Redaktsioonide võrdlus

(1) EeskiriJäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Saarde vallas puhas ja tervislik elukeskkondjäätmehoolduse korraldamise nõuded, vähendadakorraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete koguseid ja ohtlikkustkäitlemise tingimused ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamistjäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Saarde vallas. (2) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidilisteeesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja füüsiliste isikutekeskkonnaohutu kõrvaldamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtesjäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine. (3) Jäätmehooldust Saarde vallas korraldab Saarde Vallavalitsus. (4) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse: jäätmehoolduse korraldamise nõudedEeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele

(1) Eeskirjas kasutatakse termineidJäätmehoolduse arendamist ja mõisteid jäätmeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tähenduses: 1) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad biojäätmed (aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed) ning paber ja papp. 2) Jäätmehierarhia on põhimõte, mille kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, siis nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. 3) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 4) Jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamise, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud 5) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtja kui töövõtja vahel või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks. Eeskirjas ka jäätmeveoleping - jäätmevaldaja ja jäätmeveoettevõtte vaheline leping. 6) Jäätmepunkt e jäätmete kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev taaskasutatavate jäätmete (paber, pakendijäätmed jms) ning piiratud valikus ohtlike jäätmete (vähemalt akud, patareid ja õlised jäätmed) kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad ja arusaadavalt märgistatud kogumiskonteinerid, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigilekorraldamist Saarde valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele. 7) Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma muu eeltöötluseta. 8) Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, k.a. ettevalmistamine kõrvaldamiseks. 9) Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sh taaskasutamise soodustamiseks. 10) Jäätmete sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest. 11) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale või ettevalmistamine kasutamiseks tootmises või majanduses. Taaskasutamismoodused on jäätmete korduskasutuseks ettevalmistus, ringlussevõtt

(1) Kõik Saarde valla haldusterritooriumil tegutsevad füüsilisedEeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. (2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses: 1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja juriidilised isikud peavad iga tegevuse juures püüdma vältida jäätmeteketliigiti kogutud jäätmed, võimaluse korral eelistama toodete korduskasutust ning kandma hooltsealhulgas paber ja kartong, et tekkivadklaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnalepatareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, ei saastaks ega risustaks elukeskkonda. (sealhulgas madratsid ja mööbel; 2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutadasegaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid; 4) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmetekitajat pole võimalik kindlaks teha (2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või takui see ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustustole võimalik, korraldab jäätmete kogumist ja edasist käitlemist jäätmete asukohajärgse kinnistu omaniksiis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ettevalmistada, ringlusse võtta või haldajamuul viisil taaskasutada. (23) JäätmevaldajaJäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud: 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid vältima liigiti kogutud

(1) Saarde vallasJäätmevaldaja on kõigil füüsilistest ja juriidilistest isikutest jäätmevaldajatel kohustuskohustatud: 1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid nõuetekohaselt sortida ning väljanopitud jäätmed liikide kaupa koguda. (eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt; 2) Ohtlikudandma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätmevaldajad peavad rakendama kõiki võimalikke meetmeid vältimaksüle teenust osutavale jäätmevedajale vastavalt eeskirja ja korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele; 3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. (3) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitessemuude jäätmetega või anda üle taaskasutusorganisatsioonilemistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, tootjale või tema volitatud isikule. Liigiti kogutavate

(1) Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal on lubatud kasutadaJäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas. (2) Jäätmete tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) jäätmete kogumismahuteidpaber ja kartong; 2) plastid; 3) metallid; 4) klaas; 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed; 8) pakendid (ka mahutipaber- ja kartong-, jäätmemahuti)plast-, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadessepuit-, sh. niiskuskindlast paberist või plastikust 40metall-100 liitriseid kuni 10 kg kaaluvaid jäätmekotte, mis on paigutatud aiaga piiratud territooriumil või ruumis alustele või spetsiaalsesse hoidlasse niikomposiit-

(1) Jäätmete kogumismahutid peavad asetsema kinnistu piires tasasel alusel jaKogumismahuti peab olema ligipääsetavad tühjendamiseksilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Ligipääs mahutiteleMahutite mahutavus peab olema piisava kandevõimegavastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, talvel lumest puhastatudjäätmete kaaluga ja vaba muust transporti takistavatest esemetestveosagedusega. (2) Mahutite paiknemiskohtadeKogumismahutina võib kasutada: 1) plastist ja ligipääsuteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid

(1) Jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatudValla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe jäätmeveopiirkonna, vkus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.a. suurjäätmete või tekkekohal liigiti kogutud jäätmete puhul kokkuleppel jäätmevedajaga. (2) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult selliselt, et ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahutit. (3) Võimaluse korral tuleb vähendada jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokku pressimise teel. (4) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutise paberist või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kilekotte või muud kompostimiseks kõlbmatuidJäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle eeskirjas sätestatud tingimustel korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale. (5) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) üle 40°C kuuma tuhka jm. jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevu setteid; 6) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 7) radioaktiivseid jäätmeid; 8) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 9) muid jäätmeid

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a. jäätmeliikide osas, mida veetakse korraldatud olmejäätmeveo raames jäätmekäitluskohta hanke korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid: 1) segapakendid - 15 01 06 (ilma klaaspakendita); 2) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohtadesse. Kui jäätmevaldaja veab ise oma valduses olevaid jäätmeid, tuleb need viia vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. (klaaspakendid - 15 01 07; 3) Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusegapaber- ja kartong - 20 01 01; 4) klaas - 20 01 02; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed - 20 01 08; 6) ohtlikud jäätmed - alajaotise koodiga 20 01 *; 7) rõivad, mis väldib nende ületäitumisttekstiilid - 20 01 10, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Jäätmed20 01 11; 8) CFC-sid sisaldavad seadmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste terviseleelektroonikaromud - 20 01 23*,

(1) Saarde vallasJäätmete tekkekohal liigiti kogumine on üks korraldatud olmejäätmeveo piirkondkohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, mis hõlmab kogu Saarde valla haldusterritooriumierisused kehtivad tekkekohal kogutud jäätmete üleandmise tingimustes korraldatud jäätmeveo raames. (2) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakseSegaolmejäätmete (20 01) kogumine ja veetakseüleandmine: 1) kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik; 2) jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või antakse jäätmevedajale üle kogumismahutiga; 3) lubatud on kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele. (3) Biolagunevate köögi-kohtadesse ja sööklajäätmete (20 08) kogumine ja üleandmine: 1) kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik, kes asuvad tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal Kilingi-Nõmme linna, Saarde küla, Surju küla, Tali küla ja Tihemetsa aleviku asustusüksuses; 2) äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus ei teki biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, ei ole üleandmine kohustuslik; 3) jäätmeid antakse jäätmevedajale üle kogumismahutiga; 4) köögi- ja sööklajäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud rakendada jäätmete kohtkompostimise toimingut kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja jäätmete üleandmise kohustusest. Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust anda jäätmeid üle jäätmevedajale. 5) jäätmevaldajad, kes ei kasuta või ei saa kasutada korraldatud jäätmeveo raames jäätmete jäätmevedajale üleandmise teenust, loetakse

(1) JäätmeteksKui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, millele kohaldatakse Saarde vallason vallavalitsusel õigus korraldatud olmejäätmevedu,jäätmeveo hankelepingu täitjalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus: 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo registreeringu taotlust nõuetekohaselt või on jäätmeseaduse §väljastatud registreering tühistatud; 2 lg 5 alusel määrusega kehtestatud jäätmenimistus loetletud segaolmejäätmed (koodinumber 20 01), paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01 jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast; 3), klaasijäätmed (20 02 jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid; 4) ja suurjäätmed (20 07jäätmevedaja on rikkunud hankelepingu tingimusi; 5

(1) Korraldatud olmejäätmeveo kogumismahutite kohta kehtivad samad nõudedjäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja piirangud, mis üldiselt kõigi kogumisvahendite kohtavallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja needkäitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud. (2) Jäätmete veoga seotud toimingud, mille eest jäätmevedajal on esitatud käesolevakeelatud võtta eraldi tasu, on: 1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine; 2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teated; 3) kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini vastavalt eeskirja eelnevates paragrahvides § 7 lg 7 sätestatule; 4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m; 5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel; 6) muud korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes määratud toimingud. (3) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või -kotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või -kotile

(1) Heakorra ja puhtuse tagamiseksJäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on segaolmejäätmete mahutite tühjenduselubatud üksnes eeskirjas ja jäätmete regulaarse äraveo sagedus kogu Saarde valla territooriumil vähemalt üks kord 4 nädala jooksul. (2) Segaolmejäätmete veo sagedus ja aeg sätestatakse igal konkreetsel juhul jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise jäätmekäitluslepinguga. Lepingu mittesõlmimisel lähtutakse § 13 lõikes 1korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud veosagedusesttingimustel. (3) Jäätmevedaja on jäätmevaldaja soovi korral kohustatud sõlmima lepingu jäätmemahuti sagedasemaks tühjenduseks võrreldes § 13 lõikes 1 sätestatuga, kuid mitte sagedamini kui üks kord 2 nädala jooksul. (4) Jäätmevedaja peab tagama jäätmevaldaja soovil lisanduva segaolmejäätmete konteineri erakorralise tühjenduse 2 nädala jooksul jäätmevaldaja soovist teada saamisestolema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodil. (5) Hooajaliselt kasutatavatel kinnistutel (suvekodudes, suvilates) toimub olmejäätmevedu üldjuhul 01. maist kuni 30. septembrini käesolevas paragrahvis sätestatud sagedustel. (6) Jäätmevaldajal

(1) Kui jäätmevaldaja süül on jäätmekonteiner jäänud tühjendamata või jäätmekott viimata, samuti siis, kui jäätmekonteineris olevad jäätmed ei vasta kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eestJäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kokkuleppel jäätmevaldajaga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud tõestama nimetatud olukorra ning jäätmevaldajaga kokkulepitud viisilJäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama teda kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmeveo päeva asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmekonteinerit tühjendada ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud konteineri tühjendamise esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksulosutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. (3) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat jäätmekonteinerit, siis asendab jäätmevedaja selle nõuetele vastava uue konteineriga omal kululLisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja hanke tingimustega ettenähtud korras. (4) Lisateenuste osutamise tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustega.

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. (2) Korraldatud jäätmeveo piirkonnasKui korterelamute ja teiste lähestikku asuvate kinnistute omanikud on jäätmevaldajate liitumineomavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatud jäätmeveoga kohustuslik ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel. (3) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatudKorraldatud jäätmeveoga. (4) Jäätmevedaja liitumise kohustustest on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega. (5) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud

(1) Saarde Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel erandkorras kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuksJäätmevedaja sõlmib jäätmeveo teostamise tingimuste täpsustamiseks lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata ja vallavalitsuskes seda soovivad. Jäätmevaldajal on eelnevalt kohapeal kontrollinud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavadsoovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping tagamaks jäätmeveo teenuse toimimine ning vältimaks hilisemaid vaidlusi. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusestJäätmevaldajal on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmelubaõigus volitada kinnisvarahaldusega või kompleksluba–hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajaga jäätmeveolepinguid. (3) KuiJäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja

(1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid (v.a. kilekotte)Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, mis teenindavad mitut korteritjuhul kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil. (2) Ühismahuti kasutamiseks esitatakseVallavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui taotlus (Lisa 6) Saarde Vallavalitsuseleei vasta nõuetele, näidates ära kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajadmäärab vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning jäätmevaldaja (ühiskasutuse põhiobjekt)märkides, kes sõlmib jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu

(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingusSegaolmejäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on: 1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. (2) Jäätmevedaja poolt hanke pakkumuses esitatud jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamisKöögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, kasutamis-, sulgemis-vältides mahutite ületäitumist ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kuludlõhnahäiringuid. Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingudPerioodil 01.10 - 30.04 on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (vlubatud rakendada tühjendussagedust üks kord nelja nädala jooksul.

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab Saarde Vallavalitsus teenuste kontsessiooni riigihanke, juhindudes jäätmeseaduse § 67, riigihangete seadusest ning Saarde valla riigihangete korraldamise korras (Saarde Vallavolikogu 09.04.2008 määrus nr 11Jäätmevedaja on kohustatud: 1) sätestatust. (vedama jäätmed käitluskohta või -kohtadesse; 2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoks ja sõlmib riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtjaga korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu kuni viieks aastaks. (koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus avalikkust kohaliku ajalehe „Saarde Sõnumid“ ning valla veebilehe kaudu. (vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemuste kinnitamist ning edukaks tunnistatud teenuse osutajale Keskkonnaameti poolt korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa väljastamist.korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil; 5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ülejäänudmuudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmeliikidegatavajäätmetega. (2) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed peab jäätmevaldaja viima jäätmete kogumispunkti, andma üle ohtlike jäätmete kogumisringi raames või vastavat litsentsi omavale isikule. (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saab ära anda ohtlike jäätmete konteinerisse Muru tn 4 Kilingi-Nõmmes ning Paikre prügilasse ja sorteerimisjaama. (4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise ja üleandmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Valdaja peab tõkestama kõrvaliste isikute ligipääsu nendele jäätmetele. (52) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavate mahutitesOhtlike jäätmete kogumisel, mis välistab nende sattumise atmosfäärisäilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil

(1) Probleemtooted tuleb koguda ülejäänuid jäätmetest eraldi. Nende paigutamine olmejäätmekonteinerissePakendimaterjali liigid on keelatudjärgmised: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong, k. Probleemtooted tuleb viia või tellida nende äraviimine jäätmekäitluskohtaa kihiline kartong; 4) metall; 5) tekstiil; 6) puit; 7) muu materjal. (2) PatareidePakendid ja väikeste akude kogumiseks on vastavalt tähistatud kogumiskastid kauplustespakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja anda üle kas korraldatud jäätmeveo raames, asutustes jmselleks ettenähtud pakendipunkti, neid saab ära anda ka elektri- ja elektroonikaromude ja ohtlike jäätmete konteinerisseüle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile või nõuetekohasesse kogumiskohta.

(1) MajapidamisesEraldi kogutud paber ja ettevõtluse käigus tekkivad biojäätmed tuleb eraldi koguda ja viia vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohtakartong peab üleandmisel või kompostida. Aia-vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. (2) Kompostimisnõud ja -aunad peavad asuma naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Lahtise kompostiauna paiknemine krundil peab vastama veekaitse nõuetele. Kompostitavat materjali peab paigutama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutultpuhas ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite ega haisu teket (3) Biolagunevaid toidu-tohi sisaldada muid jäätmeliike ja köögijäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kohtades oma kinnistul aias või aiamaal, jälgides eeskirja, või panna selleks ettenähtud kompostrisse (kinnine kompostikast või tööstuslikult valmistatud komposter)võõriseid. Kompostimiskoha ja kompostri puudumisel võib köögijäätmed panna segaolmejäätmete konteinerisse, kui need ei sisalda vedelaid jäätmeid ja on prügikotis. Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kallamine segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud. (4) Kui kasutatakse kompostrit, siis vastutab nende sisude segamise ja tühjendamise eest elamu valdaja. (5) Haljasalade, parkide ja kalmistute hooldamisel tekkinud biolagunevad haljastusjäätmed

(1) Lahtises tules võibSuurjäätmeid kogutakse oma kinnistu või krundi piires tuleohutusnõudeid järgides põletada põllumajandus- ja metsandustegevuse, aiakoristusepiirides ning haljastusjäätmeid (taimeosad, oksad, risu), immutamata puitu ja kiletamata paberitneid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Muude jäätmete põletamine on keelatudJäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid. (2) Lõke peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 20 m kaugusel metsastnõuetekohasesse kogumiskohta. Pärast lõkke kustumist tuleb põlemisjäägid kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal ja turbapinnasel keelatud igasugune jäätmete põletamine. Kulupõletamine on aasta ringi keelatud. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Päästeamet. (3) Küttekolletes võib põletada immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (4) Saarde valla tiheasustusega aladel võib aia- ja haljastusjäätmeid põletada vaid tuleohutul ajal.

(1) Reovee puhastamineProbleemtooted on: 1) patareid ja setete käitlemine toimub vastavalt ühisveevärgiakud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri-kanalisatsiooni arendamise kavadele ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast. (2) KogumiskaevusidElektri- ja püüdureid tühjendatakse vastavalt vajadusele. Kogumiskaevu, sh välikäimla omanik peab tagamaelektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle korrasoleku, vettpidavuse ja õigeaegse tühjendamisemüüjale või viia nõuetekohasesse kogumiskohta. (3) ReovesiElektri- ja kogumiskaevude setted tuleb anda käitlemiseks üle vastavat luba omavale käitlusettevõttele. Reovee käitluskoht ja purgimissõlm Saarde vallas

(1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo vastuvõtupunktist käitluskohtaMetallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonneid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid. (2) Tagatisrahaga koormatud pakendid võetakse vastu müügikohtades või nende läheduses. (3) Taaskasutusorganisatsioon paigutab pakendite ja pakendijäätmeteMetallijäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi, v.a tagatisrahaga pakendid, avalikult kasutatavad konteinerid selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus: Kilingi-Nõmme linnas tihedusega vähemalt 1 punkt 1000 meetri kaugusel, valla hajaasustusaladel vähemalt 1 konteiner iga 500 elaniku kohta. Vastavalt valla jäätmekavale tuleb pakendikonteiner paigaldada igasseantakse üle 50 elanikuga asulasse. Konteinerite asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega. Konteinerite asukohad on käesoleva eeskirja lisas 1. (4) Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohasvastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, selgelt loetavalt pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja

(1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadusLiigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostida tekkekoha kinnistul. (2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, jahiseadus, loomatauditõrje seadusköögi- ja neist tulenevad õigusaktidsööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses aunas. (23) Loomsed jäätmedBiolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida tiheasustuse ja kompaktse hoonestusega alal asuvate üksik- ja ridaelamu kinnistutel. Hajaasustuses on kompostimine lubatud kõigi elamutüüpidega kinnistutel. (4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida: 1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Toiduüle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust; 2) tuleb biolagunevad aia

(1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamiselosutamise kohas tekkinud käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt käideldakse käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°Cosutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu. (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalidInimesele tervishoiuteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele: 1). ( jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki; 2) Ehitus- ja lammutusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud. Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti kogudajäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, eraldi ohtlikud jäätmed, vanapabervarjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile). (kahjurputukad; 3) Ohtlikud ehitusjäätmed, nagu asbesti sisaldavad eterniit ja isolatsioonimaterjalid, värvi-, laki- liimi- ja vaigujäätmed, tõrvapapp jm tõrva sisaldavad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi kinnistesse mahutitesse. Ohtlikud jäätmed ja saastunud pinnas tuleb käitlemiseks üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (

Kilingi(1) Ehitus-Nõmme suletud prügila järelhooldus toimub vastavalt järelhoolduskavale ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga. (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Liigiti tuleb koguda vähemalt: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne); 2) puit; 3) pakend; 4) metallid; 5) püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne); 6) plastid; 7) muud segajäätmed. (3) Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (4) Jäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda ehitusplatsi kinnistu piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta. (5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad. (6) Kui jäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale, jäätmejaama, nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta. (7) Ehitus- ja lammutustegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ning nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. (8) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). (9) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta ning jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. (10) Ehitise lammutamiseks esitatava lammutusprojekti seletuskiri peab sisaldama jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta ning jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada vallavalitsusele koos ehitise täieliku lammutamise teatega. (11) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.

(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigistOhtlikud ehitusjäätmed, hulgast ja päritolustvälja arvatud saastunud pinnas, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varaletuleb koguda liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutisse. (2) Kõik füüsilisedOhtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed; 2) värvi-, laki-, liimi- ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohtavaigujäätmed; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed; 4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid; 5) saastunud pinnas. (3) Vallas tegutsevad jäätmeluba ja kompleksluba omavad isikud ning jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isikud, samuti ohtlikeOhtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa. (4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi omavahel segada ega panna neid teiste tahkete jäätmete tekitajad, v

Järelevalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Saarde valla haldusterritooriumil teostavad Saarde Vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud jäätmeseadusesPlastijäätmed on plastmassist jäätmed, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korrasnt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid. Plastijäätmed on tekkekohal eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda nõuetekohasesse kogumiskohta.

(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12611 ja pakendiseaduse § de 29–31 aluselKlaasijäätmed tuleb tekkekohal liigiti koguda, anda üle korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseadusele Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja omal kulul.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohal koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamistPuidujäätmed tuleb tekkekohal koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

Rõiva- ja tekstiilijäätmed on olmejäätmest eraldi kogutavad jäätmed. Rõiva- ja tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohal koguda muudest jäätmetest eraldi, anda üle korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

(1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale isikule. (2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse. (3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on: 1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm); 2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul); 3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs; 4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata, matmispaik ei tohi asuda tiheasustusega alal, kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis; 5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale.

(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi (2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel: 1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine; 2) kogumismahutid peavad olema tähistatud kogutavale jäätmeliigile vastavalt; 3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte; 4) peab võimalusel vältima ühekordsete nõude ja topside kasutamist; 5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks. (3) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada pärast ü̈rituse lõppemist avaliku ü̈rituse loas määratud tähtajaks.

Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja nende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.

(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, segaolmejäätmed ning suurjäätmed. (2) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

(1) Eeskirja paragrahvides 20 – 39 nimetatud jäätmed, juhul kui neid ei anta üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta. (2) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning jäätmejaamade ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta avaldatakse valla veebilehel. (3) Valla poolt määratud jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena jäätmeid tasuta üle anda vaid rahvastikuregistri andmetel Saarde vallas elavad isikud. Vallavalitsus võib jäätmejaamades ja kogumispunktides tasuta vastuvõetavatele jäätmetele kehtestada piiranguid.

(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse aastaks 2025 vähemalt 55% ja aastaks 2030 vähemalt 60% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luuakse mugavad kogumislahendused, tagatakse sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldatakse vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega. (2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks koguda jäätmeid tekkekohal ja tagada avalike pakendimahutite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele. Eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga ning tootjavastutuse organisatsioonid peavad tagama piisava kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest. (3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Selleks tõstetakse jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendatakse toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks. (4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või teistesse vastavatesse kogumiskohtadesse. (5) Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on korraldada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas. (6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks tõstetakse jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendatakse järelevalvetegevusi. (7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega. (8) Kõikide teiste jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas, nende nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada toimiv järelevalve kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks. (9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajalikke tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus. (10) Valla jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas.

(1) Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus. (2) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.

(1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil asuvatel kinnistutel rakendama vastavaid lahendusi. (2) Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama eeskirjas esitatud vastavaid nõudeid. (3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid. (4) Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.

(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisplats, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele. (3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt. (4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti ja teiste vastavat pädevust omavate asutustega.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab jäätmed ebaseaduslikult keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja) oma kulul. (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed käitlemata või korraldamata saastuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saastuse likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saastuse likvideerimise oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saastuse likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel. (2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Saarde Vallavalitsus.

Eeskirjas nimetatud jäätmevaldajate poolt esitatavate taotluste ja õiendite vormid kinnitab vallavalitsus.

Kehtetuks tunnistatakse: 1) Saarde Vallavolikogu 25.08.2015 määrus nr 9 „Saarde valla jäätmehoolduseeskiri“; 2) Surju Vallavolikogu 26.10.2010 määrus nr 13 „Jäätmehoolduseeskiri“; 3) Surju Vallavolikogu 25.01.2013 määrus nr 2 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord“.

(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. (2) Eeskirja 3. peatükk, välja arvatud § 17, jõustub alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.