Kooli nimetus on Kivi-Vigala põhikool (edaspidi kool).
(1) Kool on munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks. Kooli liik on põhikool. (2) Kool on Vigala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Vigala valla (edaspidi vald) õigus- ja haldusaktidest, käesolevas põhimäärusest ning muudest õigusaktidest. (4) 5 (5) Kool tegutseb ühtluskooli põhimõttel, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab üleminekut ühest koolist teise.
Kooli asukoht on Eesti Vabariik Rapla maakond Vigala vald Kivi-Vigala. Postiindeks 78001.
(1) Koolil on oma nimega pitsat, Vigala valla eelarves iseseisev eelarve ja oma sümboolika. (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ning kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. (3) Kooli eelarve kooskõlastab direktor kooli hoolekoguga ning eelarve kinnitab vallavolikogu.
(1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.
Kooli tegevuse eesmärgiks on koolikohustuslike laste arenguks tingimuste loomine, laste õpetamine ja kasvatamine, mille lõpptulemuseks on põhihariduse omandamine.
(1) Luua tingimused ning võimalused õpilastelekoolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks. (2) Valmistada õpilased ette õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel. (3) Kujundada sobiv õpi- ja arengukeskkond. (4) Luua keskkond, mis toetab teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide omandamist, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes tuleb oma eluga toime, austab iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, oskab analüüsida olukordi ja teha valikuid, mõistab töö ja koostöö vajalikkust, oskab hinnata oma edasiõppimise ning tööalaseid võimalusi. (5) Luua õpilastele tingimused kultuuri- ja sporditegevuseks. (6) Korraldada õpilaste toitlustamist koolis. (7) Luua töötajatele tingimused oma erialase ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks. (8) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel teha koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, politseiga, tööandjatega, lapsevanematega, kohaliku omavalitsusega ja teiste koolidega. (9) Tagada õpilastele tervisekaitseeeskirjade ja -normide kohane päevakava, õppekorraldus ja –koormus. (10) Kindlustada õpilased vajalike õpikute ja muude õppevahendite ja -materjalidega. (11) Luua töötajatele ohutustehnikale vastavad kaasaegsed töö- ja olmetingimused ning võimalused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks. (12) Kasutada koolile eraldatud ressursse sihipäraselt ja mõistlikult. (13) Tagada õpilase koolis viibimise ajal ja kõikide kooli poolt korraldatavate ürituste ajal tema tervise kaitse ning koostada tervisekaitse eeskirjade ja normide kohane päevakava.
(1) Koolis on 1.-9. klass jagatuna kolmeks astmeks: 1) 1.-3.kl I aste 2) 4.-6.kl II aste 3) 7.-9.kl III aste (2) Vallavalitsuse nõusolekul ja vastavalt vajadusele töötavad koolis pikapäevarühm (1.-4.kl), aine- ja huviringid ning ettevalmistusrühm koolieelikutele. (3) Koolis on moodustatud 1.-9.kl hariduslike erivajadustega õpilastele õpiabi rühmad. Hariduslike erivajadustega õpilastega töötavad vastava hariduse saanud pedagoogid. (4) Koolil on oma söökla, mis tegutseb vastavalt seadusandluses esitatud nõuetele.
(1) Õpetamise alusdokumendiks on kooli õppekava, mis on koostatud põhikooli riikliku õppekava alusel. (2) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga kooskõlastatult õppenõukogu ja kooli hoolekoguga. (3) Koolil on õigus koostada kooli õppekava alusel individuaalsed õppekavad haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korra kohaselt. (4) Kooli õppekavas on määratletud kooli õppe-eesmärgid, õppeperioodi ajaline ja mahuline korraldus ning kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. (2) Arengukavas määratakse kooli arengu põhisuunad ja –valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis; tegevuskava kolmeks aastaks, õpetajate täiendkoolituskava ja arengukava uuendamise kord. (3) Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse saamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (4) Arengukava kinnitatakse valla kehtestatud korras.
(1) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on 2 poolaastat, 4 õppeveerandit ning vähemalt 35 õppenädalat ja 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimu-mise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. Koolivaheajad määrab haridusminister oma määrusega. (2) Õppetöö põhivormiks on õppetund, mille kestvuseks on 45 minutit, vahetunni pikkus on 10 minutit ja söögivahetund kestab vähemalt 15 minutit. (3) Õpilaste nädalakoormus, õppeainete loend ja õppetundide arv on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunni-plaaniga, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (4) Õppe- ja kasvatustegevus toimub statsionaarses õppevormis ning põhihariduse omandamine mittestatsionaarses vormis on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel, kes pole omandanud põhiharidust. (5) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi. (6) Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest klassidest moodustada liitklasse või nendes klassides korraldada õppetegevust liittundidena. (7) Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel lähtub kool riiklikus õppekavas ja selle alusel koostatud kooli õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud hindamise alustest, tingimustest ja korrast. (8) Individuaalse õppekava alusel õppija puhul arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi. Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teaduminister. (9) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine. Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem või hooldaja (edaspidi vanem) ja õpilase klassijuhataja, vajadusel kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning valla sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid. Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga. (10) Kooli lõpetamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud põhikooli lõpueksamite korraldamise ning põhikooli lõpetamise tingimustele ja korrale. (11) Õpilasele väljastatakse klassitunnistus veerandi ja õppeaasta lõpul. Klassitunnistus on dokument, mille kaudu kool teavitab õpilast ja vanemat veerandi- ja aastahinnetest. Klassitunnistus kinnitatakse kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitseriga. Klassitunnistus on üheks õppeaastaks. Klassitunnistuse vormi kinnitab kooli õppenõukogu. (12) Põhikooli lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega lõpueksamid ja kooli direktori kinnitatud materjalidega eksamid. (13) Põhikooli lõpetajale väljastatakse põhikooli lõputunnistus. (14) Kool kannab õpilaste andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
(1) Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. (2) Kooli vastuvõtmise korra kehtestab vallavalitsus või vallavalitsuse volitusel kooli direktor. Eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse saamiseks.
Õpilane arvatakse koolist välja: 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse; 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 13.1. kohaselt taotlust; 3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama; 4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 6) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 7) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus; 8) õpilase surma korral.
(1) Kooli õppekavaväline tegevuseks on ürituste, huviringide, loengute jmt korraldamine. (2) Kooli õpilastele on rühma-, klassi- või koolivälises töös kooli ruumide, rajatiste ja vahendite kasutamine ringitundides tasuta. (3) Õppekavaväliselt kool: 1) rendib ruume harrastustegevuse ja erinevate ürituste läbiviimiseks vastavalt valla volikogu poolt kehtestatud hinnakirja alusel; 2) pakub vajadusel ürituste toitlustamise võimalust.
Õpilasel on õigus: 1) omandada tasuta põhiharidust; 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja tööaja piires; 3) kasutada tasuta kooli õpikuid, tagastades need õppeperioodi lõpul puhaste ja korralikena aineõpetajale; 4) kasutada klassi- ja koolivälises töös tasuta oma kooli ruume, rajatisi ning õppe-, spordi- ja tehnilisi ning muid vahendeid, kui selles on eelnevalt õpetajate ja kooli direktoriga kokku lepitud; 5) saada teavet koolikorralduse, õpilaste õiguste ja kohustuste ning õppimisvõimaluste kohta; 6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Vigala Vallavolikogu kehtestatud korras ja ulatuses; 7) pöörduda oma õiguste kaitseks klassijuhataja, kooli juhtkonna, hoolekogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveametnike või lastekaitseorganisatsiooni ja teiste erialaspetsialistide poole; 8) moodustada koolis õpilasesindus ning osaleda selle töös; 9) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 10) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kohta.
Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt õpilase jaoks kooli poolt ette nähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele; 2) õppima võimetekohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi; 3) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 4) täitma kooli kodukorda; 5) hoidma kooli head mainet, käituma väärikalt nii koolis kui ka väljaspool kooli; 6) järgima tervislikke eluviise; 7) hoidma ja tagastama õigeaegselt õpilase kasutuses olevad kooli õppevahendid (õpikud jmt); 8) hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilaste kohustusi.
(1) Õpilastele avaldatakse tunnustust või laitust seadustes, haridus- ja teadusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. (2) Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada mõjutusi vastavalt õigusaktidele. (3) Õpilast tunnustatakse: 1) klassijuhataja kiitus; 2) kiitus direktori käskkirjaga; 3) hästi õppivatele ja käituvatele lastele tunnistuse kätteandmine õpilaste ja õpetajate kogunemisel; 4) autasustamine kooli kiitus- või tänukirjaga; 5) premeerimine eduka õppimise, olümpiaadidel ja muude silmapaistvalt heade tulemuste saavutamise eest. (4) Õpilast laidetakse: 1) suulise märkusega; 2) kirjaliku märkusega õpilaspäevikus või e-koolis; 3) tundi ja kaasõpilaste töötamist segava õpilase väljasaatmisega õppetunnist vastavalt kehtestatud korrale; 4) direktori käskkirjalise noomitusega, mille klassijuhataja teeb vanemale kirjalikult teatavaks; 5) käitumishinde alandamisega; 6) õppetööst kõrvaldamisega määratud ajaks; 7) suunamisega maakondlikku alaealiste komisjoni. (5) Korduvate põhjuseta puudumiste ja kooli kodukorra pideva rikkumise puhul rakendatavad abinõud: 1) klassijuhataja kirjalik teade vanemale; 2) lapse ja vanema kutsumine direktori ja klassijuhataja vestlusele; 3) lapse ja vanema kutsumine hoolekogusse; 4) suunamine alaealiste komisjoni.
(1) Õpilasesindusse võivad kuuluda 5.-9. klasside hulgast igast klassist kuni 2 valitud esindajat. (2) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna poolt üheks aastaks. (3) Õpilasesinduse liikmete valimised toimuvad septembri kuu jooksul kõikides klassides salajase hääletamise teel. (4) Esimese õpilasesinduse liikmete valimised korraldab kooli direktor. Järgmised valimised korraldab õpilasesindus. (5) Õpilasesinduse valimised toimuvad septembrikuu jooksul. Valimistulemused avalikustatakse hiljemalt 1.oktoobriks. (6) Õpilasesindus valib liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimeheks ei saa valida lõpuklassi esindajat. (7) Üheks aastaks valitud õpilasesinduse tegevuse lõpetamise otsuse teeb teatavaks samaaegselt uue õpilasesinduse valimistulemuse kinnitamisega kooli direktor. (8) Õpilasesinduse koosseisu õppeaastaks kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
(1) Õpilasesinduse tegevuse aluseks on kooli õpilasesinduse põhimäärus. (2) Põhimääruse võtab vastu õpilasesinduse koosolek lihthäälte enamuseg. (3) Põhimäärus jõustub pärast selle kinnitamist kooli direktori poolt. (4) Õpilasesinduse tegevust korraldab peale õpilasesinduse põhimääruse veel kooli kodukord.
Vanematel on õigus: 1) osaleda kooli töös ja juhtimises hoolekogu liikmeks valitud vanemate kaudu; 2) tutvuda kooli tegevus-, päeva- ja õppekavaga; 3) kasvatamist ja õpetamist puudutavate vaidluste lahendamiseks pöörduda õppenõukogu, hoolekogu või direktori poole, samuti vallavalitsuse ja riiklike organite poole; 4) saada teavet lapse arengu kohta; 5) saada teavet kooli töökorralduse kohta; 6) saada nõustamist pedagoogilistes küsimustes.
Vanem on kohustatud: 1) võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist sealhulgas looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ning põhihariduse omandamiseks koolis; 2) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 3) aitama kaasa kooli kodukorra ja päevakava täitmisele ning kinni pidama lapse tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest; 4) informeerima klassijuhatajat lapse koolist puudumisest; 5) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 6) petaja kutsel osalema õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest; 7) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole.
Varalise kahju, mille õpilane on pahatahtlikult koolis tekitanud, hüvitab õpilane või vanem õigusaktidega kehtestatud korras.
(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Pedagoogid on kooli direktor, õpetajad, ning muud õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud. (3) Kool kannab pedagoogide andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
Koolitöötajate koosseisu määrab kooli direktor tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud miinimumkoosseisudele.
(1) Koolitöötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töökorralduse reeglite, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas töölepinguseadusega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. (2) Töökorralduse reeglid ja ametijuhendid kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (3) Pedagoogiliste koolitöötajate ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine ning osalemine kooli arendamises. (4) Kooli teenindava ja muude töötajate ülesandeks on tagada häireteta töö koolis, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek. (5) Kooli töötajatel on õigus täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele. Töötaja osaleb täiendusõppes vastavalt koolitöötajate koolituse korraldamise kavale. (6) Koolitöötajatel on õigus töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes. (7) Koolitöötajatel on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks. (8) Pedagoogidena võivad koolis töötada isikud, kes vastavad riiklikult kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (9) Pedagoogide kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Pedagoogide atesteerimine korraldatakse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide atesteerimise tingimustele ja korrale.
(1) Töölepingud koolitöötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor töölepinguseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.
(1) Kooli juhib direktor. (2) Direktori ülesanneteks on: 1) tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord; 2) juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust; 3) juhtida kooli majandustegevustvastavalt kinnitatud kooli eelarvele; 4) tegutseda kooli nimel ja esindada seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega; 5) olla aruande kohustuslik kooli hoolekogu ees; 6) anda oma pädevuse piires kooli töö korraldamise käskkirju ja kontrollida nende täitmist; 7) vastutada asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest. (3) Kooli direktori tööülesanded on kirjeldatud tema ametijuhendis. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. (5) Kooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsustelangetamine. (2) Kooli õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. (3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri (4) Õppenõukogu koosolekust on õigus osa võtta hoolekogu esimehel, õpilasesinduse esindajal, valla esindajal samuti kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelvalvet teostaval isikul, sisehindamise nõustamist teostaval isikul ning vanemal õpilase küsimuse arutelu korral. (5) Igal õppenõukogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutavates küsimustes selgitustega ning teha otsuste suhtes ettepanekuid.
(1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu, kuhu kuuluvad vallavolikogu ja õpetajate esindaja ning viis lastevanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad vanemate üldkoosoleku otsusel. (2) Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab vallavolikogu.
(1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. (2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor. (3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse saamiseks kooli hoolekogule ja vallavalitsusele.
(1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva määruse p. 30.1. sätestatud eesmärgist. (2) Sisehindamise küsimustes kooli nõustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Kooli vara moodustavad koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli vara kasutamise kord määratakse kindlaks töökorraldusereeglitega, ametijuhenditega ja töölepingutega personalile ning kodukorras õpilastele või kooli juhtkonna erikorraldustega nii personalile kui õpilastele vastavalt kehtivale seadusandlusele ja vallavolikogu poolt kehtestatud Vigala vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale.
(1) Kooli kulud katab vallavalitsus, lähtudes valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest. (2) Haridusasutuse eelarve kulude katte allikaks on eraldised riigi- ja vallaeelarvest, laekumised sihtasutustelt, organisatsioonidelt, üksikisikutelt ja kooli põhimäärusega sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tulud. (3) Kool võib vastu võtta eraldisi sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Kooli direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama vallavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse vallavalitsuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmise õigusaktides ja valla raamatupidamise eeskirjas kehtestatud korras. (4) Koolil võivad olla ka tulud käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest. Vallavalitsuse poolt kinnitatud hindade alusel osutatud teenuste ja ürituste korraldamise eest saadud tulu võib kasutada kooli tegevusvaldkonnast tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendavate tulude kasutamine toimub õigusaktides kehtestatud korras ning nende kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja vallavalitsusele.
(1) Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes vallavolikogu kehtestatud korrast. (2) Kooli põhimääruses ettenähtud tasuliste teenuste hinnad kehtestatakse riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kool hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest. (4) Õpilase poolt koolile pahatahtlikult tekitatud aineline kahju hüvitatakse vastavalt kehtestatud korrale.
(1) 1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast. (2) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsuse raamatupidamine. (3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja muid aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras. (4) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ning taseme üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(1) Kooli ümberkorraldamise otsustab volikogu ja kooli tegevuse lõpetab vallavalitsus seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini. (4) Vallavalitsus tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.
Määrus jõustub 2.detsember 2010.a.