(1) Külaelanik on käesoleva statuudi mõttes isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi elukoht vastavas külas või kes omab seal kinnisvara või tegeleb ettevõtlusega selles külas. (2) Külavanem on külaelanike ning nende ühiste huvide esindaja, ühistegevuse eestvedaja ning kohaliku omavalitsuse koostööpartner külas, kes juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, külas väljakujunenud tavadest, küla ja valla arengukavast ning kehtivatest õigusaktidest. Olukordades, kus tegevus ei ole reguleeritud kehtivate õigusaktidega, tegutseb külavanem lähtudes headest tavadest. (3) Külavanema statuudi kinnitab ja muudab vallavolikogu. (4) Külavanem on usaldusamet. (5) Külal on üks külavanem, omavahel tihedalt seotud külad võivad valida ühise külavanema.
(1) Külavanem valitakse hääleõiguslike külaelanike üldkoosolekul. (2) Külavanema valimiste koosolek on otsustusvõimeline kui sellel osaleb vähemalt 1/4 täisealistest külaelanikest. (3) Üldkoosoleku kokkukutsumise saab algatada külavanem või vähemalt 1/10 täisealistest külaelanikest. (4) Teade külavanema valimise koosoleku toimumise koha ja aja kohta avaldatakse vähemalt kolm nädalat enne külaelanike koosolekut näidates ära ka koosoleku kokkukutsuja. Teade pannakse üles külas teadete ülespanemise kohta, valla kodulehele ja avaldatakse võimalusel Laeva valla infolehes Vallakaja. (5) Külavanema kandidatuuri võib üles seada iga külaelanik. Kandidatuuri ülesseadmiseks on vajalik kandidaadi nõusolek. (6) Külavanema kandidatuuri ülesseadmiseks esitatakse vastavasisuline avaldus külaelanike üldkoosoleku kokkukutsujale. (7) Külavanema kandidaadid peavad olema üles seatud vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist ja nende nimed peavad olema külaelanikele avalikustatud kaks nädalat enne koosolekut. (8) Külavanemaks võib valida külaelaniku, kes vastab järgnevatele tingimustele: 1) on valimise hetkel vähemalt 18-aastane; 2) tema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Laeva vallas; 3) osaleb koosolekul, kus valitakse külavanem. 4) Külavanema kirjalik nõusolek kandideerimiseks lisatakse koosoleku protokollile. (9) Külavanem valitakse avalikul või salajasel hääletusel külaelanike poolt. Hääletamise viisi otsustab koosolek. Salajane hääletus viiakse läbi, kui vähemalt üks külaelanik seda nõuab. (10) Üks külaelanik võib volitada teist külaelanikku enda eest üldkoosolekul osalema lihtkirjaliku volikirja alusel. Ühel külaelanikul võib koosolekul olla kuni 3 volitust. Volitused tuleb lisada koosoleku protokollile. (11) Kui külavanema kandidaadiks on üles seatud vaid üks inimene, võib hääletuse läbi viia poolt ja vastu häälte lugemisega. Kandidaat osutub valituks poolthäälte enamusega. (12) Kui külavanemaks kandideerib vähemalt kaks inimest, korraldatakse võistlev hääletus. Avaliku hääletamise puhul loetakse vaid poolthääli ja valituks osutub kandidaat, kelle külavanemaks valimise poolt oli kõige rohkem külaelanikke. Iga külaelanik saab hääletada vaid ühe kandidaadi poolt. Salajase hääletamise puhul viiakse samalaadne hääletus läbi kirjalikult. (13) Salajase hääletamise korraldamiseks valivad külaelanikud endi hulgast vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes viib hääletamise läbi ja koostab hääletamise tulemuste kohta protokolli. Häältelugemiskomisjoni liige võib olla iga vähemalt 18-aastane külaelanik, kes ei kandideeri külavanemaks. Kõigis käesolevas statuudis reguleerimata hääletamise protseduuri puudutavates küsimustes võtab otsused vastu häältelugemiskomisjon. (14) Külavanema volituste tähtaeg otsustatakse koosolekul, aga mitte pikemaks ajaks kui 5 aastat. Külavanema volitused algavad volituste kinnitamisest Laeva vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt. (15) Kui koosolekul ei õnnestu valida külavanemat, tuleb kokku kutsuda uus külakoosolek vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud korrale. (16) Külavanema valimise koosolekul koostatakse protokoll külavanema valimise kohta, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning lisatakse koosolekul osalenud täisealiste külaelanike registreerimisleht, esitatud volikirjad ning külavanemaks kandideerinute kirjalikud nõusolekud kandideerimiseks. Protokoll koos lisadega esitatakse koosoleku juhataja poolt vallavalitsusele kümne (10) päeva jooksul arvates koosoleku toimumise päevast.
Külavanemal on õigus: 1) esindada külaelanikke oma volituste piires riigiasutustes ja muudes institutsioonides; 2) kutsuda kokku külaelanike koosolekuid ja algatada arutelusid külaelu probleemide lahendamiseks; 3) nõuda külaelanike huve puudutavate küsimuste lahendamist volikogus või vallavalitsuses; 4) teha ettepanekuid valla eelarve projekti koostamise käigus antud küla puudutavate probleemide rahastamiseks; 5) saada vallavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet; 6) juhtida külaelanike ning küla territooriumil viibivatele isikute tähelepanu probleemidele, mis puudutavad heakorda, avalikku korda, keskkonnakaitset, loomapidamiseeskirju jne; 7) arendada koostööd külade vahel; 8) astuda külavanema kohalt tagasi kutsudes eelnevalt kokku koosoleku uue külavanema valimiseks; 9) korraldada küla ajaloo kogumist ja külakroonika pidamist; 10) saada tagasivalituks uueks ametiajaks; 11) saada vallavalitsusest külaelanike nimekiri.
Külavanem on kohustatud: 1) edastama külaelanike ühised soovid ja ettepanekud vallavalitsusele ning muudele asjakohastele institutsioonidele; 2) edastama külaelanikele omavalitsusest või mujalt tulnud külaelu puudutavat informatsiooni; 3) teavitama vallavalitsust külas tekkinud probleemidest, mille lahendamisele saab omavalitsus kaasa aidata või mille lahendamine kuulub omavalitsuse pädevusse; 4) korraldama küla arengukava koostamist ja elluviimist; 5) korraldama küla koosolekul vastu võetud otsuste täitmist; 6) vajadusel organiseerima külas ühistegevust ning ärgitama külaelanikke koostööle; 7) jälgima külas loodusressursside säästlikku kasutamist ning vajadusel sekkuma; 8) aitama organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul kuni erialase abi saamiseni; 9) viima vähemalt kord aastas läbi küla koosoleku ja esitama külaelanikele ülevaate oma tegevusest; 10) säilitama tema valduses olevad dokumendid ja andma need ametiaja lõppemisel üle järgmisele külavanemale või vallavalitsusele, kui järgmist külavanemat ei ole valitud.
(1) Külavanemat asendab külavanema pikemalt kui 30 kalendripäeva kestval äraolekul või haigestumisel külavanema asetäitja. (2) Külavanema asetäitja määrab külavanem. Külavanema asetäitja peab vastama käesoleva määruse paragrahvis 2 lg 8 toodud nõuetele. (3) Külavanema asetäitjal on külavanema asendamise ajal kõik külavanema õigused ja kohustused.
(1) Külavanema volitused lõppevad seoses: 1) uue külavanema valimisega; 2) külaelanike poolt tagasikutsumisega; 3) kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 4) tagasiastumisega; 5) rahvastikuregistri andmete muutumisel selliselt, et külavanem ei vasta käesoleva statuudi paragrahvi 2 lõike 8 punktis 2 sätestatud tingimusele. (2) Tagasi kutsumise algatamiseks on vaja vähemalt 1/10 vastava küla või külade hääleõiguslike elanike poolt allkirjastatud kirjalik tagasi kutsumise avaldus. Tagasi kutsumiseks on vajalik koosolekul osalejate poolthäälteenamus. Tagasi kutsumise hääletus on salajane. (3) Külavanema tagasi kutsumise arutamise koosoleku kohta teatatakse ette vähemalt kaks nädalat enne külakoosolekut. Teade pannakase üles teadete ülespanemise kohta ja avaldatakse valla kodulehel ning võimalusel valla infolehes Vallakaja. Koosoleku läbiviimisel juhindutakse käesoleva statuudi paragrahvis 2 sätestatust. (4) Külavanema vabastamise kohta koostatakse protokoll, mis esitatakse vallavalitsusele. (5) Külavanema tagasi kutsumise koosoleku protokoll esitatakse vallavalitsusele (10) päeva jooksul koosoleku toimumisest.
Määruse rakendamine Määrus jõustub 2. jaanuaril 2012. a.