(1) Määrus reguleerib Mooste valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise ning reservfondi kasutamise korda.2(2)Määrus ei reguleeri eelarvestrateegia koostamist ja muid selle koostamisega seotud toiminguid. Eelarvestrateegia koostamist reguleerib kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus ja Mooste valla põhimäärus.
(1) Eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele.2(2)Eelarvestrateegia – kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.3(3)Investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega.4(4)Allasutuste alaeelarved – vallavalitsuse ja vallavolikogu kui ametiasutuste ja vallavalitsuse hallatavate allasutuste eelarved.5(5)Alaeelarvete kasutajad – allasutuste ja tegevusalade alaeelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud.
(1) Mooste valla eelarve koostatakse kassapõhiselt ja see koosneb järgmistest osadest:11) põhitegevuse tulud;22) põhitegevuse kulud;33) investeerimistegevus;44) finantseerimistegevus;55) likviidsete varade muutus.2(2)Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale ning teistele õigusaktidele.3(3)Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.4(4)Eelarve koostatakse ühe euro täpsusega.
(1) Eelarve põhitegevuse tulude osas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:11) maksutulud, mis jagunevad:- füüsilise isiku tulumaks,- maamaks.22) tulud kaupade ja teenuste müügist, mis jagunevad:- riigilõivud,- laekumised haridusalasest majandustegevusest,- laekumised kultuurialasest majandustegevusest,- laekumised spordi- ja puhkealasest majandustegevusest,- laekumised sotsiaalalasest majandustegevusest,- laekumised elamu- ja kommunaalmajandusest,- laekumised üldvalitsemise majandustegevusest,- laekumised transpordi- ja sideasutuste majandustegevusest,- üüri- ja renditulu,- muu kaupade ja teenuste müük.33) saadavad toetused tegevuskuludeks, mis jagunevad:- tasandusfond,- toetusfond,-muud saadavad toetused tegevuskuludeks.44) muud tegevustulud, mis jagunevad:-laekumised vee erikasutusest,- saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis,- ressursitasu maavarade kasutamisest,- muud tulud.2(2)Eelarve põhitegevuse kulude osas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:11) antavad toetused, mis jagunevad:- sotsiaaltoetused,- sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks-mittesihtotstarbelised toetused22) personalikulu;33) majandamiskulud44) muud kulud.3(3)Eelarve investeerimistegevuse osa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:11) põhivara soetus;22) põhivara müük;33) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;44) põhivara sihtfinantseerimiseks antav sihtfinantseerimine;55) osaluste soetus;66) osaluste müük;77) muude aktsiate ja osade soetus;88) muude aktsiate ja osade müük;99) antavad laenud;1010) tagasilaekuvad laenud;1111) finantstulud ja finantskulud.4(4)Eelarve finantseerimistegevuse osa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:11) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitali- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;22) võetud laenude tagasimaksmine, kapitali- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.5(5)Eelarve likviidsete varade muutuse osa jaotatakse järgmisteks liikideks:11) raha ja pangakontode saldo muutus;22) rahaturu- ja intressifondide või osakute saldo muutus;33) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.2(2)Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.3(3)Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.4(4)Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(1) Eelarvesse planeeritakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega.2(2)Vahendite eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.3(3)Reservfondi kasutab vallavalitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks.4(4)Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt ja niisuguste kulude katmiseks, mille kohta ei olnud võimalik esitada taotlust õigeaegselt enne eelarve koostamist ja vastuvõtmist. Sellisteks kuludeks on:11) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud22) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud arvestuslikud kulud (näiteks: elektrikulu, küttekulu, vms)33) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud44) riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste vähendamisest tulenevalt tekkinud kulud55) aasta sees tekkivate projektide rahastamiseks5(5)Reservfondi ei tohi kasutada personalikulude suurendamiseks põhipalga suurendamise ja preemia maksmise eesmärgil.6(6)Reservfondist vahendite eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik põhjendatud taotlus koos rahalise arvestusega.7(7)Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses määratakse eraldise saaja, eraldise summa ja eelarve, kuhu eraldis suunatakse8(8)Vallavalitsusel on õigus:11) nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või22) jätta taotlus rahuldamata koos põhjuste äranäitamisega või33) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.9(9)Reservfondist eraldatud vahendite ulatuses võib taotleja teha sihtotstarbelisi kulusid pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist10(10)Vallavalitsus esitab vallavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta vähemalt kaks korda aastas - juunis ja detsembris.11(11)Reservfondi kasutamist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon jooksvalt vastavalt vajadusele. Pärast majandusaasta lõppu teostab revisjonikomisjon reservfondi kasutamise kontrolli ja teeb kontrolli tulemustest kokkuvõtte majandusaasta kontrolli aktis.12(12)Reservfondi jaotamisel lisaeelarvet ei koostata.
(1) Valla arengukava ja eelarvestrateegiat arvestades korraldab vallavalitsus eelarve lähtetingimuste ja vormide saatmise valla hallatavatele asutustele ja alaeelarvete vastutajatele 15. septembriks.2(2)Lähtetingimuste koostamisel lähtub valitsus kehtivas eelarvestrateegias järgmise aasta kohta kinnitatud summadest ja tulude prognoosist.3(3)Lähtetingimustes võib valitsus anda järgmisi lisatingimusi:11) kui eelarvestrateegia koostamise ajaga võrreldes on sotsiaalmajanduslik olukord halvenenud, tuleb lähtuda strateegiaga võrreldes väiksematest põhitegevuse kuludest ja investeeringutest;22) antakse ette nii need summad, mida tuleb käsitleda fikseerituna kui ka need summad, mida on õigus strateegiaga võrreldes ümber tõsta;33) täiendavad reeglid väljaminekute kavandamiseks;44) alaeelarve taotluses võib lubada nende kulude ja investeeringute suurendamist, mille katteks sihtfinantseeringuna saadavate toetuste kasv on teada;55) sätestatakse, kas alaeelarve taotlusesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis tulenevad õigusaktide muudatustest, mahunäitajate muutustest (näiteks õpilaste arvu kasv), olulisest hindade kasvust (näiteks kütte- ja elektrikulude kasv) või muudel põhjustel, mis ei olnud objektiivsetel põhjustel eelarvestrateegia koostamise ajal teada;66) sätestatakse, kas alaeelarve taotlustesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis algselt olid kavandatud jooksvaks aastaks, kuid mis objektiivsetel põhjustel lükkuvad järgmisse eelarveaastasse;77) alaeelarve taotluse juurde võib esitada täiendavate põhitegevuse ja investeeringute loetelu prioriteetsuse järjekorras, näidates ära, millised kulud on ühekordsed ja millised püsiva iseloomuga.4(4)Valla hallatavad asutused ja teised alaeelarvete vastutajad esitavad eelseisva eelarveaasta eelarve projekti riigieelarve klassifikaatori neljakohaliste artiklite lõikes ja lähtudes piirsummadest koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadusele vastavuse kohta raamatupidamisele eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks, samaks ajaks tuleb esitada omatulude prognoos.5(5)Kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavatele ehitustele või programmidele, tuleb lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuste kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes (sh sisustamine ja tulevased majanduskulud).6(6)Teised isikud, mittetulundusühingud, seltsingud ja seltsid esitavad taotlused vallaeelarvest toetuste saamiseks samuti 15. oktoobriks.7(7)Finantsnõunik koostab esitatud eelarvetaotluste alusel eelarveprojekti Vallavalitsusele oktoobrikuu viimaseks kuupäevaks.8(8)Vallavalitsuse poolt kinnitatud tasakaalus eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.9(9)Eelarve eelnõu koos seletuskirjaga avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle volikogule esitamist valla veebilehel.10(10)Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed esitavad parandusettepanekud eelarvekomisjonile kirjalikult 15 tööpäeva jooksul peale eelarve eelnõu esitamist volikogule.11(11)Eelarvekomisjon vaatab enne järgmist lugemist esitatud parandusettepanekud läbi oma koosolekul. Teised volikogu alatised komisjonid menetlevad eelnõud ja ettepanekuid oma pädevuse piirides.
Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, kus esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:11) selgitav osa põhitegevuse kulude ja investeeringute väljamineku jaotuse kohta tegevusalade kaupa. Selgituses esitatakse andmed eelarve koostamise aastale eelnenud aasta tegeliku täitmise kohta, eelarve koostamise aastaks kinnitatud eelarve kohta ja eelseisvaks aastaks kavandatud eelarve kohta;22) ülevaade laenukohustustest ja tulevikus planeeritavatest laenumaksetest, võetud garantiikohustustest;33) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega projektide ja / või objektide kaupa;44) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavast või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuse kohta;55) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
(1) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungil vähemalt kaks lugemist.2(2)Eelarve üks ja sama lugemine võib toimuda ka mitmel järjestikusel istungil, seda juhul, kui eelnõu lugemine katkestatakse ja seda jätkatakse järgmisel istungil.3(3)Eelnõu muudatusettepanekud tuleb esitada 15 kalendripäeva jooksul peale esimese lugemise lõppemist.4(4)Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus. Valitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid ja katteallikaid pole piisavalt selgitatud või kui see pole kooskõlas kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga.5(5)Muudatusettepanekud hääletatakse volikogu istungil läbi.6(6)Eelarve võtab volikogu vastu määrusega, milles kajastatakse vajadusel ka muid sätteid, mis on vajalikud eelarveaastal finantsjuhtimise korraldamiseks.7(7)Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.2(2)Kui alanud eelarveaasta eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.3(3)Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:11) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktidest;22) enne eelarveaasta algust sõlmitud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (laenulepingud, kapitalirendilepingud, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed jm);33) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest, välja kuulutatud riigihankest, sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;44) kohtuotsustest.4(4)Kui volikogu ei ole 31. märtsiks suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.2(2)Lisaeelarvet menetletakse, võetakse vastu ja avalikustatakse samas korras eelarvega.3(3)Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:11) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;22) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;33) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;44) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste või omatulu võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.4(4)Juhul kui koostatakse lisaeelarve, tuleb teha ka käesoleva määruse § 11 lõike 3 kirjeldatud muudatused.5(5)Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:11) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;22) enne eelarveaasta algust sõlmitud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (laenulepingud, kapitalirendilepingud, tasumise tahtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed jm);33) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest, välja kuulutatud riigihankest, sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;44) kohtuotsustest.6(6)Lisaeelarve eelnõu võib volikogule esitada vajadusel ka detsembrikuu jooksul, eeldusel, et see jõutakse eelarveaasta lõpuks kinnitada ja seda on võimalik seejärel ka täita.
(1) Eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud tuleb uuesti eelarvestada.2(2)Eelmisest eelarveaastast ülekantud väljaminekud lisatakse vastava allasutuse või eelarveüksuse eelarve eelnõusse kululiikide viisi.3(3)Eelmisest eelarveaastast kantakse üle ainult sihtotstarbelised summad.4(4)Valla hallatavate allasutuste ja struktuuriüksuste kulude kokkuhoiu tulemusena tekkinud raha jääk lisatakse järgneva aasta eelarvesse5(5)Muude tegevuste kulude kokkuhoiu tulemusena tekkinud raha jääk kantakse järgmise aasta eelarvesse „likviidsete varade muutuse” eelarveossa.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. Eelarve ülekulu eest vastutab valla hallatava asutuse juht.2(2)Valitsusel ja valla hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva määruse § 10 lõikes 1 ja 3 ning § 11 lõikes 5 nimetatud juhtudel.3(3)Valitsus ja valla hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituste alusel.4(4)Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht eelarveosa täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.5(5)Vallavalitsusel on õigus sihtotstarbelised summad ja allasutuste omatulud eelarvesse lülitada ja kasutada.
(1) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse vähemalt käesoleva määruse § 8 lõikes 6 kehtestatud detailsuses aruandeaasta:11) esialgne eelarve;22) lõplik eelarve;33) eelarve täimise andmed.2(2)Esialgne eelarve on vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikele 6 vastuvõetud eelarve.3(3)Lõplik eelarve on esialgne eelarve koos lisaeelarvete ja reservfondi kasutuselevõtmise otsusest tulenevate muudatustega.4(4)Eelarve täitmise aruande andmed sisaldavad:11) selgitusi ja põhjendusi esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta;22) selgitusi ja põhjendusi lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta.5(5)Valitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks rahandusministri määrusega kehtestatud vormi alusel.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.2(2)Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras.3(3)Enne majandusaasta aruande kinnitamist vallavolikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.4(4)Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.
(1) Eelarve eelnõu koos seletuskirjaga avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle volikogule esitamist valla veebilehel Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.2(2)Veebilehel avaldatakse kõik eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosoleku protokollid.3(3)Eelarve ja lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel.4(4)Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
Käesolevat korda rakendatakse 2013. aasta ning järgnevate aastate eelarvete ja aruandluse suhtes.