Redaktsioonide võrdlus

Palamuse valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) Palamuse valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused; 2) Palamuse valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 3) Palamuse Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigused ja kohustused; 4) volikogu liikmete õigused ja kohustused ning volikogu töökord; 5) volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, nende õigused ja kohustused; 6) Palamuse vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord; 7) Palamuse Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus, õigused ja kohustused ning töökord; 8) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord; 9) Palamuse valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 10) Palamuse valla asutuste moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord; 11) Palamuse valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord; 12) Palamuse valla arengukava koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ning avalikustamise kord; 13) Palamuse valla eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, vastuvõtmise ja muutmise üldised põhimõtted ja eelarve avalikustamise kord, valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning majandusaasta aruande kinnitamise ja avalikustamise kord.

(1) Palamuse vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega. (2) Palamuse vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu. (3) Palamuse vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on iseseisev eelarve. (4) Palamuse vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu volikogu. (5) Palamuse valla vara kasutamine ja käsutamine toimub volikogu kehtestatud korras.

(1) Palamuse valla administratiivkeskus asub Palamuse alevikus. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu koosseisu häälteenamusega.

(1) Palamuse vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp. (2) Vald kasutab oma sümboolikana aukodaniku nimetust, mille andmise korra kehtestab volikogu.

(1) Valla lipu (edaspidi vallalipp) ruudukujulisel punasel kangal on valge kirikukell, mille kohal kaks kollast ristikheinalehte. (2) Lipu normaalsuurus on 105 X 105 cm.

(1) Valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoone ees lipumastis. (2) Valla lipu võib heisata: 1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Palamuse vald; 2) Palamuse valla avalikel üritustel ja Palamuse valla asutuste üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Palamuse vald; 4) Palamuse vallamajas 5) Jõgeva Maavalitsuse hoone ees ja sees; 6) teistel juhtudel vallavalitsuse loal. (3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Palamuse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras. (4) Kui valla lipp heisatakse leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse ossa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

Palamuse valla lippu tuleb kohelda väärikalt.

Kasutamiskõlbmatuks (pleekinud, rebenenud või liialt määrdunud) muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

Palamuse valla vapiks on punasel kilbil hõbedane kirikukell, mille kohal kaks kuldset ristikheinalehte.

(1) Palamuse valla vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse pitsatil 2) Palamuse valla asutuste dokumendiplankidel. (2) Palamuse valla vapi kujutist võib kasutada: 1) Palamuse valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel; 2) ametisutuse hoonete siltidel; 3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 4) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses volikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Palamuse valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

(1) Volikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees. (3) Volikogu esimesel istungil valitakse volikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise volikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve. (4) Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni järgmised istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab volikogu esimehe valimiseni olla ainult volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning eelmise volikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. (5) Volikogu esimehe valimiseni juhatab volikogu istungit valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (6) Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni käesoleva põhimääruse § 25 lõikes 2 sätestatud korras. (3) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (6) Ülesseatud volikogu esimehe kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist tutvustavad volikogu esimehe kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras kuni 15-minutilises sõnavõtus, volikogu liikmel on õigus igale kandidaadile esitada üks küsimus. (8) Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (9) Pärast volikogu esimehe kandidaatide tutvustust ja küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

(1) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras. (2) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (3) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ja kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi ja pitseerib hääletuskasti. (4) Valimis- või häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedeli. (5) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (6) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastav lahter “poolt”, “vastu” või „erapooletu“. (7) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirjas vastav märge. (8) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (9) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks. (10) Hääletustulemused teeb teatavaks valimis- või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli. (11) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse, s.t kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.Valimistulemused kinnitatakse: 1) volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega; 2) seoses volikogu volituste lõppemise või lõpetamisega või muul juhul volikogule uue volikogu esimehe valimise korral volikogu otsusega. (12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamise teises hääletusvoorus kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. (13) Kui volikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat või kui teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist volikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti

(1) Volikogul on üks aseesimees. (2) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe valimisega sätestatud korras. (3) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 25 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni. (4) Volikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab volikogu otsusega.

(1) Volikogu esimees juhib ja korraldab volikogu tööd. (2) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd ja annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju sealhulgas ka rahalisi käskkirju pidades kinni volikogu poolt kehtestatud volikogu eelarvelistest vahenditest; 2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3) esindab Palamuse valda ja volikogu vastavalt seadustele ja volikogu õigusaktidele; 4) kirjutab alla volikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab volikogu alatiste komisjonide tööjaotust, kutsub kokku ja viib läbi komisjoni esimeeste koosoleku; 6) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist; 7) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest; 8) esindab Palamuse valda ja volikogu vastavalt seadustega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 9) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 10) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise; 11) korraldab hiljemalt 31. jaanuariks vallavolikogu töö planeerimiseks ja istungi päevakorra ettevalmistamiseks volikogu I poolaasta ja 30.juuniks II poolaasta istungite ajakava koostamise, kaasates sellesse kõik volikogu liikmed; (3) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused. (4) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

(1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine. (2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab Palamuse Vallavalitsus. (3) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

(1) Volikogu töövorm on istung. Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohaolevatest liikmetest vanim volikogu liige. (2) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud. (3) Volikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu kuulutada istungi päevakorrapunkti arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui päevakorrapunkti puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab volikogu poolthäälte enamusega. (4) Volikogu istung ühel tööpäeval kestab kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu istungi käigus võib teha vaheaegu. Päevakorras olnud päevakorrapunktid, mida ei jõutud menetleda, menetletakse järgmisel volikogu istungil. (5) Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui selle tingib päevakorrapunkti arutelu. Vaheaja pikkus on kuni 15 minutit. (6) Volikogus esindatud kodanike valimisliidul või erakonnal on õigus ühes päevakorrapunktis kasutada enne hääletamist ühte vaheaega kuni 3 minutit. (7) Volikogu võib oma töös kasutada digitaalset dokumendihaldust ja otsustusmenetlust. Sellisel juhul järgitakse käesolevat töökorda, arvestades digitaalsest asjaajamisest ja otsustusmenetlusest tulenevate tehniliste erisustega. (8) Volikogu istung salvestatakse ning avalikustatakse VOLISe kaudu. VOLISe salvestiste korraldamise eest vastutab vallasekretär.

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige. Kui volikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil pärast asjaolude ilmnemist teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama volikogu vanimat liiget vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist. (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse volikogu istung kokku sagedamini. Volikogu järgmise istungi toimumise aja teatab istungi juhataja istungi lõpus. (3) Volikogu erakorraline istung kutsutakse kokku kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust. Ettepanek esitatakse kirjalikult, näidates ära istungil arutamiseks antavad küsimused. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates. (4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, siis juulikuus volikogu istungit ei toimu. (5) Volikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse volikogu istungil arutlusele tulevad päevakorrapunktid, toimumise aeg ja koht. Istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruse §-s 61 sätestatud korras. (6) Hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit peab olema valla veebilehel avalikustatud volikogu istungi päevakorra projekt, volikogu istungi õigusaktide eelnõud ja muud vajalikud materjalid.

Volikogu liige, kes ei saa volikogu istungil osaleda, peab sellest teavitama volikogu esimeest. Kui volikogu liikmel ei ole võimalik enda puudumisest volikogu esimeest teavitada, edastab ta vastava informatsiooni ametiasutuse üldtelefonile või vallasekretärile.

(1) Enne istungi algust registreerivad volikogu liikmed enda osaluse registreerimislehel. (2) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse istungi protokolli tema saabumise kellaaeg. (3) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks, andes allkirja registreerimislehele. (4) Kui volikogu liige peab istungilt lahkuma enne volikogu istungi lõppu, peab ta võimalusel sellest eelnevalt või enne lahkumist informeerima istungi juhatajat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse volikogu istungi protokolli.

(1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra projektile. (2) Päevakorra projektis märgitud päevakorrapunkti väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra projektis märgitud päevakorrapunkti välja jätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli. (3) Kinnitatud päevakorras võib päevakorrapunktide järjekorda muuta volikogu poolthäälte enamusega.

(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud päevakorrapunkte. Volikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi. (2) Kui istungil soovivad sõna võtta istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. (3) Istungi päevakorras märgitud päevakorrapunkte esitatakse ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi. (4) Ettekanne on päevakorrapunkti eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 10-minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on 5-minutit. Volikogu võib poolthäälte enamusega pikendada ettekande aega. (5) Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ühes päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus esitada ettekandjale või kaasettekandjale kuni kaks küsimust. (6) Ettekannetele ja küsimustele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on kuni 3-minutiline seisukoha motiveeritud esitus arutatavas päevakorrapunktis. Ühes päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule. (7) Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni 1-minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni 1-minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Ühes päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühele märkusele ja ühele repliigile. (8) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. (9) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi. (10) Enne päevakorrapunkti hääletusele panemist, kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ja ettepanekute tegemiseks. Parandused ja ettepanekud tuleb esitada kirjalikult enne istungi algust. (11) Pärast päevakorrapunkti hääletamisele panemist enam sõna ei anta. (12) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes võtta vastu istungi protokolli kantavaid otsuseid. (13) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (14) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (15) Kui istungi päevakorras on vallale olulise tähtsusega küsimus, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest, küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast. (16) Volikogu istungi lõpus toimub infotund kuni 30 minutit, mille ajal saab volikogu liige esitada küsimusi volikogu esimehele, komisjoni esimeestele, vallavanemale ja valitsuse liikmetele. Küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Küsijal on õigus esitada kaks täpsustavat küsimust. Kui vastus vajab täpsustamist, vastatakse küsijale kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool volikogu koosseisust. (3) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele on võimalik vastata “poolt”, “vastu” või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel. (6) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (7) Kui hääled jagunevad võrdselt jääb otsus vastu võtmata, sest ei saadud poolhäälte enamust.

(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine. (2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma suulise nõusoleku. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (3) Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul volikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kanditaati saab uuesti esitada. (4) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli. (5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada “poolt”, “vastu” ja “erapooletu”. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal volikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse volikogu istungi protokollile. (7) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli (edaspidi protokoll) koostamiseks võib istungist teha heli- ja audiosalvestist. (2) stungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (3) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras); 3) kinnitatud päevakord; 4) päevakorras olnud päevakorrapunktid ja nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; 5) viited vastuvõetud õigusaktidele; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta. (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid. (5) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja ja protokollija. (6) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav alates viiendast tööpäevast pärast istungi toimumist. Protokollid on kättesaadavad ametisutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 6 (6¹) Kui dokumentide menetlemisel volikogus ilmnevad kirja - või muu ilmse ebatäpsuse vead, millele juhivad tähelepanu volikogu või valitsuse liikmed, siis vigade parandamiseks, mis ei muuda ega mõjuta dokumendi sisu hääletamisele ei panda. Need vead parandatakse vallavalitsuse kantselei poolt õigusakti vormistamisel. 6 (6²) Kui dokumentide menetlemisel ilmnevad stiilivead, siis ei ole tegemist normitehniliselt ja keeleliselt korrektse dokumendiga ning see suunatakse volikogu poolt tagasi vallavalitsuse kantseleisse, kes viib sisse volikogu poolt esitatud parandused ja parandatud õigusakti eelnõu menetletakse järgmisel volikogu istungil. (7) Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

(1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. Volikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel. (3) Volikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. (4) Õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. Erikomisjoni moodustamisel ning tegevuse korraldamisel lähtutakse volikogu alatiste komisjonide kohta sätestatust, v.a komisjoni kooskäimise sagedus.

(1) Volikogu moodustab alatise komisjonina revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. (2) Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab volikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani projekti esitab volikogule revisjonikomisjoni esimees. Vajadusel võib volikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid. (3) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli tegevad isikud, kellel on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus – ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorraldusreegleid ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (5) Revisjonikomisjoni töövormiks on koosolek. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa vähemalt pool revisjonikomisjoni liikmetest, sealhulgas revisjonikomisjoni esimees või aseesimees. (6) Revisjonikomisjoni koosolekut võib pidada ka elektrooniliselt. Kui revisjonikomisjoni liige ei esita elektroonsel koosolekul oma seisukohta kirjalikult, tehakse protokolli sellekohane märge. Revisjonikomisjoni esimees koostab ise elektroonilise koosoleku osas protokolli ning saadab protokolli seejärel tutvumiseks revisjonikomisjoni liikmetele. (7) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kahe tööpäeva jooksul pärast protokolli saamist. Märkused viiakse sisse kooskõlastatult koosoleku juhatajaga. (8) Revisjonikomisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (9) Revisjon viiakse läbi järgmiselt: 1) plaanilise revisjoni aeg teatatakse asutusele ette vähemalt viis päeva, vajadusel esitatakse kontrollküsimustik; 2) revisjoni viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult volikogu esimehega asjatundjaid ja eksperte; 3) revisjoni käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjoniakti kinnitamist revisjonikomisjonis. (10) Revisjonikomisjon võtab vastu otsuseid ja kinnitab revisjoniakti poolthäälte enamusega. Eriarvamused protokollitakse ja lisatakse otsusele ja aktile. Revisjoniakti allkirjastavad kõik revisjonikomisjoni liikmed. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt peavad sisaldama kontrollitava asutuse nime, kontrollitavat perioodi, kontrollijate nimesid, kontrollimise aega, olukorra tuvastamist ja kontrollimise kirjeldust, selle eesmärki ja põhiküsimusi, kokkuvõtet ning kontrollimise õiguslikke aluseid ja viiteid õigusaktidele. (11) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse revisjoniaktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (12) ) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. (13) Revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes tagastab viie tööpäeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete kommentaaride ja seisukohtadega revisjonikomisjonile. (14) Revisjonikomisjon esitab revisjoniakti ja vallavalitsuse seisukoha vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. (15) Revisjonikomisjoni poolt koostatud revisjoniakt ja volikogu otsuse eelnõu kontrolli tulemuste realiseerimise kohta kantakse ette komisjoni esimehe või tema äraolekul komisjoni aseesimehe poolt volikogu istungil. (16) Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon volikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel samaaegselt majandusaasta aruandega. Aruande koostamise ja esitamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees. Avalikustamise eest vastutab vallasekretär.

(1) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk ja tegevusvaldkond. Kui komisjoni ei moodustata volikogu alatise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni pädevus ja volituste aeg. (2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjoni komisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. (3) Komisjoni koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (4) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada. (3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtajani või lõpetatakse volikogu otsusega. (4) Volikogu komisjoni liikme volitused võib volikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepanek komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb volikogu esimees volikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib volikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse uus komisjoni koosseis või komisjoni tegevus loetakse lõppenuks.

Komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekule ka revisjone.

(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Juulikuus üldjuhul alatised komisjonid koosolekuid ei korralda. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (4) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjonid töötavad komisjonide põhimääruste alusel. (5) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komisjoni liikmetest. (6) Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. (7) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid päevakorrapunkte puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (8) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses volikogu istungi protokollis sätestatuga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja. Volikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. (9) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. (10) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad volikogule teavet komisjonide esimehed. (11) Selgitustaotluste, märgukirjade, avalduste ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud selgitustaotlusele, märgukirjale või avaldusele vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või aseesimees. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile

Komisjonide ülesanded on: 1) oma valdkonna probleemide väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine nende lahendamiseks; 2) oma valdkonna tegevuskavade väljatöötamine koostöös vallavalitsuse vastavate ametnikega; 3) oma valdkonda puudutavate volikogu määruste ja otsuste eelnõude algatamine ja arvamuse andmine ning ettepanekute tegemine komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 4) seisukoha andmine komisjonile suunatud märgukirjade, selgitustaotluste ja teiste dokumentide kohta ja selle esitamine kirjalikult volikogu esimehele.

(1) Komisjonidel on õigus: 1) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse asjatundjaid; 2) algatada õigusakte ja esitada volikogule õigusaktide eelnõusid; 3) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni, tutvuda kõigi oma tööks vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning väljavõtteid, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja; 4) teha koostööd volikogu teiste komisjonidega probleemi sisust sõltuvalt; 5) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikule; 6) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta; 7) töötada välja tegevuskavasid ja algatada arutelusid; 8) läbi vaadata ja ette valmistada volikogule oma töövaldkonda käsitlevaid materjale. (2) Komisjonil ei ole õigust välja anda õigusakte, komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (3) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

Komisjon annab ülevaate oma tegevusest üks kord aastas volikogu istungil.

(1) Vallavanem: 1) esindab oma tegevusega Palamuse valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Palamuse valda kui omavalitsusüksust; 2) juhib vallavalitsuse tegevust; 3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust. (2) Vallavanema valib volikogu. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 482 nõuetele.

(1) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks. (2) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat volikogu istungil suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid volikogu liikmeid kui vastu. (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni 15-minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni 3 küsimust. (6) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 25 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.

(1) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab hääletussedelid. (2) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et volikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu. (3) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise. (4) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ja kinnitab, et hääletuskast on enne hääletussedelite kasti laskmist tühi ja pitseerib hääletuskasti. (5) Häältelugemiskomisjon annab valla pitsatiga hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (6) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (7) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. (8) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse nimekirja vastav märge. (9) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (10) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks. (11) Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli. (12) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust. (13) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati saab uuesti ülesse seada. (14) Kui kordushääletamise tulemusel ei saa keegi kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

(1) Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega. (2) Volikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Palamuse vallavanemaks.

(1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest. (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 2) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale; 4) juhib vallavalitsuse istungeid; 5) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest. (3) Vallavanem kui valla ametiasutuse juht, kes 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega; 3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks; 4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest; 5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees. (4) Vallavanem esindab Palamuse valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju. (5) Vallavanem esindab Palamuse valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid. (6) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid. (7) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi- või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal, vallavanem peab viivitamatult teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegelda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning temale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59 – 71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest. (3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktides kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Vallavanema teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.

(1) Vallavanema töötasu ning hüvitised ja soodustused otsustab volikogu. (2) Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu. (2) Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisu esimesest istungist arvates või eelmise vallvanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks volikogule. Kui volikogu ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse koosseisu, on volikogu tegutsemisvõimetu ning kõigi tema liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks. (3) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule vallavalitsuse liikmete nimed ametisse kinnitamiseks. (4) Kui vallavalitsuse liikmekandidaat ei saa isiklikult volikogu istungil osaleda esitab ta oma nõusoleku vallavalitsuse liikmeks kinnitamise kohta kirjalikult. (5) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (6) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset vallavanema valimist. (7) Vallavalitsus saab volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest. (8) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 4) võib taotleda volikogu ees volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 5) korraldab Palamuse valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet; 6) kehtestab Palamuse valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad; 7) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse kinnitamisest ning kestavad vallavalitsuse tagasiastumiseni, vallavalitsusele umbusalduse avaldamiseni või vallavalitsuse liikmest tagasiastumise või vallavalitsuse liikme umbusaldamiseni.

(1) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (2) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutustelt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. (3) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist. Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab volikogu. (4) Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda. (5) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. (6) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning päevakorrapunkti arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem. (7) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse vallavalitsuse korraldusega.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini. (5) Vallavalitsus võib kasutada oma töös digitaalset dokumendihaldust ja otsustusmenetlust. Sellisel juhul järgitakse käesolevat töökorda, arvestades digitaalsest asjaajamisest ja otsustusmenetlusest tulenevate tehniliste erisustega.

(1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma vallavalitsuse istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest. (3) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on seotud arutatavate päevakorrapuntidega või ametiasutuse töökorraldusega.

(1) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungil. (2) Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale. (3) Vallavalitsuse istungil osaleb sõnaõigusega vallasekretär.

(1) Istungil osalevad vallavalitsuse liikmed märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis. (2) Kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. (3) Kui vallavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enne vallavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse vallavalitsuse istungi protokolli.

(1) Istungil arutatakse vallavalitsuse poolt nõutavas korras ettevalmistatud päevakorrapunkte. Õigusaktide eelnõud peab olema eelnevalt läbi vaadanud vallasekretär. (2) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks. (3) Pärast päevakorrapunkti hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Vallavalitsuse liige peab hääletama isiklikult, hääletamist ei saa edasi volitada. (3) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata “poolt”, ”vastu” või “erapooletu”. Erisused on isikuvalimistel hääletamisel. Isikuvalimistel hääletamisel on vallavalitsuse liikmel üks poolthääl. (4) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, jääb otsus vastu võtmata, sest ei saadud poolthäälte enamust.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Istungi protokolli (edaspidi protokoll) koostamise korraldab vallasekretär. (2) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (3) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud päevakorrapunktid ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsustused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta; (4) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise küsimustes ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist. (5) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (7) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendast tööpäevast pärast vallavalitsuse istungit. Protokollid on kättesaadavad ametisutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse valitsuse korraldusega. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse vallavalitsuse dokumendiregistris hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosolekut

(1) Vallavolikogu annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Vallavalitsus annab üldaktidena määrusi ja võtab vastu üksikaktidena korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril; 6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel; 7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 ettenähtud korras; 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks (2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusakt puudutab.

(1) Õigusakti eelnõu valmistavad ette ja esitavad volikogu esimehele istungi päevakorda lisamiseks volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus, vallasekretär ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele. Vallavolikogu või vallavalitsuse alatise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige. Valla kodanikud esitavad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 ettenähtud korras algatuse vallavalitsusele vastava eelnõuna. (2) Õigusakti eelnõu seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja (te) nime (sid); 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud kohaliku omavalitsusüksuse kulude arvetusi ja finantseerimisallikaid; 4) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 5) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (3) Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga valla veebilehel. (4) Volikogu ja vallavalitsuse õigusakti eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega õigusakti eelnõule sätestatud nõudeid. Õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. (5) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile. Eelarvega seotud õigusaktide eelnõud esitatakse kooskõlastamiseks ka pearaamatupidajale. (6) Volikogu ja komisjoni liikme või valla kodanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldatakse need vallasekretäri juhendamisel enne eelnõu suunamist komisjonidesse või eelnõu päevakorra projekti lisamist. (7) Nõuetekohaselt koostatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse hiljemalt 14 päeva enne volikogu istungit volikogu esimehele, kes suunab selle vajadusel arutamiseks volikogu vastava valdkonna komisjonile või lülitab volikogu istungi päevakorda. Komisjon peab andma seisukoha õigusakti eelnõu kohta hiljemalt 7 päeva enne istungit. Volikogu esimees võib istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu, kui puudub vajadus selle läbivaatamiseks volikogu komisjonides. (8) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta enne selle lõpphääletusele panemist.

(1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorra projektiga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas valla veebilehel, edastatakse volikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib volikogu iga koosseis ise kokku. (2) Ettepaneku õigusakti eelnõu muutmiseks võib teha vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kas istungi algul või istungil eelnõu menetlemisel kirjalikult. Muudatusettepanekuga arvestaminevõi mittearvestamine otsustatakse hääletamise teel.

(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud. (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse. (3) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates. (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(1) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Määrus loetakse avalikustatuks selle Riigi Teatajas avaldamisest arvates (2) Volikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest. (4) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla veebilehelt. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär. (6) Volikogu ja vallavalitsuse istungite ning otsustuste avalikustamist valla internetikodulehel ja vallalehes korraldab ja avaldatava teabe tõepärasuse eest vastutab vallavalitsus.

(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja volikogu revisjonikomisjon. (2) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees ja revisjonikomisjon. (3) Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Jõgeva maavanem. (4) Volikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

(1) Palamuse valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Palamuse valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Palamuse valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (4) Palamuse valla asutusel võib olla asutuse nimega pitsat ning Palamuse valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve. (5) Palamuse valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab vallavalitsus. (6) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.

(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Palamuse valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Palamuse valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid. (3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu. (4) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu.

(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Palamuse valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse volikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (3) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. (4) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga, kooskõlastades käskkirja eelnõu vallavalitsusega. Hallatava asutuse koosseis kooskõlastatakse vallavalitsuse protokollilise otsusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest. (5) Hallatava asutuse (v.a munitsipaalkoolid) palgajuhendi kehtestab vallavalitsus määrusega. (6) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Palamuse valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

(1) Palamuse vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Palamuse valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. (2) Palamuse vallal on keelatud omandada aktsiaid ja osakuid, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Palamuse vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Palamuse vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Palamuse vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Palamuse vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. (5) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud volikogu pädevuses olevate otsustuste tegemiseks esitab volikogule vallavalitsus. Vallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, millise seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Palamuse vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ja milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Palamuse vallale kaasa toob.

(1) Palamuse valla esindamise all mõistetakse Palamuse valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Palamuse valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Palamuse valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Palamuse valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Palamuse valla asutused ning teised isikud õigusaktide alusel. (2) Volikogu esindab Palamuse valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Vallavalitsus esindab Palamuse valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Palamuse valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Palamuse valda volikogu või esindab volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu otsuse alusel. (5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Palamuse valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Palamuse valla asutus esindab Palamuse valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Palamuse valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Palamuse valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Palamuse valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik. (8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Palamuse valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Nimetatud esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Palamuse valda vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Palamuse valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Palamuse valla asutuse juht esindab Palamuse valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Palamuse valla asutuse juht esindab Palamuse valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

(1) Palamuse valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolituseta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad Palamuse valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse Palamuse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Palamuse valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmistega isik. (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavanem. (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. (5) Kui kohtuasja algatajaks on Palamuse vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

(1) Vallavolikogu esindab Palamuse valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 1) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Palamuse valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (2) Vallavalitsus esindab Palamuse valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (3) Vallavanem esindab Palamuse valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (4) Palamuse valla esindamiseks võivad volikogu ja vallavalitsus moodustada ka mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. (5) Avalikel üritustel esindavad Palamuse valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed ning vallasekretär.

(1) Palamuse valla arengu planeerimiseks peab Palamuse vallal olema arengukava. (2) Volikogu kinnitab arengukava uue redaktsiooni vähemalt neljaks järgmiseks aastaks hiljemalt jooksva aasta15.oktoobriks. Kui vallal on pikemaajalisi varalisis kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. (3) Arengukava on Palamuse valla pika-ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab Palamuse valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava peab sisaldama iga-aastast hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse Palamuse valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. (4) Valla arengukava ja seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad peavad olema omavahel seostud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus. (5) Palamuse valla omavalitsusorganid ja asutused peavad tegutsema Palamuse valla arengukavast lähtuvalt. (6) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(1) Valla arengukava koostamist ja muutmist koordineerib vallavalitsus. (2) Arengukava või selle muutmise eelnõu esitab volikogule vallavalitsus. (3) Arengukava koostamise ja muutmise ning arengukava analüüsi korraldab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutustega. (4) Arengukava koostamisse või selle muutmisse tuleb kaasata läbi avalike arutelude kõik huvitatud isikud. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu kohta avaldatakse valla veebilehel ja valla lehes. (5) Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteludeks avalikult kättesaadav Palamuse valla veebilehel vähemalt kaks nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist.

(1) Valla finantsjuhtimine hõlmab: 1) Palamuse valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust; 2) Palamuse valla ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS) sätestatud alustel tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist; 3) Palamuse valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist. (2) Palamuse valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et valla eelarvet kasutatakse eeskätt seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks. (3) Palamuse valla finantsjuhtimise alused on: 1) Palamuse valla eelarvestrateegia; 2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud Palamuse valla eelarve; 3) valla eelarve täitmine kooskõlas õigusaktidega; 4) läbipaistev ja aus aruandlus, s.o valla majandusaasta aruanne; 5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

(1) Valla finantsjuhtimist korraldab kooskõlas õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega vallavalitsus. (2) Valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutus.

(1) Palamuse valla eelarvestrateegia on valla arengukavaga seotud dokument, mis on aluseks valla eelarve koostamisele, vallale kohustuste võtmisele ja investeeringuprojektide kavandamisele. (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida arengukavas märgitud tegevuste finantseerimist vähemalt eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt KOFS § 20 lõikes 3 toodud detailsuses. Vallavalitsus võib eelarvestrateegia koostada ka detailsemalt.

(1) Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus. (2) KOFS-i mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvad üksused peavad esitama eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni vallavalitsuse määratud korras ja tähtajal. (3) Vallavalitsus võib kehtestada eelarvestrateegia koostamise korra. (4) Eelarvestrateegia ja selle muudatused tuleb esitada volikogule vastuvõtmiseks hiljemalt jooksva aasta 15.oktoobriks.

(1) Palamuse valla eelarve (edaspidi eelarve) koosneb Palamuse valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. (3) ) Eelarve eesmärk on kindlaks määrata Palamuse valla arenguks ning vallale pandud ja vallale võetud kohustuste täitmiseks vajaliku raha suurus ja summade jaotus. (4) Eelarve vastuvõtmisega annab volikogu vallavalitsusele valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu volituse teha kulutusi Palamuse vallale pandud ja võetud ülesannete täitmiseks. (5) Eelarvega võib volikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üks aasta. (6) Eelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult vallaeelarvega kinnitatud otstarbel. (7) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga vallaasutuse eelarves ettenähtud kulude tegemist. (8) Eelarve ülesehituse, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, avalikustamise, täitmise ja aruandluse põhimõtted kehtestab volikogu.

(1) Majandusaasta aruande koostab KOFS § 29 sätestatud korras ametiasutus ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. (2) Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, arvestades volikogu kehtestatud eelarve detailsust. Eelarve täitmise aruandes esitatakse: 1) esialgne vallaeelarve; 2) lõplik vallaeelarve; 3) vallaeelarve täitmise andmed. (3) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31.maiks.

(1) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu oma otsusega hiljemalt 30.juuniks. (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (3) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ja revisjonikomisjoni aruanne.

Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

(1) Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel volikogu istungil, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.