(1) Mõisaküla linna (edaspidi linn) eelarvest tegevustoetuste andmise ning projektides osalemise ning projektitaotluste kaasfinantseerimise kord (edaspidi kord) reguleerib linna osalemist projektides, mille eesmärgiks on linna arendustegevus ning mille esitajateks ja elluviijateks on Mõisaküla Linnavalitsus, Mõisaküla Linnavalitsuse hallatavad asutused, juriidilised isikud, linna territooriumil tegutsevad mittetulundusühingud, mitteformaalsed ühendused (seltsingud), kellel on oma põhikiri ning liikmeskond.2(2)Korras kasutatakse mõisteid järgmiselt:projekt - riigi, avalik-õigusliku juriidilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku, mittetulundusühingu või mitteformaalse ühenduse poolt ellukutsutud tegevuste kogum linna arendusega või linna inimressursi arendusega seotud tulemuse saavutamiseks, mille realiseerimine on seotud tähtajalise ja rahalise piiranguga ning mille rahalised kulud kaetakse täielikult või osaliselt eespool nimetatud isikute poolt;partner – osaleb projekti korralduses, annab kasutada projekti läbiviimiseks mitterahalisi vahendeid või inimressurssi;kaasfinantseerija – osaleb projektis rahalise panusega või mitterahalise panusega juhul kui projekti reglement seda võimaldab;projekti algataja - projektitaotluse kirjutaja projekti rahastamiseks ja läbiviimiseks;põhirahastaja - projekti põhirahastaja on projektiidee väljakuulutaja, kes reglementeerib projekti tingimused ning kellele esitatakse projektid hindamiseks;projekti reglement - põhirahastaja poolt täitmiseks seatud projekti tingimused;tegevustoetus – toetus, mis on suunatud linnaelanike tegevusvõimaluste parandamisele valdkondades, mis on fikseeritud linna arengukavas ning organisatsioonidele, mis tegutsevad linna partneritena linna arengu huvides või mille asutajaks on linn või mille liikmeskonda kuulub linn.
Linna osalemine projektides sätestatakse järgmiselt:11) projekti juhina vastutab projekti tulemuse saavutamise eest projekti kogumaksumuse ulatuses juhul, kui projektitaotluse esitaja on linn või linna territooriumil tegutsev ühendus.22) projekti kaasfinantseerijana kui projekti algataja ei ole Mõisaküla Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), kuid projekti algataja ja elluviija tegevus projekti käigus on suunatud linna arendustegevusele.
(1) Kui projekti algatajal on soov linnapoolse kaasfinantseerimise saamiseks, siis projekti algataja informeerib linnavalitsust projektiideest suuliselt või kirjalikult enne projektitaotluse esitamist põhirahastajale ning esitab linnavalitsusele projekti ning kaasfinantseerimise taotluse hiljemalt üks kuu enne rahalise toetuse vajadust.2(2)Projekti algataja saab olla kindel linnapoolses kaasfinantseeringus vaid siis, kui ta esitab kaasfinantseerimise taotluse kohe peale põhirahastajalt otsuse saamist ning saab kaasfinantseerimise kirjaliku otsuse.3(3)Projektide kaasfinantseerimise taotlemiseks ei ole määratud tähtaegu, vaid taotlusi saab esitada jooksvalt vastavalt projekti algatamise vajadusele ja võimalusele.4(4)Kui projekti reglemendi kohaselt on vajalik projekttaotlusega koos esitada kinnituskiri projekti kaasfinantseerimise kohta, otsustavad kinnituskirja andmise linnapea ja pearaamatupidaja lähtuvalt sellest, kas projekti elluviimisega saavutatav eesmärk on seotud linna arendustegevusega, kas projekti kaasfinantseerimine linna eelarvest on reaalne ning kas kaasfinantseerimise maht on vastavuses saavutatud tulemiga. Kinnituskirjale kirjutavad linna nimel alla linnapea ja pearaamatupidaja.5(5)Loa linna kinnistuskirja andmiseks projektis osalemiseks annab linnavolikogu, kui kaasfinantseerimise maksumus on üle 6391 euro.6(6)Kinnituskirja andmisega antakse põhimõtteline nõusolek projekti kaasfinantseerimiseks. Kinnituskirja väljastamine ei kohusta linna projektis kaasfinantseerijana osalema juhul, kui projekti põhifinantseerija rahastamisotsuse tegemise ajal linna eelarves või reservfondis kaasfinantseerimiseks rahalised vahendid puuduvad või kui linnavalitsus või volikogu ei võta vastu otsust kaasfinantseerimiseks.
(1) Projekti rahastamise korral linna eelarvest, teostab pearaamatupidaja või pearaamatupidaja äraolekul raamatupidaja järelevalvet projekti ning saadud vahendite (rahaliste ja mitterahaliste) sihipärase kasutamise üle ning eelarvest kinnipidamist vastavalt projekti reglemendile, vajadusel kaasates selleks linnavolikogu revisjonikomisjoni. Kui projekti eest vastutav isik on sugulus- või hõimlussuhtes projekti käigusteenust osutava ettevõtete omanikega, määratakse linnavalitsuse poolt isik, kes teostab järelkontrolli sihipärase tegevuse ja vahendite kasutamise osas.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linna esindajal(tel) on kohustus tutvuda projekti aruandega, tulemiga, kogu projekti rahaliste vahendite kasutamisega ning dokumentatsiooniga.
Projektide elluviimisel on projekti algatajal õigus kasutada kõigi linna territooriumil asuvate kohalike ettevõtjate teenuseid lähtudes otstarbekuse põhimõtetest tingimusel, et ettevõtjal on seaduslik õigus neid teenuseid osutada. Kui linnas on kaks või enam vajalikku teenust osutavat füüsilisest isikust ettevõtjat või ettevõtet, kellel on seaduslik alus teenuse osutamiseks ning pakutav teenus sobib projekti läbiviimiseks, on projekti läbiviijal kohustus korraldada teenuse osutajate vahel vähempakkumine, kui projekti reglement ei sätesta teisiti.
(1) Linna esindaja informeerib linnavalitsust projekti kontrollimise tulemustest kolme kuu jooksul peale projekti lõppemist, tuues välja projektis saavutatud tulemuse, tulemuse seoses linna arengukavaliste eesmärkidega ning ülevaate linna poolt eraldatud kaasfinantseeringu sihipärasest/mittesihipärasest kasutusest.2(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud informatsioonist selgub, et vahendeid ei ole kasutatud sihipäraselt või projekti ei täidetud nõuetekohaselt, on linnavalitsusel kohustus eraldatud kaasfinantseering projekti algatajalt osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
(1) Tegevustoetust saab taotleda linnas tegutsev mittetulundusühing, füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing, tegutsev seltsing ja organisatsioon, mille liige linn on, linna arengukavas sätestatud valdkondade ( kultuuri-, spordi- või noorsootöö) edendamiseks ja mitmekesistamiseks, linna elanikele kvaliteetsema sotsiaal- või tervishoiualase teenuse osutamiseks. Põhjendatud taotlus tuleb esitada linnavalitsusele hiljemalt tegevustoetuse kasutusse võtmisele eelneva aasta 1. novembriks.2(2)Tegevustoetuse taotlust menetleb linnavalitsus koos järgneva aasta eelarve menetlemisega ning teeb taotlust rahuldava või mitterahuldava otsuse tulenevalt taotluse põhjendusest ja rahalistest võimalustest.3(3)Organisatsioonides, kus linn kuulub liikmena ning kuhu linn on määranud oma esindaja, esitab linna esindaja linnavalitsusele organisatsiooni juhtorgani kinnitatud taotluse tegevustoetuse saamiseks järgneval aastal.4(4)Tegevustoetust on võimalik taotleda erandkorras jooksval aastal. Seda käsitletakse linnavalitsuses erijuhuna ja rahuldatakse ainult eelarveliste vahendite olemasolul ning põhjendatud vajadusel.5(5)Tegevustoetuse eraldamise korral sõlmib linnapea lepingu toetuse saajaga, kus sätestatakse toetuse kasutamise tingimused ning sihtotstarve, samuti võib nimetatud lepingus sätestada tingimused, millised on toetuse saaja kohustused või täiendavad kokkulepped. Kui täpseid tingimusi ei soovita sätestada, võib lepingus sätestada toetuse tegevustoetusena.6(6)Tegevustoetuse saaja on kohustatud esitama linnavalitsusele aruande saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta tegevusaastale järgneva aasta 01. veebruariks.7(7)Kui toetuse saaja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud aruannet tähtajaks, on linnavalitsusel õigus mitte rahuldada taotleja poolt esitatud uut tegevustoetuse taotlemise avaldust.
(1) Tunnistada kehtetuks Mõisaküla Linnavolikogu 28. juuni 2002.a määruse nr 23 “Tegevusteotuse maksmise kord Mõisaküla linnas”.2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.