Redaktsioonide võrdlus

(1) Ehitusmääruse eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Orissaare valla (edaspidi vald) siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine.2(2)Ehitusmäärus reguleerib Orissaare Vallavolikogu (edaspidi volikogu), Orissaare Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikutevahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel.

(1) Orissaare valla ehitusmääruses kasutatakse lühendeid alljärgnevas tähenduses:PS - planeerimisseadus;ES - ehitusseadus;LKS - looduskaitseseadus;MRS - maareformi seadus;HMS - haldusmenetluse seadus;TS - teeseadus;MKS - maakatastriseadus;VÕKS - välisõhu kaitse seadusTÜ - tuleohutuse üldnõuded, Siseministri määrus nr. 552(2)Orissaare valla ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:11) Ajutine ehitis – mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kindlaks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloaga (ES § 15¹)22) Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel.33) Ehitaja – äriregistris ja majandustegevuse registris registreeritud vastavat tegevusluba omav ehitusettevõtja või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik.44) Ehitamine – ehitise püstitamine; ehitise laiendamine; ehitise rekonstrueerimine; ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ning ehitise lammutamine.(ES § 2 lg 6)55) Ehitis on inimtegevuse tulemusena ehitatud ja aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;66) Ehitise ekspertiis on ehitise vastavuse hindamine ehitistele ettenähtud nõuetele.(ES § 39 lg 1)77) Ehitisealune pind – ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvestatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa(Muudetud Orissaare Vallavolikogu 27.09.2012.a. määrusega nr 93 – jõust. 01.10.2012)88) Ehitusalune pind – ehitise pind mööda ehitise sokli ja maapinna lõikejoont(Muudetud Orissaare Vallavolikogu 27.09.2012.a. määrusega nr 93 – jõust. 01.10.2012)99) Ehitise rekonstrueerimine – ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. (ES § 2 lg 8)1010) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. (ES § 18 lg 1)1111) Elamu – alaliseks elamiseks ehitatud ja sellena kasutatav hoone, milles kogupind või vähemalt pool sellest on ette nähtud alalisemaks elamiseks.1212) Energiaaudit - on mõõtmistele ja kogutud andmetele tuginev analüüs, mis selgitab välja energiakasutuse sisekliima tagamisega hoones või selle eraldi kasutatavas osas, annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast, energiakadudest ning võimalikest meetmetest energia kokkuhoiuks ja sisekliima parandamiseks hoones. Energiaauditi aruanne kajastab eelkõige hoone seisukorra kirjeldust, tarbitavate ressursside hinda ja kogust iseloomustavaid andmeid, nende analüüsi ja selle põhjal tehtud järeldusi. (ES § 38¹lg 1)1313) Energiamärgis - dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega. Energiamärgisel näidatakse sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tegelik või eeldatav aastane energiatarbimine. Energiatarbimine võib hõlmata hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks vajalikku energia hulka. Energiamärgisele lisatakse hoone energiatarbimist vähendavate majanduslikult põhjendatud meetmete loetelu. (ES § 3¹ lg 1)1414) Eskiisprojekt – vabalt koostatud ja vormistatud eskiiside ja neid selgitavate dokumentide komplekt.1515) Hajaasustusala – maa-ala, mis ei ole tiheasustusala.1616) Heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi.1717) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (ES § 2 lg 2 ja 2¹)1818) Hoone kõrgus – hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja kõrguste vahe või lamekatuse (lamekatuse parapeti) kõrguste vahe.1919) Kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. (HMS § 4)2020) Kaitse alla võetud maa-alad – looduskaitsealad, riigikaitselised alad, muinsuskaitsealad, nende kaitsevööndid, kinnismälestised ja nende kaitsevööndid.2121) Kaksikelamu – kahe sektsiooniga elamu.2222) Kanalisatsioon – ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks.2323) Kataster - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. (MKS § 2 p 1)2424) Katastriüksus (maakataster) - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.(MKS § 2 p 7)2525) Katastriüksuse sihtotstarve - õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. (MKS § 2 p 9)2626) Kohtkindel ühendus – inimtegevuse tulemusena ehitatud tervislik asi, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.2727) Korterelamu – kahe või enama korteriga elamu, mis ei ole kaksikelamu ega ridaelamu.2828) Krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus.(PS § 9 lg 3 ja 4)2929) Kuja - ehitiste lubatud väiksem vahekaugus.3030) Kõrgveepiir – mererannas tavalisest veepiirist 1.5meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon.3131) Lodža – ühest, kahest või kolmest küljest avatud, hoone piirdekonstruktsioonidest sissepoole taanduv ruum.3232) Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. (PS § 8 lg 3¹)3333) Maaüksus (maatükk) - maa või veeala piiritletud osa. (MKS § 2 p 8)3434) Miljööväärtus – väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste ja ümbruskonna määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine.3535) Miljööväärtusega hoonestusala – planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud külastruktuuri, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.3636) Muinsuskaitse all olevad üksikobjektid – hooned ja rajatised, mis tervikuna või osaliselt on tunnistatud mälestisteks, arheoloogia-, ajaloo- või kunstimälestisteks, sh kinnismälestised, kalmed, kultuskivid, hiied ja asulakohad.3737) Olulise ruumilise mõjuga objekt – objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.juuli 2003.a. määrusega nr.198.(PS § 8 lg 6 )3838) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 1) ehitusprojektikohane ehitamine; 2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; 3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. (ES § 30 lg 2)3939) Omavoliline ehitis – ilma vallavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis.4040) Planeering – planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.4141) Raadamine – raie, mida tehakse võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa kasvatamise.4242) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone.4343) Reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi.4444) Ridaelamu – kolme ja enama sektsiooniga elamu.4545) Rõdu – maja piirdekonstruktsioonidest eenduv, välisõhku avatud pind.4646) Servituut – omaniku maa kitsendatud kasutamisõigus.4747) Teemaplaneering – üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teemad on määratud vastavalt planeerimisseadus § 8 lg 3;4848) Tiheasustusala - maa-ala, mis on määratud kehtestatud planeeringuga tiheasustusalaks. Planeeringute puudumise korral määrab tiheasustusala kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul maavanem.(MRS § 7 lg 4)4949) Täisehitusprotsent – krundil olevate ja sinna projekteeritud ehitiste aluste pindade summa suhe krundi pindalasse (protsentides).5050) Väikeehitis - kuni 60m² ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Samuti rajatis, mis on vajalik olemasolevate ehitiste teenindamiseks.(ES § 15 lg 1 ja 2)(Muudetud Orissaare Vallavolikogu 27.09.2012.a. määrusega nr 93 – jõust. 01.10.2012)5151) Üldplaneering, mille eesmärgiks on valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine.

Volikogu pädevuses on:11) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine;22) üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine;33) seadustega ja nende alusel väljaantud õigusaktidega, kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse antud tegevused detailplaneeringute menetlemisel(Muudetud Orissaare Vallavolikogu 19.04.2012.a. määrusega nr 84 – jõust. 23.04.2012)

Vallavalitsuse pädevuses on:11) detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine, väljaarvatud planeerimisseaduse § 10 lg 6¹ toodud juhtudel;22) detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine;33) detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu korraldamine;44) halduslepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu rahastamise ja koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks;55) projekteerimistingimuste väljastamine;66) ehituslubade väljastamine ja kehtetuks tunnistamine;77) kirjaliku nõusoleku andmine;88) omanikujärelvalve korraldamine valla ehitusobjektidel;99) kasutuslubade väljastamine ja kehtetuks tunnistamine(Muudetud Orissaare Vallavolikogu 19.04.2012.a. määrusega nr 84 – jõust. 23.04.2012)

(1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta.(PS § 8 lg 1)2(2)Valla üldplaneeringu aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering, valla osade planeeringute aluseks on Orissaare valla rannaala osaüldplaneering ning Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering (edaspidi üldplaneering).3(3)Üldplaneeringu eesmärgid on (PS § 8 lg 3 p 1-17):11) valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;22) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;33) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sh.maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine;44) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool Orissaare alevikku;55) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;66) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;77) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;88) teede, tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;99) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;1010) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine;1111) puhke- ja virgestusalade määramine;1212) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras;1313) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;1414) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;1515) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;1616) ettepanekute tegemine vallakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu;1717) muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamine planeeringus.4(4)Vald koostab üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks teemaplaneeringuid, millega määratakse miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike maastikualade ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused.5(5)Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.(PS § 8 lg 7)6(6)Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.(PS § 8 lg 4)7(7)Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.(PS § 8 lg 9)

(1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (PS § 9 lg 1)2(2)Detailplaneeringu ülesanded on (PS § 9 lg 2 p 1-16):11) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;22) krundi ehitusõiguse määramine;33) krundi hoonestusala, st krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid piiritlemine;44) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;55) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;66) kujade määramine;77) tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine;88) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;99) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;1010) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;1111) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;1212) hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral ehitus- ja kujundusnõuete seadmine;1313) servituutide vajaduse määramine;1414) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine;1515) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine;1616) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal.3(3)Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab volikogu (PS § 10 lg 1 ja lg 5)4(4)Vallavalitsusel on õigus sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamiseks. Lepingu tingimused peavad olema vastavuses valla üldiste huvide ja prioriteetidega.5(5)Kui vallavalitsus ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on otsustanud sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta, siis detailplaneeringu lähteülesanne väljastatakse peale detailplaneeringu rahastamise lepingu sõlmimist vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku vahel.6(6)Juhul, kui planeeringu koostamisest huvitatud isik pole nõus vallavalitsuse poolt aktsepteeritavatel tingimustel lepingut sõlmima ja kolme kuu jooksul planeeringu algatamisest arvates vallamajja lepingut sõlmima ei ilmu, on lepingust keeldumine piisavaks põhjuseks planeeringu algatamise otsuse tühistamiseks.7(7)Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.(PS § 9 lg 6)8(8)Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (PS § 9 lg 8)9(9)Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.(PS § 9 lg 12)10(10)Detailplaneeringu koostamine korraldatakse vastavalt planeerimisseadusele. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik:11) Orissaare alevikus;22) üldplaneeringu kaardil piiritletud detailplaneeringu kohustusega aladel ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel;33) Maasilinna muinsuskaitsealal;44) eeldatavalt olulise ruumilise mõjuga objekti(-de) kavandamisel;55) veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndis;66) volikogu algatusel põhjendatud vajadusel aladel ja juhtudel, millele ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;77) maa-alade kruntideks jaotamise korral;88) hooned, mille mõõtmed ületavad § 16 ja § 17 esitatud piirväärtusi ning mille puhul ei ole vallavalitsus teinud vastavat kaalutlusotsust.11(11)Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtusega hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimuste alusel (PS § 9 lg 10):11) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;22) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja elamu püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ning planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;33) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;44) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;55) muuta naaberkinnisasjade piire, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel.12(12)Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.(PS § 3 lg 1)

(1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel asendatakse planeeringu avalikustamine planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse (PS § 22 lg 1 ):11) olemasoleval hoonestatud maa-alal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks;22) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks Orissaare alevikus, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on korterelamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna hoonestuslaadi ega ole vastuolus piirkonna planeerimispõhimõtetega;2(2)Volikogu võib detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve, loobuda planeerimisseaduse § 12 lg 1 ja § 18-21 sätestatud planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega.(PS § 22 lg 2)3(3)Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene riikliku kaitse alla võetud maa-alale või selle kaitsevööndile, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndile või loodusobjekti kaitsevööndile ja miljööväärtuslikule hoonestusalale.4(4)Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras määratakse volikogu detailplaneeringu algatamise otsuses.

(1) Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan topo-geodeetilisel alusplaanil, avalike arutelude protokollide koopiad, koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest ja koopiad ajalehtede kuulutustest, kus on avalikkust informeeritud detailplaneeringu koostamise korraldamisest.2(2)Planeering esitada volikogule vastuvõtmiseks ja avalikustamiseks kahes eksemplaris ning kehtestamiseks viies eksemplaris, millest originaal kooskõlastustega eksemplar säilitatakse vallavalitsuses. Avalikustamiseks jätta üks põhijoonis ja illustreeriv joonis köitmata.3(3)Planeeringu seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude joonised esitada ka digitaalselt.4(4)Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. (PS § 17 lg4)5(5)Kui kooskõlastuse taotlusele ei ole kooskõlastaja vastanud ühe kuu jooksul taotluse kättesaamise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. (PS § 17 lg 5)6(6)Volikogu teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. (PS § 18 lg 1)7(7)Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse (PS § 18 lg 2):11) üldplaneeringu puhul – valla keskuses ja valla suuremates asulates või planeeritavas asulas;22) detailplaneeringu puhul – valla keskuses ja vastavas asulas.

(1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. (PS § 9 lg 7)2(2)Maavanem peab kooskõlastama üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu. (PS § 17 lg 3 p 2)3(3)Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab volikogu vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab detailplaneeringu.

(1) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. ( LKS § 38 lg 3)2(2)Ehituskeeld ei laiene ( LKS § 38 lg 4):11) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;22) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;33) kalda kindlustusrajatisele;44) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;55) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;66) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;77) piirdeaedadele;88) piirivalve rajatisele piiriveekogu rannal või kaldal.3(3)Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ( LKS § 38 lg 5):11) pinnavee veehaarde ehitisele;22) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;33) ranna kindlustusrajatisele;44) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;55) kalakasvatusehitisele;66) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;77) tehnovõrgule ja -rajatisele;88) sillale;99) avalikult kasutatavale teele ja tänavale;1010) raudteele.4(4)Ranna või kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ja lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ning kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. (LKS § 40 lg 1)5(5)Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik esitab volikogule detailplaneeringu algatamise avalduse ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks koos eskiisprojektiga.6(6)Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab volikogu Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt (LKS § 40 lg 4):11) vastuvõetud üldplaneeringu;22) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.7(7)Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. (LKS § 40 lg 6)8(8)Lautrit või paadikohta tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lg 2. (LKS § 38 lg 6)

(1) Miljööväärtusega hoonestusalade puhul lähtutakse Orissaare valla üldplaneeringus määratletud miljööväärtuslikest hoonestusaladest ja nendele esitatud täpsematest ehitamise ja maakasutuse reeglitest.2(2)Orissaare vallas paiknevad looduskaitsealad ja -objektid ning kultuuri- ja arhitektuurimälestised on antud Orissaare valla üldplaneeringus.

(1) Volikogu võib kehtestada planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud (PS § 15 lg 1)2(2)Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks.(PS § 15 lg 2)3(3)Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist.(PS § 15 lg 3)4(4)Volikogu teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist.(PS § 15 lg 4)5(5)Ajutine ehituskeeld tehakse kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teatavaks tähtkirjaga edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates.(PS § 15 lg 5)

(1) Projekteerimine on (ES § 2 lg 4):11) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;22) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;33) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;44) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.2(2)Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt (ES § 2 lg 5).3(3)Ehitusprojekt koostatakse detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab (ES § 18 lg 3):11) selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada;22) ehitist kasutada ja hooldada;33) kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile;44) kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.4(4)Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema (ES § 18 lg 4):11) koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt;22) kontrollitud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt.

(1) Projekteerimistingimused on vallavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab vallavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. (ES § 19 lg 3). Projekteerimistingimuste vorm on antud Lisa 1.2(2)Detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel koostab projekteerimistingimused asjast huvitatud isiku taotlusel valla ehitusala eest vastutav ametiisik (edaspidi ehitusnõunik).3(3)Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat pärast väljastamist.

(1) Ehitusprojekti lähtedokumentideks on:11) taotleja kirjalikud soovid ja vajadused projekteerimistingimuste taotlusel ning millel on vallavalitsuse korraldusega määratud ehitusprojekti koostamise lähteandmed;22) muud projekti koostamiseks vajalikud dokumendid (olemasolevad projekt- ja mõõdistusjoonised, tehnilise seisundi ekspertiisid, uurimisandmed, vajadusel detailplaneeringu koostamine ja selle juures keskkonnamõju strateegilise hindamise nõue).2(2)Ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on (ES § 19 lg 1):11) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused nende olemasolu korral;22) detailplaneeringu kohustuseta aladel projekteerimistingimused.3(3)Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olla projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde tulemused.(ES § 19 lg 2)

(1) Hajaasustuses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine.2(2)Tagavere, Saikla, Suur-Pahila, Väike-Pahila, Suur-Rahula, Väike-Rahula, Imavere, Kareda, Randküla, Liigalaskma, Orinõmme, Kavandi Järveküla, Ariste, Põripõllu, Võhma, Ööriku, Kuninguste, Kalma ja Salu külade südametes (edaspidi külasüda) tuleb lähtuda ajalooliselt ja traditsiooniliselt väljakujunenud ehitamise ja maakasutuse tavadest ja meetoditest.3(3)Miljööväärtusega hajaasustusaladel arvestatakse Orissaare valla üldplaneeringus esitatud täpsemate ehitamise ja maakasutuse reeglitega.4(4)Hooneid ei tohi püstitada lähemale kui:11) 5meetrit kinnistu piirist, kui Orissaare üldplaneeringuga ei ole määratud teisiti;22) minimaalne ehituskrundi suurus on 1ha ;33) minimaalne naaberkruntide elamute vaheline kaugus on 100m;44) üksikelamu, kaksikelamu, suvila, aiamaja või majapidamisabihoone ehitusalune pindala ei tohi olla suurem kui 250m².;55) piirde ja tara maksimaalne kõrgus on kuni 1.8m;66) minimaalne hoonete vaheline kaugus on 8m;77) külasüdametes võib katastriüksus, millele antakse ehitusõigus olla väiksem, kui 1ha, lähtudes külas olulistest struktuurielementidest, krundi suurusest ja elamute vahelisest kaugusest, kuid mitte väiksem seni väikseimast ja sel juhul on nõutud naaberkinnistute omanike kirjalik nõusolek;88) erandkorras võib punktides 1-7 sätestatud tingimuste muutmine toimuda detailplaneeringu alusel või vallavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse alusel;99) võimalusel järgida eesti talurahva arhitektuuri.5(5)Miljööväärtuslikel hoonestusaladel, samuti enne 1945.a. ehitatud hoonetel tuleb akende väljavahetamisel jälgida olemasolevate akende jaotust.6(6)Kõrvuti püstitatavate hoonete puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. Nimetatud piirangut ei rakendata juhtudel, mil lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega.7(7)Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst.8(8)Metsas raadamise läbiviimiseks esitatakse taotlus koos detailplaneeringuga või asendiplaaniga Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks.9(9)Raadamine looduses võib toimuda peale ehitusloa väljastamist ja selle alusel esitatud metsateatise menetluse lõppu.10(10)Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada:11) mööda krundi või katastriüksuse piire;22) suure maaüksuse korral vahetult hoonestatava ala ümber;33) järgida § 18 lg 16 ja 17 toodud maantee kaitsevööndist.

(1) Orissaare vallas on tiheasustusalaks Orissaare alevik.2(2)Minimaalne ehituskrundi suurus on 1000m².3(3)Üksikelamu, kaksikelamu, suvila, aiamaja või majapidamisabihoone ehitusalune pindala ei tohi olla suurem kui 250m².4(4)Tiheasustusalal on piirde ja tara maksimaalne kõrgus kuni 1.6m.5(5)Minimaalne hoonete vaheline kaugus on 8meetrit.6(6)Erandkorras võib punktides 2-5 sätestatud tingimuste muutmine toimuda detailplaneeringu alusel või vallavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse alusel.7(7)Korter- ja ridaelamute rõdude ja lodžade kinni ehitamine ja hoone fassaadi muutmine on hoone rekonstrueerimine, mille jaoks on tarvis taotleda sõltuvalt töö mahust kas kirjalikku nõusolekut või ehitusluba. Samuti tuleb kavandatud tööd kooskõlastada teiste samas hoones elavate isikutega või korteriühistu olemasolu korral korteriühistuga.8(8)Korter- ja ridaelamute suuremad sisemised ehitustööd nagu kandekonstruktsioonide muutmine (vaheseina(-de) lõhkumine, ahju või kamina sisseehitamine, jne) tuleb kooskõlastada ehitusnõunikuga ja teiste samas hoones elavate isikutega või korteriühistu olemasolu korral korteriühistuga.9(9)Korter- ja ridaelamutes kaugkütte asendamine muu kütteliigiga käsitletakse kui hoone tehnosüsteemide muutmist, mille puhul tuleb sõltuvalt töö mahust taotleda kas kirjalik nõusolek või ehitusluba.10(10)Avalikkusele suunatud kohtades (pargid, mänguväljakud, spordirajatised, kalmistud jms) kasvavate puude mahavõtmine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.2(2)Ehitis peab oma lahenduselt arvestama asukohas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. Ehitamise käigus ei tohi kahjustada teid, kraave, truupe ning teisi rajatisi ja ehitisi.3(3)Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ning tulekahjude, avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.4(4)Detailplaneeringu või projekteerimistingimustega võib ehitistele kehtestada ka muid lisatingimusi. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitiste keskkonda. Lisatingimused koostatakse valla ehitusnõuniku poolt 15 tööpäeva jooksul õigustatud isiku poolt esitatud vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamise päevast arvates.5(5)Ehitamiseks peab olema ehitusluba ja ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, v.a. väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.6(6)Väikeehitis on kuni 60m² ehitsealuse pinnaga ja projekteeritud maapinnast kuni 5meetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv (ES §15 lg1):(muudetud Orissaare Vallavolikogu 27.09.2012.a. määrusega nr 93 – jõust. 01.10.2012.a.)11) ehitis, millele ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;22) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega.7(7)Ehitisealuse pinnaga 20-60m² väikeehitise korral tuleb esitada esmalt projekteerimistingimuste taotlus ja seejärel kirjaliku nõusoleku taotlus koos eskiisprojektiga.(muudetud Orissaare Vallavolikogu 27.09.2012.a. määrusega nr 93 – jõust. 01.10.2012.a.)8(8)Ehitisealuse pinnaga alla 20 m² jäävate ehitiste püstitamise puhul tuleb täita ära vorm „Kuni 20m² ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise taotlus (lisa 2)“.(muudetud Orissaare Vallavolikogu 27.09.2012.a. määrusega nr 93 – jõust. 01.10.2012.a.)9(9)Väikeehitise püstitamiseks, millel on avalikkusele suunatud funktsioon, on vajalik ehitusloa, projekti ja kasutusloa olemasolu (rularamp, liumägi, mänguväljak, tualett, kiosk jms).10(10)Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.11(11)Tüüpprojekti alusel elamiseks mõeldud üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks on vajalik esitada ehitise asendiplaan, sidumine tehnosüsteemidega (elekter, reovesi, küte) ja vajadusel kooskõlastused projekteerimistingimustes toodud ametkondadega.12(12)Ehitusmäärusega ei seata nõudeid ega tingimusi maaomaniku maaüksusel asuva eratee rajamiseks ega korrashoiuks v.a. avalikult kasutatava tee puhul.13(13)Juhul kui taotletakse ehitise ehitamiseks kasutatud materjalide ja ehitustoodete vahetamist, asendamist ja remontimist teiste või samasuguste materjalidega, siis ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise nõude esitamisel lähtub vallavalitsus oma otsuses kaalutlusõigusest.14(14)Ehitise lammutamiseks on vajalik ehitusluba, mis väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.15(15)Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50meetrit. (TS § 13 lg 2)16(16)Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20meetrit.17(17)Üle 3 kämpingu (alla 20m² hooned) puhul käsitletakse neid kui avalikkusele suunatud ehitisi ja nende püstitamiseks on vaja ehitusluba.18(18)Rajatise (tee, parkla, tiik, kraav, tehnovõrk, jne) ehitamise puhul tuleb sõltuvalt töö mahust taotleda kas kirjalikku nõusolekut või ehitusluba.19(19)Puurkaevu projekteerimise alustamiseks väljastab vallavalitsus projekteerimistingimused. Valminud ja kooskõlastatud projekti alusel taotletakse vallavalitsusest ehitusluba ning Eesti Geoloogiakeskusest puurkaevu puurimisluba. (Keskkonnaministri 30.01.1997.a. määrus nr 8 „Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine“).20(20)Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletused ja elektrilöögid ning vigastused plahvatuse tagajärjel. (ES § 3 lg 5)21(21)Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada.(ES § 3 lg 6)22(22)Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid. (ES § 3 lg 7)23(23)Energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav järgmiste sisekliima tagamisega hoonete puhul (ES § 3 lg 7¹):11) hooned, mis on tunnistatud mälestisteks vastavalt muinsuskaitseseadusele ja mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt;22) kultus- ja tavandihooned;33) hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat;44) tööstushooned, töökojad ja madala energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushooned;55) hooned, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas;66) hooned, mille ruumide kasutamise otstarbele vastavate pindade ja ruumide teenindamiseksvajalike pindade summa (edaspidi kasulik pind) on kuni 50m².

(1) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud iseeneslik tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida, inimestel peab olema võimalus ehitisest ise evakueeruda ning tulekahju korral peavad olema tagatud päästemeeskondade ohutus ja tegutsemisvõimalused. (ES § 3 lg 3)2(2)Paikne kütteseade peab vastama ehitise või kütteseadme ehitusprojektile. Küttekollete püstitamisel esitada paiksete kütteseadmete lahendused detailjoonistena (mõõtkavas vähemalt M1:20), plaanid, vaated ja lõiked (korstnate läbiviigud vahelagedest, katusest, jne). (TÜ §60)3(3)Roo- või muu kergestisüttiva katusekattega ehitise suitsukorsten varustatakse sädemepüüdjaga. Võrksädemepüüdja kasutamisel ei tohi metallvõrgu ava külje pikkus olla üle 5mm Sädemepüüdja konstruktsioon peab võimaldama korstnalõõride takistamatut puhastamist. (Tܧ61)4(4)Kuni kahekorruselise põlevmaterjalist katusekattega elamu juures peab olema katuseni ulatuv najatusredel ja kütteseadmega elamu katusel ka selle harjani ulatuv redel. (TÜ §62)5(5)Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis kaitstakse küttekolde ees olev põrand süttimise eest tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või asendatakse põlevmaterjalist põrandakate mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 400mm selle ette ja vähemalt 100mm koldeava külgedele. Lahtise küttekolde puhul peab kaitstud ala ulatuma vähemalt 150mm koldeava külgedele ja 750mm selle ette kolde esiservast mõõdetuna. (TÜ §63)6(6)Kütteseadme kasutamisel ei tohi (TÜ §66):11) paigaldada suitsulõõri ventilatsiooniresti või kasutada ventilatsioonilõõri suitsu juhtimiseks;22) kinnitada kütteseadme suitsukorstna külge raadio- või televisiooniantenni või muud samalaadset seadet, kui see ei ole ehitise või kütteseadme ehitusprojektiga ette nähtud;33) kütta pragunenud seina, mittekorras koldeukse või muu tulekahju põhjustada võiva defektiga kütteseadet;44) süüdata kütteseadme koldes tuld põlevvedeliku abil;55) kütta katelt, ahju või pliiti koldeust sulgemata;66) kütta kivisöe, koksi, põlevkivi, gaasi või sünteetilise materjaliga küttekollet, mis pole vastava kütuseliigi jaoks ette nähtud või kohandatud;77) paigutada kütust, põlevmaterjali või -eset kütteseadme välispinnale lähemale kui 0.5m ja selle koldeava ette lähemale kui 1.25m koldeava esiservast;88) kuivatada küttepuid, riietus- või muud põlevat eset kütteseadmel;99) jätta küdevat küttekollet järelevalveta, välja arvatud automaatjuhtimisega kütteseade;1010) paigutada kustutamata sütt või tuhka põlevmaterjali jäätmete hoiukohta või põlevmaterjalist taarasse.7(7)Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul või valdajal. (TÜ §3)8(8)Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab hiljemalt 1.juulil 2009. a. olema (Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a. määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded § 32 lg 1; § 40 lg 1 ja 3):11) elamutes paiknevate eluruumide (korterite) vähemalt ühes ruumis;22) kuni 10 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides;33) kuni viie voodikohaga hoolekandeasutuses ning haiglas ja muudes ravihoonetes;44) maksimaalselt 10 voodikohaga koolieelsete lasteasutuste hoonetes;55) kuni 50m2 pindalaga suurte rahvahulkade kogunemishooned.

(1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealane pindala on 20-60m², või muudetakse ehitise välisilmet ja/või tehnosüsteeme (sh. kanalisatsioon, küte). ES § 16 lg 1)(Muudetud Orissaare Vallavolikogu 27.09.2012.a. määrusega nr 93 – jõust. 01.10.2012.a.)2(2)Kirjaliku nõusoleku taotluses võib esitada taotluse mitme väikeehitise ehitamise kohta. (ES § 17 lg 2)3(3)Koos kirjaliku nõusoleku taotlusega esitada skeem, kus on näidatud väikeehitise soovitav asukoht krundil ning väikeehitise gabariitmõõtudega eskiis, millel on näidatud põhiplaan, ots- ja eestvaade.4(4)Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab vallavalitsus võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (ES § 17 lg 3)5(5)Kirjaliku nõusoleku taotlemise vorminõuded ja esitamise kord on kehtestatud 24.detsembri 2002.a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr.68 „Kirjaliku nõusoleku taotluse vorminõuded ja esitamise kord“.

(1) Taotleja avaldab oma soovi ehitustegevuseks, mille puhul täidetakse projekteerimistingimuste taotlus ja lisatakse lisadokumendid nagu eskiisprojekt, asukohaskeem, jne. Vajadusel võetakse kooskõlastused projekteerimistingimustes esitatud ametiasutuste ja isikutega.2(2)Kui eskiisprojekt on kooskõlastatud täidab Taotleja kirjaliku nõusoleku taotluse ja ehitise olulised tehnilised andmed, maksab vallavalitsuse arvele riigilõivu ning esitab selle ehitusnõunikule.3(3)Ehitusnõunik esitab kirjaliku nõusoleku taotluse ja lisamaterjalid vallavalitsuse istungile. Vallavalitsus annab korralduse kirjaliku nõusoleku väljastamiseks või mitteväljastamiseks.4(4)Kirjaliku nõusoleku taotluse ja vallavalitsuse korralduse alusel registreerib vallavalitsuse ametnik taotluse ehitisregistris.5(5)Kirjaliku nõusoleku allkirjastab vallavanem.6(6)Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud 2 aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (ES § 16 lg 9)

(1) Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek(ES § 22 lg 1):11) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;22) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;33) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;44) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.2(2)Ehitusluba annab ühtlasi õiguse sama ehitise tehnosüsteemide muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks.(ES § 22 lg 2)3(3)Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.(ES § 22 lg 3)4(4)Kui taotletakse uue paikse saasteallika ehitusluba, tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda saasteluba, keskkonnakompleksluba või jäätmepõletamist käsitlev jäätmeluba. (VÕKS § 148)5(5)Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (ES § 22 lg 4)6(6)Ehitusloa vorminõuded on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002. a. määrusega nr.66 „Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“.

(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. (ES § 23 lg 1)2(2)Ehitusloa saamiseks tuleb. (ES § 23 lg 2):11) esitada ehitusloa taotlus;22) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt ning mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;33) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;44) tasuda vallavalitsuse arvele riigilõiv ja esitada tasumist tõendav dokument.3(3)Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud projekteerimistingimustes esitatud ametiasutuste ja isikutega.4(4)Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.5(5)Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, v.a. käesoleva § lg 6 ja 7 nimetatud juhtudel.6(6)Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (ES § 23 lg 4)7(7)Elektrituruseaduse sätestatud võrgu või liini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba jaotusvõrgu ehitamiseks sellele jaotusvõrguettevõtjale, kelle tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas võrgu ehitamiseks ehitusluba taotletakse.(ES § 23 lg 5¹)8(8)Ehitusnõunikul on õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist (ES § 23 lg 6):11) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist;22) ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral.9(9)Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20tööpäeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. (ES § 23 lg 8)11) Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.detsembri 2002.a määrusega nr.70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile”.22) Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui (ES § 24 lg 1):33) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamiselähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele;44) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid;55) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele sätestatud nõudeidvõi ehitusprojekt ei ole koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutavaspetsialisti poolt;66) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamisekskoostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele;77) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele;88) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid;99) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, misvallavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg;1010) ei ole tasutud riigilõiv;1111) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kuikeskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasnekstegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada;1212) volikogu on algatanud ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtetukstunnistamise menetluse.10(10)Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab ehitusloa väljastaja ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.(ES § 24 lg 2)11(11)Juhul kui taotletakse ehitise ehitamiseks kasutatud materjalide ja ehitustoodete vahetamist, asendamist ja remontimist samasuguste või teiste materjalidega, siis ehitusloa taotlemise nõude esitamisel lähtub vallavalitsus oma otsuses kaalutlusõigusest.

(1) Ehitusluba on tähtajatu, v.a. § 24 lg 2 nimetatud juhul.2(2)Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud 2 aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.(ES § 25 lg 2)3(3)Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.(ES § 25 lg 3)4(4)Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui (ES § 28 lg 1):11) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;22) ehitise omanik või ehitist ehitav isik ei täida ehitusjärelevalve ettekirjutust;33) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid;44) ehitusloa omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist;55) korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanik taotleb teisele korteriomanikule väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamist, kui taotleja leiab, et ehitusloaga on rikutud tema õigusi;66) muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed;77) ehitamise käigus muudetakse ehitise kasutamise otstarvet;88) ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega;99) on rikutud muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid;1010) kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad, peab ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa.5(5)Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse ehitusloa kehtetuks tunnistamisest 10päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates või § 24 lg 4 nimetatu vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates.(ES § 28 lg 2)6(6)Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud §24lg4p10 nimetatud alusel, peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab vallavalitsus endise olukorra taastamise taseme.(ES § 28 lg 3)

(1) Taotleja avaldab oma soovi ehitustegevuseks, mille puhul täidetakse projekteerimistingimuste taotlus.2(2)Projekteerimistingimuste taotluse alusel koostatakse ehitusprojekt.3(3)Ehitusprojekt kooskõlastatakse vallavalitsuse poolt ning projekteerimistingimustes esitatud ametiasutuste ja isikute poolt.4(4)Kui projekt on kooskõlastatud täidab Taotleja ehitusloa taotluse ja ehitise olulised tehnilised andmed, maksab vallavalitsuse arvele riigilõivu ning esitab selle ehitusnõunikule.5(5)Ehitusnõunik esitab Ehitusloa taotluse ja kooskõlastatud ehitusprojekti vallavalitsuse istungile.6(6)Vallavalitsus annab korralduse ehitusloa väljastamiseks või mitteväljastamiseks.7(7)Ehitusloa taotluse ja vallavalitsuse korralduse alusel registreerib vallavalitsuse ametnik taotluse ehitisregistris.8(8)Ehitusloa allkirjastab vallavanem.

(1) Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. (ES § 32 lg 1 ja lg 1¹)2(2)Riigisaladusega seotud ehitisel või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise puhul, ei pea olema kasutusluba.(ES § 32 lg 2)3(3)Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. (ES § 32 lg 3)4(4)Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (ES § 32 lg 4)5(5)Kasutusloa vorminõuded on esitatud Majandus- ka kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2002.a määrusega nr.64 „Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord”.

(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.(ES § 33 lg 1)2(2)Kasutusloa saamiseks tuleb (ES § 33 lg 2):11) esitada kasutusloa taotlus;22) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;#9esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või vallavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;33) esitada dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist;44) esitada vajaduse korral kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;55) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;66) tasuda riigilõiv ja esitada tasumist tõendav dokument.3(3)Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Vallavalitsusel on õigus ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist.(ES § 33 lg 3)4(4)Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist (lisa 3).Vallavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.(ES § 33 lg 4)(Muudetud Orissaare Vallavolikogu 15.04.2010.a. määrusega nr 18 – jõust. 19.04.2010.a.)5(5)Ehitise kasutusluba väljastatakse ehitise kohta. Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. (ES § 33 lg 5)6(6)Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.(ES § 33 lg 6)7(7)Vallavalitsus peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.(ES § 33 lg 7)8(8)Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik vallavalitsusele 10päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatise lammutustööde lõpetamise kohta.(ES § 33 lg 5¹)9(9)Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.(ES § 33 lg 9)10(10)Ehitise ülevaatuse kord on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.novembri 2002.a. määrusega nr.11 „Ehitise ülevaatuse kord”.11(11)Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist, määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. (MKS § 18lg 4)12(12)Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. (MKS § 18 lg 5)13(13)Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui (ES § 34 lg 1):11) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele;22) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele;33) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osaehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral;44) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele;55) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele;66) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele;77) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid;88) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele;99) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, misvallavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg;1010) ei ole tasutud riigilõiv;1111) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente;1212) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele;1313) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selleosa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikkunõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjaliknõusolek on nõutav;1414) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav;1515) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste võiehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist;1616) puudub energiamärgis, kui selle olemasolu on nõutav.14(14)Kui kasutusloa taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui 5tööpäeva. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel.(ES § 34 lg 2)

(1) Kasutusluba on tähtajatu, v.a ajutise ehitise kasutusluba, mis kehtib vähemalt 5aastat.(ES § 35 lg 1 ja lg 2)2(2)Kasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui (ES § 38 lg 1):11) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;22) ehitise omanik ei täida ehitusjärelevalve ettekirjutust;33) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid;44) ehitis on lammutatud.3(3)Ehitise omanikul on õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta § 28 lg 2 nimetatud juhtudel.(ES § 38 lg 2)4(4)Vallavalitsus tunnistab §28lg2 nimetatu korral kasutusloa kehtetuks 10päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või §28lg2 nimetatu vallavalitsusele teada saamise päevast arvates.(ES § 38 lg 3)

(1) Ehitise omanik maksab vallavalitsuse arvele riigilõivu, esitab kasutusloa taotluse ja teised ehitusseaduses nõutud dokumendid ehitusnõunikule.2(2)Ehitusnõunik kaasab vajadusel ametkondade esindajad ehitise ülevaatuse tegemiseks.3(3)Ülevaatuse tulemus fikseeritakse ehitise ülevaatuse ja kooskõlastuse aktis.4(4)Ehitusnõunik esitab kasutusloa taotluse, akti ja muud vajalikud materjalid vallavalitsuse istungile.5(5)Vallavalitsus annab korralduse kasutusloa väljastamiseks või mitteväljastamiseks.6(6)Kasutusloa taotluse ja vallavalitsuse korralduse alusel registreerib vallavalitsuse ametnik taotluse Ehitisregistris.7(7)Kasutusloa allkirjastab vallavanem.

(1) Kavandatud ehitised ja rajatised ei tohi endaga kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutmist ega kahjustada põhjavett.2(2)Vee erikasutusluba tuleb vormistada põhjaveevõtul üle 5m³ ööpäevas ja mineraalvee puhul sõltumata veevõtu kogusest. Vee erikasutusloa põhjavee võtuks annab Keskkonnaamet. (Keskkonnaministri 30.01.1997.a. määrus nr 8 „Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine“)3(3)Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu (järgib üldjoontes maapinna kallakust) suunast ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 10m). (Keskkonnaministri 16.12.1996.a. Määrus nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine“)4(4)Detailplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on reovee pinnasesse immutamine ja veekogusse juhtimine keelatud ning kanalisatsiooni puudumisel peavad sellistel aladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Üksikelamu heitvete kogumiskaev peab olema veekindel ning asuma hoonetest vähemalt 5m kaugusel.5(5)Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded § 6 lg 1, Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001.a. määrus nr171):11) selle kuja on vähemalt 10m (v.a septikul);22) septiku kuja on vähemalt 5m;33) omapuhastit tohib ehitada väljapoole reovee kogumisalasid;44) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtesallavoolu.6(6)Septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt. (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded § 6 lg 2, Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001.a. määrus nr.171)7(7)Hajaasustusaladel, kus põhjavesi on looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud peab reovee enne immutamist vähemalt omapuhastiga bioloogiliselt puhastama. Keeruliste looduslike tingimuste (paekivi, kõrge pinnasvee tase, pinnas sisaldab savi jne) korral tuleb rajada filtersüsteem, kus imbvälja alla tuleb rajada vähemalt 80cm paksune liivast pinnasefilter ja selle alla omakorda vähemalt 20cm paksune killustikukiht. Killustikukihti paigutatakse drenaažitorud, mis juhitakse edasi suublasse (kraav, veekogu). Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1.2m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Imbväljaku kaugus puurkaevu sanitaartsoonist peab olema vähemalt 50m.“8(8)Orissaare reoveekogumisala ning kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee alade piirid on määratud üldplaneeringuga.9(9)Drenaaži ehitamisel tuleb kogutud sademe- ja drenaaživeed juhtida eraldi torude kaudu ühisesse sademe- ja drenaaživete kogumiskaevu. Sealt suunatakse vesi äravoolutoru kaudu suublasse, milleks võib olla lahtine kraav, tiik, tänaval asetsev sademeveekanalisatsioon. Drenaaži- ja sademevee juhtimine kanalisatsioonivõrku on keelatud.10(10)Kuivkäimlate ehitamisel tuleb tagada, et ekskremendid ei reostaks pinna– ega põhjavett.

(1) Ehitusjärelevalve käesoleva määruse tähenduses on (ES § 59 lg 1):11) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine;22) ehituslubade väljaandmine;33) kasutuslubade väljaandmine;44) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;55) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;66) ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;77) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;88) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele.2(2)Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima vallavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemustest.(ES § 59 lg 3)3(3)Ehitise ülevaatuse viib läbi ehitusnõunik, kes juhindub oma tegevuses Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.novembri 2002.a. määrusest nr.11 „Ehitise ülevaatuse kord”.

(1) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (ES § 40 lg 1)2(2)Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (ES § 40 lg 2)3(3)Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. (ES § 40 lg 3)4(4)Kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (ES § 40 lg 4)5(5)Füüsilise isiku poolt ehitisregistrile valeandmete esitamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300trahviühikut ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50000krooni. (ES § 65 lg 1 ja 2)“;6(6)Füüsilise isiku poolt ehitise omavolilise ehitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300trahviühikut ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 500000krooni. (ES § 69 lg 1 ja 2)”.

Ehitusmääruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, välja arvatud juhul, kui planeerimisseadus või ehitusseadus näeb ette teistsugust menetluskorda.

Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.

Ehitusmäärus avalikustatakse Orissaare valla põhimääruses sätestatud korras.

Ehitusmäärus jõustub 1.märts 2010.a.