(1) Keila linna avaliku korra ja heakorra eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on koosmõjus riigi ja Keila linna vastavate õigusaktidega tagada Keila linna haldusterritooriumil avalik kord ja heakord. (2) Eeskirjas sätestatakse avaliku korra ja heakorra ning avaliku ürituse korraldamise nõuded. Avaliku koosoleku korraldamise nõuded on sätestatud avaliku koosoleku seaduses. (3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Keila linna haldusterritooriumil elavatele, viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele. (4) Eeskirja kohaldatakse koosmõjus Keila linna jäätmehooldus-, kaevetööde, koerte ja kasside pidamise eeskirjaga, raieloa andmise tingimuste ja korraga ning teiste õigusaktidega.
(1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus. Avalik kord põhineb tavadel, headel kommetel, õigus-, moraali- ja teistel sotsiaalsetel normidel. (2) Avalik koht on territoorium, ruum, ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend. (3) Vägivald on õigusvastane tegu, mis väljendub teise isiku mõjutamises füüsiliselt või psüühiliselt tema tahte vastaselt, sealhulgas julm, häbistav, alandav kohtlemine. (4) Kergliiklustee on tee, mis on ehitatud või kohandatud jalakäija ja jalgratturi liiklemiseks. (5) Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele suunatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste kogunemine, mis ei ole avalik koosolek. Keila Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatavate asutuste põhimääruse järgset tegevust oma tegevuskohas ei loeta avalikuks ürituseks eeskirja mõistes. (6) Kinnistu mõistega eeskirja nõuete täitmisel võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad. (7) Omanik on kinnistu omanik. Omanikuga eeskirja nõuete täitmisel on võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. (8) Puhastusala on ala kinnistu piirist ja selle laiuselt avaliku kasutatava teeni (kergliiklusteeni, sh kinnistule sissesõidutee). Linnavalitsus võib korraldusega kehtestada käesolevas lõikes sätestatust erineva puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. (9) Haljasala on teadlikult kujundatud maastik, maastikuosa või hoonetevaheline välisruum, mida iseloomustab ümberkujundatud reljeef, valitud taimestik ning vastavafunktsioonilised rajatised. (10) Heakorratööd on tolmu, liiva, prahi, okste, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine, samuti mahalangenud puulehtede ja tuulemurru koristamine ning maa-aluse tehnovõrgu luugi ja resti puhastamine jms. (11) Romusõiduk on mootorsõiduk, mis on tehniliselt sõidukõlbmatu, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist ja rikub visuaalselt linna puhtust ja heakorda. (12) Tuleohtlik aeg on Päästeameti poolt määratud ja avalikkusele teada antud aeg, mil Päästeameti poolt määratud piirkonnas metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas, kuluheina ja roostiku põletamine ning muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.
(1) Keila linna haldusterritooriumil on eeskirja § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgist lähtuvalt keelatud avaliku korra rikkumine, sealhulgas eksimine üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma käitumisega inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamine, teise isiku häirimine või ohtu seadmine ning linnakeskkonna ohustamine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut silmas pidades on Keila linna haldusterritooriumil muu hulgas keelatud: 1) vägivalla kasutamine ning teise isiku rahu, sündsus- ja turvatunde rikkumine, sealhulgas lärmamine, solvamine, hirmutamine, ähvardamine, tülitamine sõnaga; 2) suitsetamine tubakaseadusega keelatud kohtades; 3) avalikku kohta, sealhulgas ametiasutusse ilmumine ilmsete joobeseisundi tunnustega või olekus, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskonna moraalitunnet või segatakse tööd, ning avalikus kohas, v.a. alkoholiseadusega lubatud kohas, alkohoolsete jookide tarbimine; 4) ajavahemikus kella 23.00-st kuni 07.00-ni, pühapäeviti ja riiklikel pühadel ajavahemikus eelneval päeval kella 23.00st kuni 10.00-ni öörahu häirimine, sealhulgas teist isikut oluliselt häiriva müra tekitamine, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid, või valgusefektide (ilutulestiku) tekitamine; 5) avaliku juurdepääsu takistamine kallasrajale või avaliku kasutusega teedel omavoliline liikluse sulgemine või nendes kohtades liiklemise takistamine; 6) viibimine asjakohaselt tähistatud varisemisohtlikus või muus inimeste ohutuse tagamiseks piiratud kohas omaniku või valdaja loata, välja arvatud juhul, kui sellises kohas viibitakse ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks; 7) alla 16-aastase alaealise viibimine avalikes kohtades ilma täiskasvanud saatjata kella 23:00-st 6:00-ni (ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini kella 00:00 –st kuni 5:00-ni). (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud päästeala tööde käigus, alarmsõiduki poolt, linnavalitsuse loal olmejäätmete vedamisel ja/või heakorratööde või teetööde teostamisel, linnavalitsuse loal pärast kella 23:00 lõppevate avalike ürituste puhul, ning ööl vastu 1. jaanuari ja 24. juunit.
Heakorra nõuete tagamiseks on keelatud: 1) linna territooriumi ja ehitiste lõhkumine, risustamine ja reostamine, sealhulgas hoonete seinte ning piirdeaedade, teede, ühissõidukipeatuste ootekodade ning kommunikatsiooniehitiste määrimine või nende muul viisil kahjustamine, samuti suusa- ning terviseradade kasutamine neid kahjustaval viisil; 2) avalikku ruumi paigaldatud asjade, sealhulgas tänava-ja pargiinventari, nime- või numbrisiltide, teabe- või mälestustahvlite, liiklusmärkide, päästevahendite, tehnovõrkude koordinaattabelite, kanalisatsiooniluukide jne. lõhkumine, rikkumine, ümberpaigaldamine või muul viisil kahjustamine; 3) avalikku ruumi teisaldatavate väikevormide või rajatiste, sealhulgas müügitarindite, lillevaaside, jäätmemahutite, pinkide ja tõkkepiirete omavoliline paigaldamine; 4) haljasala või muu roheala ja selle rajatiste kahjustamine, puude ja põõsaste raiumine või hävitamine linnavalitsuse kooskõlastuseta; 5) haljastuse rajamine, puude ja põõsaste istutamine üldkasutataval maa-alal linnavalitsusega kooskõlastuseta; 6) romusõiduki parkimine avalikul teel või muul üldkasutataval maa-alal või kinnistu tänavaäärses õueosas või korterelamu maal ilma maavaldaja loata; Sõidukiomanikul tuleb tagada tehniliselt mittekorras sõiduki eemaldamine avalikult teelt hiljemalt 24 tunni jooksul; 7) olme- või heitvee sajuvee kraavi või –kanalisatsiooni laskmine; sajuvee kraavi kinniajamine ilma linnavalitsuse kooskõlastuseta; 8) tuha või kloriidide kasutamine lume- ja libedustõrjeks kergliiklusteel; 9) lume loopimine sõiduteele ja sõiduteedel hooldustööde teostamise käigus lume ja jää paigutamine kergliiklusteele. Lund võib paigutada kergliiklusteele juhul, kui jalakäijatele ja jalgratturitele jääb vähemalt 1,1 m käiguruumi; 10) kütte-, ehitus- või muu materjali hoidmine tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või nende ladustamine ja hoidmine väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras linnavalitsuse loal on lubatud materjalide mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 48 tunni jooksul; 11) küttekoldevälise tule tegemine ja grillimine tuleohutuse seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud tuleohutusnõudeid rikkudes; 12) mootorsõiduki parkimine heakorratöid, sh lumekoristust segades. Heakorratöid seganud parkiva mootorsõiduki omanik või kasutaja on kohustatud koristama sõiduki ümbruse lumest ja jääst ühe meetri ulatuses sõidukist.
Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud: 1) hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 2) hoidma korras, puhtad ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektiga hoone fassaadi ja fassaadielemendid; 3) teostama heakorratöid puhastusalal; 4) niitma regulaarselt muru (muru kõrgus võib olla maksimaalselt 15 cm), pügama hekki ning lõikama põõsaste ja puude oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piiri ja/või varjavad liikluskorraldusvahendit ning takistavad liiklemist teel; 5) tagama vastavalt hoonete numeratsioonile numbrimärgi olemasolu ning selle nähtavuse; 6) tagama heitvee ja fekaalide kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; omama heitvee äraveo ja kogumismahuti tühjendamist (purgimist) tõendavat dokumentatsiooni; 7) tagama ehitise ohutuse teiste isikute elule, tervisele või varale, sealhulgas varisemise ohtliku lume, jääpurikate, kivide, plaatide jms ehitiselt viivitamatu eemaldamise ning tööde ajal tänaval ja kergliiklusteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud kohustusest. Nimetatud töö teostatakse avariitööna. Pärast töö lõpetamist peab heakorrastama ümbruse; 8) tagama kasutusel mitteoleva ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile; 9) tagama riigilipu heiskamise vastavalt kehtivale korrale.
Ehitus- ja remonditöö tegija on kohustatud: 1) vältima objektilt pori ja prahi ning tolmu kandmist sõidu- ja kergliiklusteele ning naaberkinnistule; 2) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 3) heakorrastama pärast töö lõpetamist tööala ümbruse ning taastama tööde käigus rikutud haljastuse.
Tehnovõrgu omanik on kohustatud hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab heakorratööde teostamise võimalikkuse ja ohutuse ning teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea või kaevukaas peab olema teekattega ühes tasapinnas.
(1) Heakorra tagamist Keila linnas korraldab linnavalitsus. (2) Linnavalitsus korraldab ja koordineerib heakorra tagamisel: 1) heakorratööde teostamist avalikes kohtades ja munitsipaalomandis olevatel territooriumidel, sh linna teedel, parklates, teemaal asuvatel rajatistel ja haljasaladel; 2) linna omandis olevate mänguväljakute hooldust ja nende tehnilise vastavuse tagamist nõuetele; 3) linna omandis või kasutuses olevate avalike tualettide, inventari, jäätmemahutite paigaldamist ja hooldust; 4) teede alguses, lõpus ja ristmikel teenimega siltide või viitade paigaldamist, mis vastab linnas kasutatavale ühtsele kujundussüsteemile.
(1) Avaliku ürituse korraldajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik või linnavalitsuse hallatav asutus. (2) Avaliku ürituse korraldaja esitab vähemalt 14 päeva enne avaliku ürituse läbiviimise päeva vormikohase allkirjastatud loa taotluse koos kõigi nõutavate lisadokumentidega (edaspidi Taotlus) linnavalitsusele või elektrooniliselt aadressil [email protected]. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus. Avaliku ürituse loa taotluse vorm on kättesaadav veebileheküljel. (3) Luba ei ole vaja taotleda vabaks liikumiseks ja kasutamiseks alaliselt piiratud territooriumil, ehitises või selle osas (sh hoone siseruumides) avaliku ürituse korraldamiseks, kui avalik üritus vastab ehitise kasutusloas määratud kasutusotstarbele. Ürituse korraldaja teavitab sellise ürituse toimumise ajast ja kohast eelnevalt linnavalitsust elektronposti teel aadressil [email protected]. (4) Loa väljastaja võib esitada põhjendatud ettepaneku täiendavaks kooskõlastusteks. (5) Avaliku ürituse läbiviimisega seotud liikluse ümberkorraldamiseks ja/või ühissõidukite ümbersuunamiseks peab korraldaja lisama taotlusele linnavalitsuse või volitatud isiku eelnevalt kooskõlastatud liikluskorralduse muudatuste skeemi paberkandjal või elektrooniliselt, milles on näidatud vajalikud liikluskorraldusvahendid (märgid jm), parkimisvõimalused ning liikluse korraldamise eest vastutav isik ja tema kontaktandmed.
(1) Avaliku ürituse loa taotluse vaatab läbi linnavalitsuse pädev ametnik, kes vajadusel otsustab ürituse korraldajalt täiendavate dokumentide ja/või kooskõlastuste esitamise vajaduse üle. (2) Linnavalitsuse pädev ametnik otsustab avaliku ürituse korraldamiseks loa andmise 10 päeva jooksul avaliku ürituse korraldamise loa taotluse linnavalitsusse saabumise päevast arvates. (3) Eeskirja § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustel võib jätta avaliku ürituse korraldamiseks loa andmata. (4) Avaliku ürituse loas märgitakse: 1) ürituse nimetus; 2) korraldaja nimi, elukoht/asukoht Eestis, isikukood/registrinumber ja telefoni number; 3) ürituse läbiviimise koht (vajadusel marsruut); 4) ürituse toimumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5) ürituse peatamise ning lõpetamise alused.
(1) Avaliku ürituse loa andmisest keeldumisest peab linnavalitsuse pädev ametnik kümne päeva jooksul avaliku ürituse korraldamise loa taotluse linnavalitsusse saabumise päevast arvates korraldajale teatama, selgitades põhjuse ning viidates õigusaktidele, mis on loa väljaandmata jätmise aluseks. (2) Linnavalitsuse motiveeritud korraldusega võib jätta avaliku ürituse läbiviimiseks loa andmata: 1) kui avaliku ürituse korraldamise loa taotlus ei vasta esitatud nõuetele või ei ole esitatud õigeaegselt; 2) kui samal ajal ja samas kohas või liikumismarsruudil on varem lubatud mõne teise avaliku ürituse või koosoleku läbiviimine; 3) kui avalik üritus on loa taotluses märgitud ajal ja kohas oma sisult mittesobilik; 4) kui avaliku ürituse korraldamise loa taotluses toodud avaliku ürituse läbiviimine ei ole lubatud Eesti Vabariigi või Keila linna õigusaktidest tulenevalt; 5) kui korraldaja ei täida avaliku ürituse loa taotluse kooskõlastanute ettekirjutusi; 6) kui avaliku ürituse korraldaja on avaliku ürituse korraldamisel korduvalt rikkunud Eesti Vabariigi või Keila linna õigusaktidest või eeskirjast tulenevaid kohustusi.
Avaliku ürituse korraldaja on ürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel kohustatud: 1) avaliku ürituse toimumisel viima selle läbi vastavalt esitatud avaliku ürituse loa taotluses märgitud ürituse vormile, iseloomule ja tingimustele; 2) tagama üritusest osavõtjate ohutuse ja turvalisuse vastavalt kooskõlastatud turvaplaanile, vajadusel piirama ohtlikud kohad tõketega ning kindlustama parkimiskorralduse vastavalt ürituse iseloomule ning kooskõlastatud liikluskorralduse skeemile; 3) järgima tuleohutuse seaduse ja tervisekaitsenõudeid; 4) tagama avaliku korra ja heakorra nõudeid 5) täitma üritust kooskõlastavate ametkondade ettekirjutusi; 6) täitma politsei ning päästeasutuse ametnike korraldusi, mis on antud õigusaktide ning ürituse loas sätestatud tingimuste alusel; 7) tagama, et alla 16-aastastele alaealistele mõeldud üritus lõpeks vähemalt tund enne eeskirja § 3 lõike 2 punktis 7 sätestatud liikumispiirangu algust. 8) paigaldama ürituse toimumise kohta vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning heakorrastama maa-ala, millel üritus läbi viidi ja selle ümbruse hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.
Linnavalitsuse motiveeritud korraldusega võib avaliku ürituse läbiviimiseks antud loa tunnistada kehtetuks, kui: 1) avaliku ürituse korraldaja on esitanud avaliku ürituse korraldamise loa taotluses ürituse läbiviimise kohta valeandmeid; 2) avaliku ürituse korraldaja ei täida avaliku ürituse korraldamisel Eesti Vabariigi ja Keila linna õigusaktidest tulenevaid kohustusi või avaliku ürituse loa taotluse kooskõlastanud ametkondade ettekirjutusi; 3) loa kehtetuks tunnistamist tingivad asjaolud, mida ei olnud loa andmisel võimalik ette näha.
(1) Eeskirja rikkumise eest karistatakse õigusaktides sätestatud alusel ja korras. (2) Avaliku ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise eest vastutab ürituse korraldaja seaduses ettenähtud korras. Üritusega linnale ürituse toimumise kohas tekitatud materiaalne kahju kuulub hüvitamisele avaliku ürituse korraldaja poolt.
(1) Eeskirja täitmist kontrollivad, õigusrikkumise asju arutavad ja väärtegu menetlevad seaduses sätestatud alusel ja korras isikud, kellele vastavad volitused on antud seadusega või linnavalitsuse poolt. (2) Väärteo kohtuvälised menetlejad on väärteomenetluse seadustiku § 52 lõikes 3 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikud.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad linnavalitsus, Keskkonnainspektsioon, päästekeskus ja politseiasutus vastavalt oma pädevusele.
(1) Spordiseaduse § 20 lõikes 2 nimetatud spordiürituste korraldamise loa taotlemisele kohaldatakse spordiseaduse sätteid. (2) Avaliku koosoleku korraldamisel juhindutakse avaliku koosoleku seadusest. (3) Lõhkematerjaliseaduses kategooriate III ja IV pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamise loa taotlemine ja menetlemine toimub lõhkematerjaliseaduse alusel. (4) Spordiseaduse alusel spordiürituste korraldamise loa taotluse ja lõhkematerjali seaduse alusel kategooriate III ja IV pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamise loa taotluse menetlemise juhendi ning avaliku koosoleku seaduse alusel avaliku koosoleku korraldamise täpsustavad nõuded kehtestab vajadusel linnavalitsus.
Tunnistada kehtetuks Keila Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määruse nr 21 «Keila linna avaliku korra eeskirja kehtestamine» punkt 1, Keila Linnavolikogu 19. detsembri 2006. a määrus nr 33 „Keila linna avaliku korra eeskirja muutmine“ ja Keila Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määruse nr 18 „Keila linna heakorraeeskirja kehtestamine“ punkt 1 ja Keila Linnavolikogu 18. mai 2004. a määrus nr 9 „Keila linna heakorraeeskirja muutmine“.
Määrus jõustub 1. oktoobril 2010. a.