(1) Laeva valla eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord (edaspidi kord) sätestab Laeva valla eelarve liigenduse, eelarve või lisaeelarve koostamise, menetlemise ja vastuvõtmise, eelarve täitmise ja aruandluse põhimõtted. (2) Eelarve koostamisel, vastuvõtmisel ja täitmisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi KOFS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja vallavalitsuse (edaspidi valitsus) õigusaktidest.
(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele; 2) eelarvestrateegia – valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta; 3) sissetulekud – põhitegevuse tulud, materiaalse ja immateriaalse põhivara, osaluste ja muude aktsiate või osade müügitulu, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, finantstulud ja tagasilaekuvad laenud; 4) väljaminekud – põhitegevuse kulud, põhivara, osaluste ja muude aktsiate või osade soetus, põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine, finantskulud ja laenude andmine; 5) investeering - põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega; 6) eelarve – volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud esialgne eelarve; 7) lisaeelarve – kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve; 8) alaeelarve – kinnitatud eelarve järgi valitsuse, hallatava asutuse ja valdkonna põhitegevuse tulude ja kulude jaotus tululiikide ja kululiikide lõikes; 9) eelarve vastutav täitja – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada eelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires; 10) juhtkomisjon- volikogu alatine komisjon, kelle põhiülesanne on koostöös valitsusega valla strateegilisi arengusuundi järgides valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja muutmise protsesside juhtimine; 11) valdkond - kulude liigendus tegevusvaldkondade järgi ja koondab endas sarnaste tegevuste kulusid (nt hariduse, majanduse, tervishoiu jne tegevusvaldkonnad); 12) artikkel – tulu- või kululiigi alaliigendus 4-kohalise koodina ( näiteks, koolituskulud, teavikute ja kunstiesemete kulud, toiduained ja toitlustusteenused). (2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.
(1) Eelarve koostamise aluseks on arengukava ja eelarvestrateegia. (2) Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks täiseuro täpsusega. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta. (3) Eelarve on kassapõhine, st et majandustehingud kavandatakse ja kajastatakse selles perioodis, millal planeeritakse tehingutega seotud raha laekumine või väljamaksmine. (4) Lisaks raha liikumisele tuleb eelarves kajastada lähtuvalt tekkepõhise arvepidamise printsiipidest: 1) toetuste arvelt soetatavad kaubad ja teenused kui toetuse andja kannab toetuse otse kauba või teenuse tarnijale; 2) kapitalirendi tüüpi tehingud.
(1) Eelarveosad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (2) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (3) Põhitegevuse kulude eelarve osas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks: 1) üldised valitsussektori teenused; 2) avalik kord ja julgeolek; 3) majandus; 4) keskkonnakaitse; 5) elamu- ja kommunaalmajandus; 6) tervishoid; 7) vabaaeg, kultuur ja religioon; 8) haridus; 9) sotsiaalne kaitse. (4) Põhitegevuse kulude eelarve osas jaotatakse lõikes 3 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (5) Eelarve võib sisaldada põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise korra kehtestab volikogu. (6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus (-); 2) põhivara müük (+); 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+); 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-); 5) osaluste soetus (-); 6) osaluste müük (+); 7) muude aktsiate ja osade soetus (-); 8) muude aktsiate ja osade müük (+); 9) antavad laenud (-); 10) tagasilaekuvad laenud (+); 11) finantstulud ja finantskulud (+). (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+); 2) võetud laenud tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed kontsessioonikokkulepete alusel (-). (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus.
(1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab valitsus. (2) Valitsus kehtestab hiljemalt iga aasta 1. juuniks ja teeb teatavaks hallatava asutuse juhtidele ja valdkonna eest vastutavatele ametnikele järgneva eelarveaasta eelarveprojekti koostamise ajakava, lähtetingimused ja vormid. (3) Valdkonna eest vastutavad ametnikud ja hallatavate asutuste juhid esitavad hoolekogu või nõukoguga kooskõlastatud eelarve taotlused koos seletuskirjaga ajakavas märgitud tähtajaks. Taotluses esitatakse ka omatulude prognoos. (4) Taotluste koostamisel peavad koostajad: 1) tagama kehtivatest seadustest, eelarvestrateegiast, arengukavast ning volikogu ja valitsuse õigusaktidest kinnipidamise; 2) lähtuma kokkuhoiu põhimõttest. (5) Valitsus koostab hiljemalt 15. septembriks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusi arvestades valla esialgse tasakaalustatud eelarve eelnõu, vajadusel neid eelarve tulude prognoosist ja arengukavast lähtudes korrigeerides ja teatab igale taotluse esitajale tema tegevuskulude ja investeeringute piirsummad. (6) Valdkonna eest vastutavad ametnikud ja hallatavate asutuste juhid esitavad vajadusel eelarve eelnõule oma täpsustused ja vastulaused koos põhjendustega 10 tööpäeva jooksul peale piirsummade teadasaamist. (7) Peale läbirääkimisi koostab valitsus käesoleva korra § 4 lõigetes 2-8 toodud detailsuses valla eelarve eelnõu ja seletuskirja ning esitab need volikogule hiljemalt 15. novembriks. (8) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) sõnalised selgitused ja põhjendused eelarve eelnõu detailsuses eelmise, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta ja selgitused eelarve eelnõus ja eelseisva aasta eelarvestrateegias erinevate andmete oluliste erinevuste kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelseisva eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade valla laenukohustustest ja tulevikus planeeritavatest laenumaksetest; 5) eelseisva eelarve aasta lõpu seisuga valla põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse oodatavad suurused; 6) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta; 7) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta. (9) Seletuskirja lisana esitatakse volikogule: 1) artiklite lõikes põhitegevuse tulude ja tegevusalade põhitegevuse kulude muutus eelmise, jooksva aasta ja eelseisva eelarveaasta kohta (exceli failina); 2) ülevaade valitsuse ja alaeelarvete taotluste koostajate vaheliste läbirääkimiste tulemustest ja olulisematest erinevustest tegevustes ja summades alaeelarvete taotluste ja eelarve eelnõu vahel; (10) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(1) Eelarve eelnõud menetletakse volikogus vähemalt kahel lugemisel. (2) Eelarve eelnõu esimene lugemine toimub volikogus hiljemalt 30. novembril. Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu. (3) Kui eelarve eelnõu esimesel lugemisel volikogus tehakse sellesse muudatusettepanek, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada põhjendused muudatusettepaneku vajaduse kohta ja rahalised arvestused koos vajalike katteallikatega. (4) Volikogu poolt tehtava muudatusettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus. (5) Valitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasi lükkamiseks kui: 1) selle mõjusid ja katteallikaid pole piisavalt selgitatud; 2) see ei ole kooskõlas kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. (6) Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist võivad sellesse ettepaneku muudatusettepanekuks teha: 1) volikogu komisjonid; 2) volikogu liikmed; 3) valitsus; 4) teised juriidilised ja füüsilised isikud. (7) Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või e-posti aadressile [email protected] volikogu poolt määratud tähtajaks. Muudatusettepanekute vormistamisel tuleb lähtuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud nõuetest. (8) Valitsus kui eelarve eelnõu algataja võib teha ettepaneku muudatusettepanekuks, kui eelnõu menetlemise ajal on tehtud otsuseid õigusaktide muutmiseks, mis tingivad eelarve sissetulekute või väljaminekute muutumise eelarveaastal. (9) Valitsus analüüsib ja süstematiseerib muudatusettepanekud ning valmistab koos juhtkomisjoniga ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni koos seletuskirjaga. Teise lugemise seletuskiri sisaldab muudatusettepanekuid, mis on eelarve eelnõusse sisse viidud ja tagasilükatud muudatusettepanekuid koos põhjendustega nende eelarvesse mittelülitamise kohta. (10) Muudatusettepanekute esitajate nõudmisel hääletatakse tagasilükatud muudatusettepanekuid eelarve eelnõu teisel lugemisel. (11) Volikogu võib teise lugemise järel eelarve vastu võtta samal istungil. (12) Volikogu võtab eelarve vastu määrusega hiljemalt 31. detsembril. (13) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (14) Vastu võetud eelarve, esimese ja teise lugemise seletuskirjade alusel koostatud koondseletuskiri, samuti kõik eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel. (15) Eelarve eelnõud menetlenud volikogu ja komisjoni istungi protokolli kantakse: 1) istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) osavõtjate nimed, sealhulgas kutsutute nimed; 3) arutlusel olnud küsimused ja arvamused eelarve eelnõu kohta; 4) eelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekud; 5) otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate ja eelarve eelnõusse muudatusettepanekute esitajate eriarvamused. (16) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta ei ole eelarvet vastu võtnud eelarveaasta 1. aprilliks.
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valitsus teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. 6) kohtuotsusest. (2) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valitsus kuni selle vastuvõtmiseni teha igas kuus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses: 1) eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus, või; 2) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust, kui selles kavandatud väljaminekud on väiksemad eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest. (3) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, kinnitab valitsus korraldusega väljaminekute tegemiseks vajaliku eelarve jaotuse ja väljaminekute lubatud suuruse, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. (2) Lisaeelarve eelnõu koostab ja esitab volikogule valitsus. Eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (3) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vallavolikogule esitamist Laeva valla veebilehel. (4) Esimese lisaeelarve vastuvõtmine toimub hiljemalt 31. märtsil, millega viiakse esialgselt eelarves kavandatud tasandusfondi ja toetusfondi summad ning sihtotstarbeliste toetuste summad kooskõlla Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud summadega. (5) Järgmised lisaeelarved menetleb ja kinnitab volikogu vastavalt vajadusele, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril. (6) Lisaeelarve tuleb koostada kõikidel juhtudel kui on vaja teha muudatusi volikogu poolt vastu võetud eelarves (näiteks, kahekohalist kuluartiklit soovitakse suurendada teise vähendamise arvelt) või kui sihtfinantseeringuna saadavate toetuste või muude sissetulekute vähenemisega ei kaasne samas mahus väljaminekute vähenemist. (7) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata (näiteks, maksutulude ülelaekumise korral); 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest (näiteks, personalikuludes on oodata eelarveaasta lõpuks alatäitumist eelarvega võrreldes); 3) sissetulekud suurenevad või vähenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad või vähenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra ( näiteks, riik eraldab aasta jooksul täiendavaid vahendeid teede hoiuks ning mitte rohkem kui täiendavate vahendite võrra suurenevad ka teehoiukulud). (8) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse mistahes põhjusel lisaeelarve, tuleb selles kajastada käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (9) Valitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist eelarves kavandamata väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. 6) kohtuotsusest. (10) Lisaeelarve eelnõud võib menetleda ühel lugemisel juhul kui volikogu ei otsusta teisiti. (11) Volikogu võtab lisaeelarve vastu määrusega.
(1) Väljamineku tegemata jätmine jooksval eelarveaastal ja selle kavandamine järgmisel eelarveaastal on lubatud ainult objektiivsetel põhjendustel (näiteks, väljamineku katteks oleva sihtfinantseeringuna saadava toetuse viibimine või riigihanke vaidlustamisest tulenev hankeprotsessi venimine) ning kui see väljaminek on oluline valla strateegilise eesmärgi saavutamiseks hoolimata edasi lükkumisest. (2) Juhul kui jooksva aasta eelarves kavandatud väljamineku tegemine on vaja objektiivsetel põhjustel lükata järgmisse eelarveaastasse, siis tegemata jäänud väljaminekute kavandamisel järgmisel eelarveaastal peavad taotluse esitajad lähtuma järgmisest: 1) kui see on teada eelarve taotluse esitamise ajaks, kajastatakse väljaminek taotluses kooskõlas järgmise aasta eelarve koostamise lähtetingimustega; 2) kui see on teada pärast eelarvete taotluse esitamist valitsusele, kuid enne eelarve eelnõu esitamist volikogule, otsustab väljamineku lülitamise eelarve eelnõusse valitsus; 3) kui see on teada pärast eelarve eelnõu esitamist volikogule, kuid enne eelarve vastu võtmist volikogu poolt, otsustab muudatusettepaneku esitamise valitsus; 4) kui see on teada pärast eelarve vastu võtmist volikogus, otsustab väljamineku lülitamise lisaeelarve eelnõusse valitsus. (3) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse valitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada üksnes eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Valitsus kinnitab pärast eelarve vastuvõtmist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul volikogu poolt vastuvõetud eelarve alusel alaeelarved artiklite lõikes ja määrab alaeelarvete täitmise eest vastutavad ametnikud. (2) Alaeelarve piires väljaminekute ümberjaotamise vajaduse otsustab valitsus asutuse juhi või valdkonna eest vastutava ametniku vastavasisulise põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Kulude tegemine on lubatud ainult pärast eelarvesse muudatuste sisseviimist. (3) Põhitegevuse tulude alalaekumise või viibimise korral on valitsusel õigus piirata alaeelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, et ära hoida finantsolukorra halvenemist ja finantsraskuste tekkimist.
(1) Eelarve täitmist korraldab valitsus. Eelarve täitmise eest vastutavad vallavanem, hallatava asutuse juhid ja valdkonna eest vastutavad ametnikud. (2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine, tehingud varade ja kohustustega ning nende kohta arvestuse pidamine. (3) Arvestuse pidamine eelarve täitmise üle peab toimuma kassapõhiste arvestusprintsiipide kohaselt ja vastama vastu võetud eelarve liigendusele. (4) Valitsusel, hallataval asutusel ja valdkondade eest vastutavatel ametnikel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud : 1) väljaminekud, mida on lubatud teha juhtudel, kui eelarve või lisaeelarve pole veel vastu võetud, kuid need väljaminekud kajastuvad eelarve või lisaeelarve eelnõus; 2) sihtfinantseeringuna saadavate toetuste arvelt tehtavad väljaminekud. (5) Valitsus võib sõlmida lepinguid, millega võetakse KOFS-i § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituse alusel. (6) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
(1) Eelarve täitmise kohta informatsiooni edastamine ja avalikustamine toimub seirearuandluse abil. Seirearuandlus koosneb seirearuandest ja seireanalüüsist. (2) Volikogule ja volikogu komisjonidele antakse teavet seirearuandlusega kord kvartalis, kvartali lõpule järgneva kuu volikogu istungil. Volikogu menetleb seirearuannet oma istungitel informatsioonilise punktina. (3) Seirearuandele tuleb lisada sõnaline seireanalüüs eelarveosade ja tegevusalade kaupa. Samuti tuuakse seireanalüüsis välja suhtarvud eelarve protsentuaalse täitmise kohta võrrelduna eelnevate aastatega ja eelarves mitte kajastatud täiendavad sissetulekud sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest või annetustest ja nende arvel tehtavad täiendavad väljaminekud. (4) Hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks antakse hallatavate asutuste juhtidele ja valdkonna eest vastutavatele ametnikele teavet eelarve täitmise kohta eelneva kalendrikuu lõpu seisuga.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. Samuti lähtutakse Riigi raamatupidamise üldeeskirjast, Raamatupidamise Toimkonna juhendites majandusaasta aruande kohta esitatud täiendavatest selgitustest ning Rahandusministeeriumi abidokumendist „Kohaliku omavalitsuse majandusaasta aruande (konsolideerimata) koostamise juhend“. (2) Majandusaasta aruandes avaldatakse finantsnäitajad täiseurodes ning mida järgitakse ka tegevusaruandes selgituste avaldamisel. (3) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks valitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui valitsus on aruande heaks kiitnud. (4) Valitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valitsuse protokolliline otsus majandusaastaaruande heakskiitmise kohta. (5) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (6) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (7) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
(1) Eelarve täitmise aruanne esitatakse Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kinnitatud vormidel igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. (2) Valitsus avalikustab Rahandusministeeriumile esitatud eelarve täitmise aruande seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
(1) Finantskontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust. (2) Finantskontrolli teostab revisjonikomisjon. (3) Finantskontrolli eesmärgiks on tagada: 1) õigusaktidest kinnipidamine; 2) vallavara kaitstust raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest; 3) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
Laeva valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korra rakendamine Käesolevat korda rakendatakse 2012. aasta ja sellele järgnevate aastate eelarvete ja aruannete suhtes.
Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.