndis; 4) tuletõrjekaitsetsoonides ja teistest õigusaktidest tulenevatel ehituskeelualadel.
(3) Väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme ning see peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
(4) Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama linnavalitsust kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada linnavalitsusele vormikohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui linnavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
(1) EhitusseadusesEhitusseadustikus sätestatud ehitusjärelevalvetriiklikku järelevalvet teostab Keila linna haldusterritooriumil linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegevmääratud ametnik. Teetööde osas teostab järelevalvet linnavalitsuse ehitusinsener.
(2) Ehitusluba, kirjalik nõusolekehitusteatis või linnavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ehitusloale või kirjalikule nõusolekuleehitusteatisele märgitud kinnistu või ehitise omaniku loata.
(3) Ehitamiseks vajalike kaevetööde, mis ei ole hõlmatud kehtiva ehitusloaga, tegemiseks Keila linna haldusterritooriumil tuleb taotleda kaeveluba linnavalitsuselt vastavalt Keila linna kaevetööde ja tänava sulgemise eeskirjale.
(4) Ehitise omanik on kohustatud esitama linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegevale ametnikule vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.5
(5) Uute hoonete 0-tsükli valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja linnavalitsuse
(1) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt 2
(ühe või mitme dokumendina).
(2) Taotlusele tuleb lisada ehitusprojekt ehitise lammutamiseks ja tasuda riigilõiv. Ehitusprojektis tuleb näidata topo-geodeetilisel alusplaanil, krundi plaanil või muul asendiplaanil lammutatav ehitis koos lammutustööde kirjeldusega, näidates ära lammutatavad konstruktsioonid, kasutatav tehnoloogia, ajutise toestamise viisid jms, samuti lammutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete ligikaudsed kogused ja nende käitlemiskohad, tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded ja lammutamise järgne krundi heakorrastamine.
(3) Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegevalemääratud ametnikule kümne päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatise lammutustööde lõpetamise kohta.
Kehtetuks tunnistatakse Keila Linnavolikogu 1. juuli 2003 määrus nr 12 „Keila linna ehitusmäärus“, Keila Linnavolikogu 28. oktoobri 2003 määrus nr 24 „Keila linna ehitusmääruse muutmine“, Keila Linnavolikogu 30. augusti 2005 määrus nr 21 „Keila linna ehitusmääruse muutmine“, Keila Linnavolikogu 25. septembri 2007 määrus nr 33 „Keila Linnavolikogu 1. juuli 2003. a määruse nr 12 „Keila linna ehitusmääruse kinnitamine“ muutmine“.[ Käesolevast tekstist välja jäetud]