(1) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmise õigus on volikogu liikmetel. (2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik või suuline ettepanek. Ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku või suulise nõusoleku. Suulise ettepaneku või nõusoleku kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. (3) Kandidaatide nimed reastatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. (4) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ja nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, siis tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist. Iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.
Volikogu esimees: 1) juhib ja korraldab volikogu tööd ning annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3) korraldab volikogu istungitele saabunud materjalide menetlemist, koostab esitatud eelnõude ja küsimuste alusel volikogu istungi päevakorra projekti; 4) juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust, sh määrab vajaduse korral eelnõu arutamiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kutsub vajaduse korral kokku komisjonide ühise koosoleku; 6) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 7) esindab Rõuge valda ja volikogu vastavalt seadustele ning volikogu õigusaktidele; 8) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele; 9) korraldab ja kontrollib volikogu õigusaktide täitmist; 10) edastab pressile volikogu ametlikku informatsiooni; 11) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nendele antud vastustest; 12) informeeribtagab volikogu liikmeidja komisjoni liikmete informeerimise volikogu komisjonide koosolekute toimumise ajast ning volikogu ja komisjoni liikmetele komisjoni päevakorra projekti ja materjalide õigeaegse esitamise.
(1) Volikogu esimene aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, samuti volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. (2) Kui volikogu esimesel aseesimehel ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, siis asendab volikogu esimeest teine aseesimees. (3) Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused. (4) Kui volikogu esimesel ja teisel aseesimehel ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, siis asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige või tema puudumisel volikogu istungil kohalviibiv vanim volikogu liige, kellel on kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.
(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. Komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe esildusel.
(2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.
(3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja, kuid mitte kauem kui komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volitused. Volikogu võib oma otsusega lõpetada ajutise komisjoni volitused enne tähtaja lõppu.
(4) Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui avalduse esitamisele järgnev tööpäev.
(5) Volikogu võib oma otsusega komisjoni liikme volitused lõpetada komisjoni esimehe esildise alusel, kui komisjoni liige ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul või üle pooltel koosolekutel viimase 12 kuu jooksul. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.
(6) Volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja volikogu liikmest komisjonirevisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad automaatselt samal ajal tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisega.
(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Seisukohad võetakse vastu kohalolnute poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. 1 (1¹) Komisjoni koosolekul osalemise kohta koostatakse registreerimisleht.
(2) Komisjonile suunatud küsimused ja õigusaktide eelnõud vaatab komisjon läbi ja annab nende kohta arvamuse hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(3) Kui volikogu või volikogu esimees on suunanud küsimuse või õigusakti eelnõu mitmesse komisjoni, siis määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma arvamuse ja ettepanekud sel juhul juhtivale komisjonile.
(4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul tema asendaja.
(5) Komisjoni koosoleku kutse, mis sisaldab koosoleku toimumise aega ja kohta, päevakorra projekti ja materjale ning koosolekule kutsutavate isikute nimesid, edastab koosoleku kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist komisjoni liikmetele, kutsutavatele isikutele ja, volikogu teenindavale kantseleile. Informatsioon komisjoni koosoleku toimumise kohta edastatakse kõikidele ja volikogu liikmetele.
(6) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks.
(7) Vajaduse korral võib komisjoni koosolek toimuda või komisjoni koosolekul osaleda elektrooniliseltelektrooniliste vahendite abil koosoleku ruumis füüsiliselt kohal viibimata. Koosolekul viibimise ajaks loetakse aega, mil koosolekul osaleja on elektroonilisse reaalajas koosolekust osavõtu süsteemi sisse loginud.
(1) Istungile saabuvad volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks registreerimislehel, mida säilitatakse protokolli lisana. Istungile hilinemise või enne istungi lõppu lahkumise aeg fikseeritakse istungi protokollis. (2) Volikogu istungi kutses märgitud kellaajal avab volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungi, mille käigus vajaduse korral tutvustatakse kutsutud isikuid ja laekunud avaldusi, antakse volikogule üle avaldusi ja ettepanekuid ning arutatakse muid korralduslikke küsimusi. (3) Pärast istungi avamist toimub päevakorra projekti arutamine ja kinnitamine käesoleva põhimääruse §-s19 sätestatud korras. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu istungi küsimuse arutelu on kinnine, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Muul juhul võib volikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu. 4 (4¹) Volikogu istungi kinnisel arutelul võivad osaleda volikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, protokollija ja arutelupunkti ettekandja. Teiste isikute osalemise istungi kinniseks kuulutatud arutelu osas määrab volikogu poolthäälteenamusega. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu kehtestatud korras valitud asustusüksuste vanemad ja istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (6) Volikogu istungil viibivad külalised ei osale istungil ja neil ei ole sõnaõigust. Nende nimesid ei kanta protokolli. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes laieneb talle toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige on kohustatud enne sellise küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta selle päevakorrapunkti arutamisel. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamisel. Volikogu istungi protokolli tehakse vastav märge. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Istungi pikkus on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Iga poolteise tunni järel tehakse 10-minutiline vaheaeg, kui volikogu ei otsusta teisiti. (9) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. Kui istungi tööaja lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendamiseni või istungi lõpetamise. Kui volikogu istung lõpetatakse enne päevakorra ammendumist, võtab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimestena. (10) Istungist tehakse protokolli koostamise eesmärgil helisalvestis, mida säilitatakse volikogu teenindavas kantseleis kuus kuud.
(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. Päevakorrast kinnipidamise tagab istungi juhataja.
(2) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannetena ja vajaduse korral kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajaduse korral ettekandjat.
(3) Ettekanne (kaasettekanne) on päevakorrapunktiks oleva küsimuse varem ettevalmistatud käsitlus. Ettekandeks antakse aega kuni15 minutit, kaasettekandeks kuni 5 minutit.
(4) Pärast ettekannet (kaasettekannet) võivad volikogu liikmed esitada ettekande pidajale (kaasettekande pidajale) küsimusi ettekande (kaasettekande) kohta. Küsimused peavad olema lühidalt ja täpselt formuleeritud. Istungi juhatajal on õigus lükata tagasi asjasse mittepuutuvad küsimused. EttekandeÜhe päevakorrapunkti kohta võib iga istungil osalejavolikogu liige esitada kuni kaks küsimust. Ettekande pidaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida vallavalitsuse, volikogu või komisjoni liikmele. Kui küsimus nõuab põhjalikumat vastamist ja on seotud detailsete andmetega, peab küsimus olema esitatud kirjalikult valla kantseleile vähemalt 1 päev enne volikogu istungi toimumise päeva.
(5) Ettekandele ning küsimuste esitamisele ja vastamisele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on arutatavas küsimuses seisukoha, ettepanekute ja kommentaaride motiveeritud esitus. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega kuni kolm minutit.
(6) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kaheks märkuseks või repliigiks.
(7) Pärast küsimusi, sõnavõtte, ettepanekuid, märkusi või repliike on ettekande ja kaasettekande pidajal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.
(8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda istungil osalejatele lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui volikogu sellega nõustub
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.
(2) Enne eelnõu volikogule esitamist peab sellele olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavates küsimustes.
(3) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu esimehele. Nõuetekohaselt esitatud eelnõu võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(4) Volikogu esimees määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjoni või komisjonid, kes annavad eelnõu kohta oma seisukoha. Juhtivkomisjoniks määratakse üldjuhul volikogu alatine komisjon, kelle valdkonda eelnõu kõige enam puudutab. Juhtivkomisjon annab seisukoha eelnõu kohta ja mitmel lugemisel menetletava eelnõu korral ka kõigi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekute kohta. 4 (4¹) Kõigile volikogu alatistele komisjonidele esitatakse arutamiseks ja seisukoha andmiseks valla põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud. Komisjon vaatab läbi ja võtab seisukoha oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.
(5) Erandjuhul ja põhjendatud vajaduse korral on volikogu esimehel õigus võtta volikogu istungi päevakorda õigusakti eelnõu, seda eelnevalt komisjonidesse suunamata.
(6) Eelnõu menetlev komisjon määrab eelnõu arutamiseks komisjoni koosoleku toimumise aja, mis ei tohi olla hiljem kui kolm nädalat pärast eelnõu komisjonile esitamist. Arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või algataja esindaja, kes esitleb eelnõud komisjonile.
(7) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. LugemisteMitmel lugemisel menetletavate õigusaktide lugemiste arvu ja
(1) Enne küsimuse hääletamisele panemist istungi juhataja: 1) kordab kõiki ettepanekuid; 2) küsib õigusakti algataja arvamust eelnõu muudatusettepaneku kohta, kui seda arvamust ei ole varem esitatud; 3) teeb juhtivkomisjoni, eelnõu algataja või vähemalt kolme volikogu liikme nõudmisel kuni viieminutilise vaheaja.
(2) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut ja sellele oleks võimalik vastata „poolt”, „vastu” või „erapooletu”. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.
(3) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu alternatiivset eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja.
(4) Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ja esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Muudatusettepanekut ei hääletata, kui eelnõu algataja on selle heaks kiitnud, seda välistavat muudatusettepanekut ei ole esitatud ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua.
(5) Kui päevakorrapunkti kohta on mitu alternatiivset eelnõu või üksteist välistavat ja vastassuunalist muudatusettepanekut ning hääletamisjärjekorras eespool asuv eelnõu või ettepanek saab vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse, siis see eelnõu või ettepanek on eelnõu vastu võetud ning ülejäänud eelnõusid või ettepanekuid hääletamisele ei panda.
(6) Pärast hääletamist teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemused ja fikseerib volikogu otsustused haamrilöögiga.
(7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast vastava päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine tehakse juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(8) Kui muudatusettepaneku hääletamisel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis on muudatusettepanek tagasi lükatud.
(9) Kui eelnõu hääletusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt või ei saa eelnõu seaduses ettenähtud juhtudel volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja kümneminutilise vaheaja. Pärast vaheaega korratakse läbirääkimised ja hääletamine. Kui eelnõu ei saa ka kordushääletusel vajalikku häälteenamust, siis on haldusakti puhul tegemist selle andmisest keeldumisega, määruse (sealhulgas eelarve ja arengukava) puhul aga korratakse eelnõu arutelu ja hääletamist käesolevas lõikes sätestatud korras kas järgmisel või muul volikogu määratud istungil. Kui ka siis ei saa määruse eelnõu vajalikku häälteenamust, on see tagasi lükatud. Määruse eelnõu tagasilükkamine kantakse istungi protokolli.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata umbusalduse avaldamise korral.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. 1 (1¹) Vajaduse korral võib vallavalitsuse istung toimuda või istungil osaleda elektrooniliste vahendite abil koosoleku ruumis füüsiliselt kohal viibimata. Istungil viibimise ajaks loetakse aega, mil istungil osaleja on elektroonilisse, reaalajas istungist osavõtu süsteemi sisse loginud. Vallavalitsuse istungi elektroonilise toimumise otsustab vallavanem või tema asendaja.
(2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib vajaduse korral kutsuda istungile ka teisi isikuid (menetlusosalised, eelnõude ettekandjad, puudutatud isikud vms).
(3) Vallavalitsuse istung toimub vastavalt vajadusele, kuid üldjuhul üks kord nädalas. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem ning määrab istungi aja ja koha.
(4) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavalitsuse liikmel; 2) vallasekretäril; 3) valla ametiasutuse teenistujal; 4) valla ametiasutuse hallatava asutuse juhil; 5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras.
(5) Õigus teha vallavalitsusele ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks on: 1) vallavalitsuse liikmel; 2) vallasekretäril; 3) vallavalitsuse teenistujal ametijuhendijärgse teenistusülesande täitmiseks; 4) valla ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhil vastava asutuse tegevust puudutavas küsimuses.
(6) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda tuleb edastada päevakorra koostajale nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavalitsuse õigusakti eelnõu või õigusakti vastuvõtmist mitte-eeldava küsimuse korral ülevaatlik kokkuvõte küsimuse kohta või muu dokument, mille kohta vallavalitsuse seisukohta küsitakse.
(7) Vallavalitsuse istungi kutse koos päevakorra projekti ja arutusele tulevate materjalidega edastatakse vallavalitsuse liikmetele ja kutsutud isikutele hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist.
(8) Kutse, päevakorra projekt ja materjalid edastatakse vallavalitsuse liikmetele dokumendihaldusprogrammi kaudu.
(9) Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostamise, istungi materjalide asutusesisese koostamise ja menetlemise täpsed tingimused ja korra kehtestab vallavanem käskkirjaga.
(10) Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostamise, istungi kutse saatmise ja istungi protokollimise korraldab vallakantselei.
(11) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima vallasekretäri või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval.
(12) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse arvulisest koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.
(13) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul tema asendaja, kes avab ja lõpetab istungi, määrab ettekannete ja sõnavõttude pikkuse, tagab päevakorrast kinnipidamise, viib vajaduse korral läbi hääletamise.
(14) Istungi alguses arutatakse istungi juhataja ettepanekul läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Varem edastatud istungi päevakorra projekti võib täiendada vallavalitsuse liikmete nõusolekul.
(15) Päevakorrapunkte esitatakse ettekannete või informatsioonina ja arutatakse läbirääkimiste käigus.
(16) Hääletatakse juhul, kui vallavanem seda vajalikuks peab või vähemalt üks vallavalitsuse liige seda nõuab. Hääletamisõigust ei saa edasi volitada. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata „poolt” või „vastu”. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega.
(17) Töökorra küsimusi, mida ei ole käesolevas paragrahvis reguleeritud, otsustab vallavalitsus jooksvalt ja need kantakse istungi protokolli.
(1) Volikogu esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab valda suhetes Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ning rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed või mõni muu vallavanema poolt volitatud isik, arvestades ürituse iseloomu ja teiste osalejate esindatust.