(1) Määrus reguleerib Vändra valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise korda. (2) Määrus ei reguleeri eelarvestrateegia koostamist ja muid selle koostamisega seotud toiminguid. Eelarvestrateegia koostamist reguleerib kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus ja Vändra valla arengukava ja eelarvestrateegia ning valdkondlike, piirkondlike ja hallatavate asutuste arengukavade koostamise kord.
(1) Vändra valla eelarve koostatakse kassapõhiselt ja see koosneb järgmistest osadest: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (2) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale ning teistele õigusaktidele. (3) Eelarvega tuleb tagada põhitegevuse tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti põhitegevuse kulude otstarbekas ja kokkkuhoidlik kindlaksmääramine kululiikide lõikes. (4) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
(1) Eelarve põhitegevuse tulude osas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (2) Eelarve põhitegevuse kulude osas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (3) Eelarve investeerimistegevuse osa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus; 2) põhivara müük; 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine; 4) põhivara sihtfinantseerimiseks antav sihtfinantseerimine; 5) osaluste soetus; 6) osaluste müük; 7) muude aktsiate ja osade soetus; 8) muude aktsiate ja osade müük; 9) antavad laenud; 10) tagasilaekuvad laenud; 11) finantstulud ja finantskulud. (4) Eelarve finantseerimistegevuse osa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitali- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel; 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitali- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel. (5) Eelarve likviidsete varade muutuse osa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega. (2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. (3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. (4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(1) Eelarvesse planeeritakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks vähemalt 1% põhitegevuse kulude mahust ja seda jaotab vallavalitsus. (2) Reservfondist võivad raha taotleda hallatavate asutuste eelarvete ja teiste alaeelarvete vastutajad kuludeks, mida ei olnud eelarve koostamisel võimalik ette näha. (3) Taotlus tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt selle kalendrikuu esimeseks kuupäevaks, millal väljaminek on kavandatud teha. Lisada tuleb selgitused väljamineku sisu kohta koos põhjendusega selle kohta, miks kavandatav väljaminek on ettenägematu. (4) Vallavalitsus teeb otsuse raha eraldamise kohta kuu esimesel istungil. (5) Vallavalitsus eraldab vahendeid sihtotstarbeliselt ja informeerib sellest volikogu vähemalt kord kvartalis. (6) Reservfondist vahendite eraldamist loetakse eelarve muudatuseks, mis vähendab reservfondi jääki ning suurendab eelarveosi. (7) Info reservfondi kasutamise kohta avalikustatakse majandusaasta aruandes.
(1) Valla arengukava ja eelarvestrateegiat arvestades kehtestab vallavalitsus raamatupidamise ettepanekul ja eelnevalt eelarve-ja majanduskomisjonis kooskõlastatud eelarve eelnõu koostamise ajagraafiku, lähtetingimused ja vormid 15.augustiks. (2) Raamatupidamine korraldab vormide ja lähtetingimuste saatmise valla hallatavatele asutustele ja alaeelarvete vastutajatele 31.augustiks. (3) Lähtetingimuste koostamisel lähtub valitsus kehtivas eelarvestrateegias järgmise aasta kohta kinnitatud summadest ja tulude prognoosist. (4) Lähtetingimustes võib valitsus anda järgmisi lisatingimusi: 1) kui eelarvestrateegia koostamise ajaga võrreldes on sotsiaalmajanduslik olukord halvenenud, tuleb lähtuda strateegiaga võrreldes väiksematest põhitegevuse kuludest ja investeeringutest; 2) antakse ette nii need summad, mida tuleb käsitleda fikseerituna kui ka need summad, mida on õigus strateegiaga võrreldes ümber tõsta; 3) täiendavad reeglid väljaminekute kavandamiseks; 4) alaeelarve taotluses võib lubada nende kulude ja investeeringute suurendamist, mille katteks sihtfinantseeringuna saadavate toetuste kasv on teada; 5) sätestatakse, kas alaeelarve taotlusesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis tulenevad õigusaktide muudatustest, mahunäitajate muutustest (näiteks õpilaste arvu kasv), olulisest hindade kasvust (näiteks küttekulude kasv) või muudel põhjustel, mis ei olnud objektiivsetel põhjustel eelarvestrateegia koostamise ajal teada; 6) sätestatakse, kas alaeelarve taotlusesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis algselt olid kavandatud jooksvaks aastaks, kuid mis objektiivsetel põhjustel lükkuvad järgmisse eelarveaastasse; 7) alaeelarve taotluse juurde võib esitada täiendavate põhitegevuse ja investeeringute loetelu prioriteetsuse järjekorras, näidates ära, millised kulud on ühekordsed ja millised püsiva iseloomuga. (5) Valla hallatavad asutused ja teised alaeelarvete vastutajad ning volikogu komisjonid esitavad eelseisva eelarveaasta eelarve projekti/finantseerimistaotluse riigieelarve klassifikaatori neljakohaliste artiklite lõikes ja lähtudes piirsummadest koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadusele vastavuse kohta raamatupidamisele eelarveaastale eelneva aasta 15.septembriks. Samaks ajaks tuleb esitada omatulude prognoos. (6) Kui eelarve projektis nähakse ette kulusid alustatavatele ehitustele või programmidele, tuleb lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuste kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes (sh sisustamine ja tulevased majanduskulud). (7) Teised isikud, ettevõtjad, mittetulundusühingud ja seltsingud saavad esitada taotlusi vallaeelarvest toetuste saamiseks kuni 01.novembrini. (8) Eelarve menetlemise juhtivkomisjoniks on eelarve- ja majanduskomisjon. (9) Esitatud eelarve taotluste läbivaatamisel kontrollib raamatupidamine koos eelarve- ja majanduskomisjoniga eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, hindab alaeelarvete taotlustesse lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist. (10) Valitsuse koostatud eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.
(1) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus seadusega sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja eelarvestrateegiat ning alaeelarvete taotlusi. (2) Eelarve eelnõu koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et tagada arengukava ja eelarvestrateegia täitmine ning nende suunamine: 1) valla haridus-, sotsiaal- ja kultuuriliste asutuste ülalpidamiseks ja nende ürituste finantseerimiseks; 2) keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse, kultuuri, side, teedevõrgu, tervishoiu ja muude vajaduste ning sihtprogrammide finantseerimiseks; 3) vallale teiste seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 4) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 5) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses valla eelarve põhitegevuse kuludest. (3) Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed esitavad parandusettepanekud eelarve- ja majanduskomisjonile kirjalikult 10 tööpäeva jooksul peale eelarve eelnõu esitamist volikogule. (4) Eelarve- ja majanduskomisjon vaatab nii enne esimest kui ka teist lugemist esitatud parandusettepanekud läbi oma koosolekul. Teised volikogu alatised komisjonid menetlevad eelnõud ja ettepanekuid oma pädevuse piirides.
Vallavalitsuse poolt koostatud eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, kus esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjenduses käesoleva määruse §-s 2 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täimise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega projektide ja/või objektide kaupa; 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavast või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuse kohta; 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
(1) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. (2) Eelarve üks ja sama lugemine võib toimuda ka mitmel järjestikusel istungil, seda juhul, kui eelnõu lugemine katkestatakse ja seda jätkatakse järgmisel istungil. (3) Eelnõu muudatusettepanekud tuleb esitada 10 kalendripäeva jooksul peale esimese lugemise lõppemist. (4) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus. Valitsus võib teha volikogule muudatusettepaneku tagasilükkamise osas, kui see oli vormistatud puudulikult, selle mõjusid ja katteallikaid pole piisavalt selgitatud või kui see pole kooskõlas kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. (5) Muudatusettepanekud hääletatakse volikogu istungil läbi. (6) Eelarve kinnitatakse riigieelarve klassifikaatoris sätestatud kahekohaliste artiklitega. (7) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega, milles kajastatakse vajadusel ka muid sätteid, mis on vajalikud eelarveaastal finantsjuhtimise korraldamiseks. (8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (9) Valitsus kinnitab tegevusvaldkondade alaeelarved majandusliku sisu järgi neljakohaliste artiklite lõikes (aluseks riigieelarve klassifikaator) 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus ning valla spordi- ja kultuuriürituste ning tegevustoetuste rahastamise plaani. (10) Plaani alusel kuuluvad rahastamisele mittetulundusühingute, seltsingute, sihtasutuste ja spordiklubide poolt korraldatavad üritused vastavalt mittetulundustegevuseks toetuste andmise korrale. (11) Vallavalitsus sõlmib kõigi eelarvest toetust saavate juriidiliste isikutega toetuse kasutamise lepingu. (12) Valla hallatavate asutuste poolt korraldatavate ürituste ja asutuse juurde kuuluvate kollektiivide rahastamine toimub konkreetse asutuse alaeelarvest. (13) Valitsus määrab alaeelarvete ja tegevuskava täitmise eest vastutavad isikud 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus.
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust sõlmitud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (laenulepingud, kapitalirendilepingud, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed jm); 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest, välja kuulutatud riigihankest, sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 4) kohtuotsustest. (4) Kui volikogu ei ole 31.märtsiks suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve koostatakse: 1) I kvartalis, kui eelarve on vastu võetud enne eelarveaasta algust ning lõplikult selguvad riigieelarvest ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevad mõjud vallaeelarvele või kui on lõplikult selgunud eelmiseks aastaks kavandatud, kuid tegemata jäänud väljaminekud, mis tehakse uuel eelarveaastal; 2) IV kvartalis aasta jooksul laekunud sihtotstarbeliste eraldiste eelarvestamiseks; 3) Aasta jooksul ülelaekunud summade suunamiseks arengukava tegevuskava katteks. (3) Lisaeelarvet menetletakse, võetakse vastu ja avalikustatakse samas korras eelarvega. (4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (5) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust sõlmitud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (laenulepingud, kapitalirendilepingud, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed jm); 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest, välja kuulutatud riigihankest, sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 4) kohtuotsustest.
(1) Eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud tuleb uuesti eelarvestada. (2) Kui eelarve ei ole aasta alguseks vastu võetud, lisatakse need väljaminekud eelarve eelnõusse (aluseks valitsuse ettepanek). (3) Kui eelarve on aasta alguseks vastu võetud, kavandatakse väljaminekud lisaeelarves. (4) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel aastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse valitsus. (6) Kui tegemata jäänud väljaminekute analüüsimisel selgub, et planeeritud summad on vajadustest suuremad, võib väljaminekute otstarvet muuta. (7) Lubatud on ülekantavate väljaminekute uuesti ülekandmine eelarveaasta järgnevale eelarveaastasse, kuni väljaminekute realiseerimiseni mitmel järjestikusel aastal.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Valitsusel ja valla hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 ning § 11 lõike 4 punktis 4 ja lõikes 5 nimetatud juhtudel. (3) Valitsus ja hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituste alusel. (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht eelarveosa täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
(1) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse vähemalt käesoleva määruse § 9 lõikes 6 kehtestatud detailsuses aruandeaasta: 1) esialgne eelarve; 2) lõplik eelarve; 3) eelarve täitmise andmed. (2) Esialgne eelarve on vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikele 6 vastuvõetud eelarve. (3) Lõplik eelarve on esialgne eelarve koos lisaeelarvest, käesoleva määruse § 11 lõike 4 punkt 4 ja reservfondi kasutuselevõtmise otsusest tulenevate muudatustega. (4) Eelarve täitmise aruande andmed sisaldavad: 1) selgitusi ja põhjendusi esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta; 2) selgitusi ja põhjendusi lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta. (5) Valitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks vastavalt rahandusministri määrusega kehtestatud vormi alusel. (6) Raamatupidamine annab eelarve täitmise kohta informatsiooni: 1) hallatavatele asutustele vähemalt kord kuus; 2) valitsusele vähemalt kord kuus; 3) volikogule vähemalt kord kvartalis; 4) avalikkusele vähemalt kord kvartalis valla veebilehel. (7) Eelarve täitmise kvartaliaruande juurde lisatakse analüüs eelarveosade, hallatavate asutuste ja tegevusalade lõikes. Antakse ülevaade sihtotstarbeliste vahendite laekumise ja nende arvel tehtavate väljaminekute kohta.
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel http://vandravald.ee. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (2) Veebilehel avaldatakse kõik eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu istungite protokollid. (3) Eelarve ja lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
Tunnistada kehtetuks Vändra Vallavolikogu 21.märtsi 2006.a. määrus nr.7 "Vändra valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord".
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01.jaanuarist 2012.a.