Volikogu töökord (edaspidi “töökord”) on õigusakt, mille eesmärgiks on volikogu töökorralduse täpsem reguleerimine.
Volikogu juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Vändra valla põhimäärusest ja käesolevast töökorrast, arvestades valla ja selle elanike, aga eelkõige valla kui terviku huvidega.
(1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel neljaks aastaks. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.
(1) Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses.
(1) Volikogu liikmel on õigus osaleda iga asja arutelus sõnavõtu, repliigi või küsimustega. (2) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu esimehele, volikogu liikmele, komisjonidele, samuti valitsusele või valitsuse liikmele arupärimisi. (3) Volikogu liige võib olla valitud ja kinnitatud volikogu mis tahes tööorganisse. (4) Volikogu liikmel on õigus saada vallaametnikelt volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.
(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatule. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta selle päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (3) Päevakorrapunkti arutamisest mitteosavõttev volikogu liige võib jääda ruumi, kus arutelu toimub. (4) Lõikes 1 käsitletud juhul on küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum selle volikogu liikme võrra väiksem.
(1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu komisjonide töövorm on koosolek. (3) Volikogu töökeel on eesti keel ning õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.
(1) Volikogu istungid on avalikud. (2) Üksnes juhtudel, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud, kuulutab volikogu oma istungi või selle osa kinniseks.
(1) Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. (2) Kulutused hüvitab volikogu oma eelarvest.
(1) Volikogusse saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul, teabenõudele viie tööpäeva jooksul. (2) Vallasekretär on kohustatud koheselt informeerima volikogu esimeest või aseesimeest avalduse või teabenõude saabumisest volikogule. (3) Vastamise korraldab volikogu esimees või aseesimees.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja menetlemist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 4) täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Võtab vastu jutulesoovijaid, määrates vastuvõtmise korralduse ja kontaktandmed, mis avalikustatakse valla kodulehel ja selleks sobivas kohas vallamajas.
(1) Asendab volikogu esimeest tema äraolekul kõigis tema õigustes ja kohustustes. (2) Omab ülevaadet volikogu alatiste komisjonide koosolekute regulaarse toimumise kohta ja võimalusel osaleb koosolekutel.
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Alatise komisjonina mõistetakse komisjoni, mille volikogu moodustab oma volituste ajaks. (3) Ajutine komisjon tegutseb kuni püstitatud eesmärgi saavutamiseni, tema tegevuse lõpetamise kohta tehtud volikogu otsuse jõustumiseni või volikogu koosseisu volituste lõppemiseni. (4) Revisjonikomisjon ning eelarve- ja majanduskomisjon on alatised komisjonid, mille moodustamine on volikogu igale koosseisule kohustuslik.
(1) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. (2) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teiste komisjonide koosseisu võib kuuluda ka teisi isikuid. (3) Komisjonil on õigus kaasata oma töösse eksperte. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. (5) Komisjoni töö planeerimise aluseks on volikogu istungil kinnitatud tööplaan, milles nähakse ette arutusele tulevad põhiküsimused. (6) Volikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alatisi komisjone igal ajal.
(1) Valla arengukava, üldplaneeringut või eelarvet käsitlevad eelnõud arutatakse läbi kõigis volikogu komisjonides. (2) Iga komisjoni ülesandeks on enda komisjoni tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamine.
(1) Revisjonikomisjoni tegevuse alused on sätestatud “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” §-s 48 ja valla põhimääruses. (2) Revisjonikomisjoni otsuse või tööplaani või volikogu poolt antud ülesande alusel on revisjonikomisjonil (vähemalt 2-liikme osavõtul) õigus: 1) viia läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist ning saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (3) revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö) sisekorraeeskirju ja teisi asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (4) revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. (5) revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Valla rahanduspoliitika ja eelarve valdkondadeks on: valla eelarve menetlemine, täitmine ja analüüs; valla eelarve ja arengukava vastavuse jälgimine; laenud ja investeeringud; abiprogrammid; kohalikud maksud ja koormised; maksusoodustused ja toetused; ettepanekud ettevõtluse arendamiseks. (2) Valla majandus-arengulisteks valdkondadeks on: valdade võimaliku ühinemise ettevalmistamine ja sellega seonduvate küsimuste lahendamine; planeeringud; ehitustegevus; elamumajanduse, soojamajanduse, energeetika, vee- ja kanalisatsioonimajanduse arendamine; teede korrashoiu küsimused; keskkonna- ja maakorraldus; jäätmemajandus; heakord, loodus- ja muinsuskaitse; volikogu pädevuses oleva vallavara omandamise, kasutamise ja võõrandamise küsimuste otsustamiseks arvamuse andmine; koostöö arendamine mittetulundussektoriga; valla infosüsteemide arendamine; kohaliku andmeside võimalused; e-teenused valla kodanikele; hallatavate asutuste kodulehed; andmekaitse ja turvalisus; turismindus.
Sotsiaalkomisjoni tegevusvaldkondadeks on: sotsiaaltööd puudutavad õigusaktide rakendamine; koostöö haridus- ja tervishoiuasutustega, politsei, ühenduste- ja fondidega ning teiste isikutega; turvalisust puudutavad küsimused; ettepanekute tegemine sihtprogrammide ja projektide väljatöötamiseks ning nende läbiviimiseks.
Hariduskomisjoni tegevusvaldkondadeks on: alusharidus; üldharidus; huviharidus; täiskasvanute koolitus; valla haridussüsteemi korraldus; noorsootöö.
(1) Kultuuri- ja spordikomisjoni tegevusvaldkondadeks on: vaba aja sisustamine; noorsootöö; sport; turism; avalike suhete arendamine, tehes koostööd volikogu teiste alatiste komisjonide, kultuuriasutuste, raamatukogude, noorteliikumiste, vallas tegutsevate mittetulundusühendustega, sihtasutuste, fondide, üksikisikute jt võimalike kultuuri ning spordi alal tegutsevate isikutega, koostöö vallas tegutsevate mittetulundusühendustega. (2) Komisjon töötab välja ja esitab kultuuri- ja spordielu paremaks korraldamiseks projekte sihtprogrammidest ja fondidest raha saamiseks. (3) Ülevallalise kultuuri- ja spordi arengu programmi kavandamine. (4) Valdkonna arengukavade läbivaatamine ja nende kohta arvamuse esitamine.
(1) Komisjoni esimees, juhtides komisjoni tööd: 1) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 2) tagab komisjoni koosolekute küsimuste ettevalmistamise; 3) jaotab ülesandeid komisjoni liikmete vahel, varustab komisjoni liikmeid dokumentide ja muu materjaliga; 4) juhatab komisjoni koosolekuid; 5) korraldab komisjoni koostööd volikogu ja vallavalitsusega; 6) esindab komisjoni suhetes ametnike, asutuste, ühingute ja teiste isikutega; 7) korraldab komisjoni otsuste täitmist. (2) Komisjoni aseesimees abistab esimeest komisjoni töö korraldamisel ja täidab esimehe kohustusi tema äraolekul.
(1) Komisjon töötab tööplaani alusel ja vastavalt vajadusele. (2) Komisjoni koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul. (3) Komisjon on kohustatud talle laekuvad eelnõud läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt kahe nädala jooksul ning kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt ühe kuu jooksul nende dokumentide saamisest arvates. (4) Komisjoni liikmel on õigus saada valitsuselt ja vallaametnikelt komisjoni tööks vajalikke andmeid. (5) Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik volikogu liikmed, valitsuse liikmed ja vallasekretär. Teiste isikute lubamise ja kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. (6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed. (7) Kui vähemalt üks komisjoni liige nõuab, otsustatakse hääletamise teel. (8) Komisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole kohaolevatest komisjoni liikmetest. (9) Koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (10) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (11) Koosoleku protokoll edastatakse vallasekretärile. (12) Komisjoni liikmel on õigus kolme päeva jooksul koosolekust arvates edastada vallasekretäri kaudu eriarvamus. Eriarvamust hoitakse protokolli juures ja säilitatakse protokolliga samas korras. (13) Komisjoni esimehed võivad kokkuleppel kokku kutsuda ka komisjonide ühiskoosolekuid. Ühiskoosolekute protokollid vormistab iga komisjon eraldi.
(1) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul komisjoni protokolli või muu kirjaliku dokumendi alusel istungi juhataja. Komisjoni otsus on volikogule soovituslik. (2) Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud. (3) Komisjoni koosolekute protokollide, kirjavahetuse ja muude dokumentide säilitamise ja protokollide avalikustamise tagab vallavalitsus. (4) Protokollid avalikustatakse hiljemalt 10.päeval pärast koosolekut väljapanekuga vallavalitsuses.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu esimees, volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, valitsus, vallasekretär ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
(1) Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate riigi õigusaktidega, normtehniliselt ja keeliselt korrektne. Eelnõu preambulas peavad olema viited eelnõud põhistavatele dokumentidele. (2) Eelnõule võidakse lisada seletuskiri. (3) Eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele või vallasekretärile.
(1) Eelnõu komisjonides läbivaatamise vajaduse enne istungile esitamist otsustab volikogu esimees. (2) Komisjonile suunatud eelnõu peab komisjon koos arvamusega tagastama kahe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates.
(1) Eelnõu, mida ei esita vallavalitsus (väljaarvatud volikogu esimees, volikogu komisjonid, volikogu liikmed), tuleb hiljemalt kaks nädalat enne istungit esitada vallavalitsusele seisukohavõtuks. (2) Vallavalitsus peab lõikes 1 nimetatud eelnõu suhtes seisukoha võtma ühe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates või siis taotlema seisukoha võtmiseks pikendust.
(1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, v.a. juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja. (2) Põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks esitab volikogu esimees. Otsus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälteenamusega ja see protokollitakse.
Volikogu istungite töö planeerimise aluseks on volikogu istungil kinnitatud tööplaan, millega nähakse ette arutusele tulevad põhiküsimused, aeg ja küsimuste ettevalmistajad. Järgmise aasta tööplaan kinnitatakse ühel IV kvartali istungitest.
(1) Volikogu kutsutakse korraliseks istungiks kokku vastavalt vajadusele, reeglina vallamajja üks kord kuus iga kuu kolmandal teisipäeval algusega kell 13.00, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulikuus istungit üldjuhul ei toimu. (2) Võidakse kokku kutsuda ka erakorralisi istungeid. (3) Kui volikogu istungi päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi päeva, algusaega, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva või algusaja. Nimetatud otsus tehakse üldjuhul volikogu eelmisel istungil.
(1) Volikogu kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. (2) Uue koosseisu kutsub esimeseks istungiks kokku valla valimiskomisjoni esimees, kes juhatab istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. (3) Volikogu esimees on kohustatud kutsuma volikogu erakorraliseks istungiks kokku seitsme päeva jooksul, arvates vallavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu liikmete sellekohase kirjaliku nõude saamisest. Sellisel juhul tuleb koos volikogu kokkukutsumise nõudega teatada volikogu esimehele ka küsimused, mille arutamiseks volikogu kokkukutsumist nõutakse. (4) Volikogu kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ja teistele kutsutavatele hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi algusaeg, toimumise koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutse koos materjalidega peab olema volikogu liikmetele elektronpostiga teatavaks tehtud vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit. Vallakantseleile sellekohase avalduse esitanud volikogu liikmele saadetakse istungi materjalid paberkandjal. (6) Istungile kutsutud isikule saadetaval kutsel märgitakse istungi toimumise koht, kellaaeg, mis ajaks teda oodatakse ja küsimused, mille arutamise juures tal palutakse viibida. (7) Kutse võib saata lihtkirjana postiasutuse kaudu, elektron- või käsipostiga.
(1) Istungil osalejad registreerivad end ühel korral - enne istungi avamist. (2) Hilinenud ja varem lahkuvad volikogu liikmed on kohustatud vastavalt enda saabumisest või lahkumisest teatama istungi protokollijale, varem lahkumisest ka volikogule. (3) Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis.
Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest.
(1) Istungi avab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Istungi avamine hõlmab: 1) volikogu otsustusvõimelisuse kontrollimist kvoorumilehe alusel; 2) kutsutud külaliste tutvustamist; 3) teiste külaliste nimetamist; 4) päevakorra arutamist ja kinnitamist.
(1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (2) Istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. (3) Päevakord lõpeb määruse andmist või otsuse vastuvõtmist mitte-eeldavate punktidega (arupärimised, informatsioon jmt.). (4) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavalitsuse nimel vallavanem; 3) volikogu komisjonid. (5) Päevakorda pakutavad küsimused peavad olema kirjalikult ette valmistatud vormis, mis võimaldab vajadusel õigusakti istungil täiendava ajakuluta valmiskujul vastu võtta. (6) Päevakord kinnitatakse istungi avamisel lihthäälteenamusega. (7) Vähemalt 2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus.
Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist.
Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul, kui eelnõu esitaja on vallavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette vallavanem või vastava valdkonna eest vastutav ametnik.
Eelnõu esitaja, volikogu komisjon võib vajadusel määrata kaasettekandja (d).
(1) Läbirääkimised hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte, repliike. (2) Kui läbiääkimiste käigus tehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku hääletusele. (3) Kui ettepaneku poolt hääletab 2/3 kohalolijaist, asja arutelu peatatakse.
(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja alustatakse läbirääkimisi. (3) Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, avab istungi juhataja uued läbirääkimised ja pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.
Eelnõud, mis antakse volikogule arutamiseks (lugemiseks) esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks lihthäälteenamusega.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine on volikogus avalik. See toimub käe tõstmisega. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui: 1) eelnõu puudutab vallaeelarve vastuvõtmist, muutmist või lisaeelarve kinnitamist; 2) eelnõuga muudetakse valla põhimäärust, v.a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest; 3) eelnõuga kehtestatakse arengukava või kohalik maks. (7) Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu. (8) Määruse või otsuse vastuvõtmisel tuleb kindlaks teha kohalviibivate volikogu liikmete arv. (9) Otsustamisest saavad osa võtta üksnes istungil viibivad volikogu liikmed. (10) Vähemalt kolmel volikogu liikmel ühiselt on õigus nõuda nimelist hääletamist, kui selle korraldamiseks on vajalik poolthääleenamus. (11) Nimeline hääletamine toimub kas nimekirja alusel või nimedega varustatud bülletäänidega. (12) Nimelisel hääletamisel antud hääled tehakse viivitamata teatavaks volikogule ning bülletäänid lisatakse istungi protokollile. (13) Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu eelnevalt poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes ei pea koosnema volikogu liikmetest. Häältelugemiskomisjon valib endi hulgast esimehe. (14) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele pitsatiga varustatud hääletussedelid. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile. (15) Igal volikogu liikmel on üks hääl. (16) Häältelugemiskomisjoni protokoll valimiste tulemuste kohta kinnitatakse poolthäälteenamusega.
(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Volikogu esimehe, aseesimehe, komisjoni esimehe ja aseesimehe, revisjonikomisjoni liikmete ja vallavanema valimine toimub "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" ja valla põhimääruses sätestatud korras.
(1) Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusalduse avaldamise algatamise aluseks on kirjalik algatus, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse algatamise põhjus ja samuti teatatakse kirjalikult isikule, kelle vastu algatatakse umbusalduse avaldamist. (5) Ettekande küsimuse arutamisel istungil teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Läbirääkimisi ei alustata. (6) Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil sõna võtta. (7) Umbusalduse avaldamiseks viiakse läbi avalik hääletamine ja otsustuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
(1) Hääletamise tulemused loeb kokku ja teeb teatavaks istungi juhataja. (2) Volikogu lõpphääletuse fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (3) Pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad.
Volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
(1) Kõik volikogu istungid protokollitakse. Sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (2) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused, eriarvamused, kirjalikud arupärimised ning salajase hääletamise protokollid.
(1) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (2) Õigusakti mitte vastuvõtmist nõudvas küsimuses võetakse vastu protokolli kantav otsus, mille formuleerib istungi juhataja ja see kinnitatakse konsensuse alusel.
Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest ja küsimustele vastamisest. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks, jätkata menetlemist järgmisel istungil või anda ülesanne õigusakti eelnõu väljatöötamiseks.
Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon järgmise volikogu toimumisaja, koha ja päevakorra kava kohta.
(1) Volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist korraldab vallasekretär. (2) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (4) Õigusaktid loetakse avalikustatuks: 1) pärast volikogu vastuvõetud õigusaktide väljapanekut vallasekreträri juures ja valla kodulehel. 2) volikogu protokoll avalikustatakse 7. tööpäeval peale volikogu istungit vallasekretäri juures. (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (6) Arengukavade ja planeeringute muutmise eelnõud avalikustatakse enne nende vastuvõtmist seaduses sätestatud korras. (7) Õigusakti muudab, tunnistab kehtetuks või tühistab selle akti vastu võtnud organ, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti.
(1) Volikogu õigusaktide täitmist kontrollib revisjonikomisjon kui õigusaktis ei ole määratud teisti. (2) Valitsus tagab volikogu õigusaktide täitmise, kui seadusest või volikogu õigusaktist ei tulene teisti. (3) Volikogu liige võib esitada arupärimisi seadusest ja volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametnikele. Arupärimine tuleb esitada kirjalikult, näidates ära ka vastamise viisi (kirjalikult, suuliselt, vastuse esitamine volikogu istungil). Kui arupärija nõuab vastamist volikogu istungil, siis vastab kohustatud isik arupärimisele järgmisel istungil.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 01. veebruaril 2012.