(1) Saarde valla ehitusmäärus (edaspidi määrus) kehtestatakse planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamiseks Saarde vallas, arvestades kohalikke olusid. (2) Ehitusmääruses määratakse muuhulgas: 1) valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 2) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 3) projekteerimistingimuste koostamise ja avalikustamise kord; 4) ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 5) Saarde Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Saarde Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) vaheline ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
Saarde valla ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) Vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on vallavalitsuse poolt määratud Saarde valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ametlike teadete avaldamise kohaks. 2) Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. 3) Üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on kehtestamata planeering. 4) Üldplaneeringu muutmise ettepanek on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe ehituslikult olulises ulatuses muutmiseks. 5) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. 6) Lähteseisukohad on vallavolikogu või vallavalitsuse poolt kinnitatud dokument, milles määratakse ära Saarde valla kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded. 7) Miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringuga või detailplaneeringuga määratletud ala, milles on ära määratud vähemalt kolm olulist komponenti, mis on iseloomulikud antud alale ning mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. 8) Krundi ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning korruselisus. 9) Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 10) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine, ehitise lammutamine. 11) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 12) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 13) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 14) Väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi: – ehitis, mis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; – olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini; – olemasoleva tehnokommunikatsiooni täiendamiseks paigaldatav või ehitatav võrguettevõtjale kuuluv elektrikilp, veeettevõtjale kuuluv pumpla vms. 15) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise kasutamise aja määrab vallavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. 16) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. 17) Kaksikelamu on kaks kokku ehitatud üksikelamut, mille liitesein asub nende kruntide piiril. 18) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteisega kokku ehitatud üksikelamut. 19) Korruselamu on kolme või enama korrusega ja mitme korteriga elamu. 20) Korterelamu on kahe või enama korteriga elamu. 21) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone. 22) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. 23) Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. 24) Projekteerimine on ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise tehnosüsteemide kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine, ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. 25) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust. 26) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 27) Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimist vähendavate abinõude loetelu. Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat.
Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast; 2) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu algatamine ja selle lähteseisukohtade kinnitamine ning muutmine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning üldplaneeringu kehtestamine; 4) detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, muutmine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, välja arvatud käesoleva määruse § 4 punktis 3 sätestatud juhul; 5) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud määruse § 4 punktis 4 sätestatud juhtudel; 6) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 7) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 8) ehitus- või kasutuslubade väljastamine ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks juhul, kui taotletav kasutusotstarve ei vasta vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringule ja ehitusega ei kaasne detailplaneeringu kohustust; 9) ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel katastriüksuse sihtotstarbe määramine ehitusloas või kasutusloas nimetatud kasutusotstarbe või otstarvete alusel, kui ehitus- või kasutusloa väljastamise otsustab vallavolikogu.
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, muutmine ja detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, kui detailplaneering koostatakse vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga, välja arvatud muinsuskaitse- või miljööväärtuslikul alal, looduskaitse all oleval alal ning ranna- ja kaldaalal; 4) detailplaneeringu kehtestamine ja avaliku väljapaneku korraldamine, välja arvatud muinsuskaitse- või miljööväärtuslikul alal, looduskaitse all oleval alal ning ranna- ja kaldaalal, kui: a) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud; b) detailplaneeringu koostamisel on planeeringu avalikustamise nõue kooskõlas planeerimisseaduse §-ga 22 asendatud planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega; 5) loodus- või muinsuskaitse alla võetud maa-alade kohta koostatava detailplaneeringu, samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise tellimine; 6) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise kohta, samuti muinsuskaitse- või looduskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise kohta; 7) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta; 8) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 9) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 10) Saarde valla kohta koostatavate planeeringute vormistamise korra kehtestamine, sealhulgas kasutatavate ühtsete tingmärkide, planeeringute kihtide ja värvide jaotuse ning digitaalkujul esitatava informatsiooni spetsifikatsiooni kehtestamine; 11) Saarde valla topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korra kehtestamine, sealhulgas kasutatavate ühtsete tingmärkide, digitaalmõõdistuste kihtide ja värvide jaotuse ning digitaalkujul esitatava informatsiooni spetsifikatsiooni kehtestamine; 12) ehitus- või kasutuslubade väljastamine ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks juhul, kui taotletav kasutusotstarve ei vasta vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringule ja ehitamisega ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust või kui puudub kehtiv detailplaneering; 13) ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel katastriüksuse sihtotstarbe määramine ehitusloas või kasutusloas nimetatud kasutusotstarbe või otstarvete alusel juhul, kui ehitus- või kasutusloa väljastamise otsustab vallavalitsus; 14) ajutise ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa väljastamise otsustamine; 15) ajutisele ehitisele või selle osale uueks tähtajaks või kasutamise otstarbe muutmiseks uue kasutusloa väljastamise otsustamine; 16) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine; 17) üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteseisukohtade välja töötamine; 18) planeeringu algatamiseks, lähteseisukohtade kinnitamiseks, planeeringu projekti vastuvõtmiseks ja planeeringu kehtestamiseks vallavalitsuse korralduse või vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine; 19) eelarves ja tööplaanis ette nähtud planeeringute koostamine; 20) vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas informatsiooni avaldamine kavatsetavate üldplaneeringute ja detailplaneeringute kohta; 21) vastavas ajalehes informatsiooni avaldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise kohta, planeeringu eskiistutvustuse, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta; 22) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine; 23) üldplaneeringu ja detailplaneeringu projekti kooskõlastamine riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega; 24) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 25) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine; 26) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine; 27) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel; 28) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga üldplaneeringuga kooskõlas koostatava detailplaneeringu koostamise kohta; 29) ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde teostamise korraldamine Saarde vallas; 30) projekteerimistingimuste koostamine ja väljastamine; 31) ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste koostamine; 32) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ja ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku väljastamine; 33) ehitise kasutusloa taotluse menetlemine ja kasutusloa väljastamine; 34) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine; 35) ehitusjärelevalve teostamine; 36) kaeveloa väljastamine, kui ehitustööde tegemiseks on vaja teostada vallavolikogu määrusega kehtestatud „Saarde valla kaevetööde eeskirja” kohaseid kaevetöid; 37) teede ja tänavate sulgemise loa väljastamine.
(1) Valla või selle osade planeerimise ja osaliselt ka ehitamise põhimõtted ja nõuded kehtestatakse ehitusmääruse ja Saarde valla üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering). (2) Kui ilmneb vastuolu üldplaneeringus ja ehitusmääruses kehtestatud planeerimise ja ehitamise põhimõtetes ja nõuetes, kehtib ehitusmäärus.
(1) Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundiga on tegemist ka siis, kui selline katastriüksus paikneb vaid osaliselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. (2) Krundi, mille katastriüksuse sihtotstarbeks on elamumaa, minimaalne lubatud pindala on: 1) olemasolevatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel minimaalselt 600 m², soovituslikult 1200 m², 2) mujal 10 000 m².
(1) Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab vallavolikogu kavandatava ehitise kasutamise otstarbe alusel. (2) Katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel on selle soovituslik minimaalne pindala 10 000 m². (3) Lõikes 2 märgitud elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse pindala on minimaalne pindala, mis tagab katastriüksusele ehitusõiguse.
(1) Korterelamute planeerimine ja püstitamine on lubatud olemasolevatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel, kuhu juba eelnevalt on korterelamuid püstitatud. (2) Korterelamute rõdude ja lodžade kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine, mis saab toimuda ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa alusel. Rõdude ja lodžade kinniehitamine saab toimuda ainult kogu hoonel korraga. (3) Ruumijaotuse muutmiseks korterites, millega kaasneb elamu kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine, saab toimuda ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa alusel.
(1) Miljööväärtuslik hoonestusala on planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud külastruktuuri, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. (2) Miljööväärtuslike hoonestusalade määramine toimub üld- või detailplaneeringuga. (3) Miljööväärtusliku hoonestusala määramisega koos tuleb planeeringus määratleda ala: 1) planeerimise ja ehitamise põhimõtted ning muud kvalitatiivsed kriteeriumid; 2) kaitse- ja kasutamistingimused; 3) ehitusreeglid, liiklusskeemid, parkimise ja haljastamise põhimõtted.
(1) Hooneid ei tohi püstitada lähemale kui: 1) neli (4) meetrit krundi piirist; 2) kümme (10) meetrit katastriüksuse piirist väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (2) Kahe elamu vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui: 1) kaheksa (8) meetrit detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 2) sada (100) meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Kui ehitatav elamu moodustab katastriüksusel paiknevate hoonetega ühtse kompleksi, ei kehti piirang ühtses kompleksis paiknevate elamute omavahelise kauguse suhtes. Ühtsesse kompleksi ei saa elamut ehitada, kui seal on juba rohkem kui üks elamu. (3) Elamu lubatud suurimaks kõrguseks maapinnast on: 1) kaheksa (8) meetrit detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 2) kümme (10) meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (4) Elamute lubatud suurimaks maapealsete korruste arvuks on kaks (2) korrust, korterelamutel kolm (3) korrust. (5) Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga, rikkumata seejuures hoone välisilmet. Akende jaotuse muutmine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. (6) Miljööväärtuslikel hoonestusaladel, samuti enne 1945. a ehitatud hoonetel tuleb akende väljavahetamisel jälgida olemasolevate akende jaotust (akna laius, akna raami laius ja kõrgus jne). (7) Kõrvuti püstitatavate majade puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. Nimetatud piirangut ei rakendata juhtudel, mil lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega. (8) Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst. (9) Kompaktse asustusega territooriumi osadel tuleb ka elamute kõrvalhoonete ning kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestada kehtivas detailplaneeringus määratud krundi ehitusõigusega. (10) Elamute püstitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alale tuleb säilitada vähemalt 50 protsenti olemasoleva metsa pindalast krundil või katastriüksusel. (11) Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada: 1) mööda krundi või katastriüksuse piire; 2) suure maaüksuse korral vahetult hoonestatava ala ümber; 3) teekatte servast minimaalselt kahe meetri kaugusele. (12) Hajaasustuses ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad olla kõrgemad kui kaks meetrit, läbipaistmatud kivi või puitaiad kõrgemad kui 1,6 meetrit. (13) Kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 meetrit, välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad. (14) Elamute piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonist. (15) Detailplaneeringu või projekteerimistingimustega võib ehitistele kehtestada ka muid arhitektuurinõudeid.
(1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osa kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja valla arengukava. (2) Üldplaneeringu võib koostada lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, lähtudes planeerimisseaduse § 8 kolmandas lõikes sätestatud üldplaneeringu ülesannetest; 2) huvitatud kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel vallaga piirnevate valdade territooriumite või nende osade kohta. (3) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Üldplaneeringut võib põhjendatud vajaduse korral muuta detailplaneeringuga. (5) Üldplaneeringu algatab ja lähteseisukohad kinnitab vallavolikogu ning üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. (6) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringute koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (7) Üldplaneeringuga määratakse vallaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.
(1) Vallavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. (2) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. (3) Kui vallavalitsus toetab üldplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut, koostab vallavalitsus kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteseisukohtade ja vallavolikogu otsuse eelnõu üldplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kohta või lähteseisukohtade koostamine tellitakse teenusena pädevalt spetsialistilt. Lähteseisukohti võib koostada ja kinnitada eraldi otsusega pärast üldplaneeringu algatamise otsuse vallavolikogu poolt vastuvõtmist. (4) Üldplaneeringu algatab ja lähteseisukohad kinnitab vallavolikogu. (5) Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus koostab üldplaneeringu projekti või eelarves vastavaks otstarbeks ette nähtud rahaliste vahendite olemasolu korral tellib vallavalitsus üldplaneeringu koostamise pädevalt projekteerimisettevõttelt. (6) Üldplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. (7) Vallavalitsus teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (8) Vallavalitsus informeerib maavanemat algatatud üldplaneeringust kahe nädala jooksul.
(1) Üldplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja vastava maavanemaga. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid, mille toimumisest informeerib avalikkust vastavas ajalehes. (3) Enne vastuvõtmist kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Pärnumaa keskkonnateenistusega. Kui planeeringualal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kui planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga. Kooskõlastamise korraldab vallavalitsus. (4) Vallavalitsus esitab üldplaneeringu projekti eelnõu vallavolikogule. (5) Vallavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu projekti vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta. (6) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. (7) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. (8) Vallavalitsus tagab avaliku väljapaneku ajal kogu tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu üldplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, välja arvatud riigisaladusega seotud informatsioonile. (9) Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. (10) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus projekteerija ja vallavalitsuse seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (11) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu 6 nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Vallavalitsus avaldab informatsiooni avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta vastavas ajalehes. (12) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab vallavalitsus informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (13) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel. (14) Vallavalitsus esitab parandatud üldplaneeringu projekti maavanemale järelevalve teostamiseks. (15) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab vallavalitsus planeeringu projekti uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.
(1) Vallavalitsus esitab maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu eelnõu kahe nädala jooksul vallavolikogule. (2) Vallavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist. (3) Vallavalitsus teatab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes. (4) Vallavalitsus saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Pärnu maavanemale. (5) Vallavalitsus saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale. (6) Vallavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (7) Vallavolikogu vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ning esitab ülevaatuse tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. (8) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib vallavolikogu avalikkust vastavas ajalehes.
(1) Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta. Valla territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. (2) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Kui eskiisi tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib vallavalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu avalikustamist. (3) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekuid. (4) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (5) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (6) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. (7) Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. (8) Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhtudel tuleb enne detailplaneeringu nõudmist kaaluda, kas võimalik avalik huvi kaalub üles detailplaneeringu koostamisele kulutatava aja ja rahalised vahendid. Detailplaneeringu koostamise vajalikkuse põhjendus peab kajastuma detailplaneeringu lähteseisukohtades.
(1) Vallavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. (2) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vormikohase avalduse vallavalitsusele. Avalduse vormi kinnitab vallavanem oma käskkirjaga. (3) Detailplaneeringu algatamise ettepanek peab sisaldama: 1) huvitatud isiku nime, kontaktandmeid, registri- või isikukoodi; 2) andmeid planeeritava ala kohta (asukoht, suurus, piirid); 3) planeeringu põhjendatud eesmärki; 4) andmeid selle kohta, kas huvitatud isik soovib: a) planeeringu koostamist ja/või koostamise rahastamist valla poolt või b) lepingu sõlmimist vallaga detailplaneeringu koostamise kohta, milles planeeringu koostamise ja/või koostamise rahastamine määratletakse huvitatud isiku kohustusena. (4) Avaldusele lisatakse: 1) tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilised tingimused, kui kavandatav ehitusõigus tingib tehnokommunikatsioonide senise lahenduse muutmist või kui planeeritaval maa-alal tehnokommunikatsioonid puuduvad; 2) kaitsealusel alal, kaitse all olevate ehitiste või miljööväärtusliku hoonestuse kohta koostatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asuvad sellised ehitised; 3) juhul, kui taotletakse algatada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut, lisatakse avaldusele üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendav seletuskiri. (5) Lisade vajalikkusest teatab vallavalitsus viivitamatult avalduse esitajale. Avaldus loetakse esitatuks viimase nõutud dokumendi esitamise kuupäevaga. (6) Saanud kõiki vajalikke andmeid sisaldava ettepaneku planeeringu algatamiseks, hindab vallavalitsus 15 päeva jooksul (juulis ja augustis saabunud ettepaneku puhul ühe kuu jooksul) selle vastavust üldisemale planeeringule (üleriigilisele planeeringule, maakonnaplaneeringule, üldplaneeringule). (7) Enne detailplaneeringu koostamise algatamist korraldab vallavalitsus ühe kuu jooksul lõikes 6 märgitud hinnangu andmisest arvates detailplaneeringu lähteseisukohtade (edaspidi lähteseisukohad) koostamise ja valmistab ette vallavalitsuse või volikogu haldusakti eelnõu detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kohta. (8) Lähteseisukohtades määratakse: 1) planeeritava ala piir ja suurus; 2) planeeringu koostamise eesmärk; 3) üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus, kui algatamise ettepanek sisaldab taotlust üldplaneeringu muutmiseks; 4) kehtivad planeeringud ja õigusaktid, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada; 5) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohtades peavad olema esitatud kõik nõuded, et saaks hinnata kavandatava ruumimuudatuse mõju ümbruskonnale; 6) planeeringu kehtestamiseks vajalike kooskõlastuste loetelu; 7) keskkonnamõjude hindamise vajalikkus; 8) vallavalitsuse ettepanekul arhitekti seisukoht; 9) Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritava ala piiridesse jääb kinnismälestis või selle kaitsevöönd; 10) Pärnumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud keskkonnakaitselised eritingimused, kui planeeritava ala piiridesse jääb riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või asub seal riigi omandisse kuuluv maavara; 11) Lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku tutvustamise vajadus. (9) Lähteseisukohtade kooskõlastamine on kohustuslik vallavolikogu pädeva komisjoniga, kui planeeritav ala hõlmab vallale kuuluvat või munitsipaalomandisse taotletavat maad. (10) Lähteseisukohtade kinnitamine toimub koos detailplaneeringu koostamise algatamisega. Vastav otsustus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) planeeringu pealkiri; 2) planeeritava ala suurus; 3) planeeringu eesmärk; 4) vajadusel ehituskeelu kehtestamine. (11) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustusele tuleb lisada: 1) väljavõte üldplaneeringust, millele on märgitud planeeritava ala asukoht; 2) planeeritava ala mõõtkavas plaan, millele on kantud: a) planeeritava ala piir; b) olemasolevate kruntide ja kinnistute piirid ja servituudid; c) kaitsealad ja kaitsealused objektid registri numbri ja kaitsevööndi ulatusega; d) kehtivate detailplaneeringute nõuded (varem kehtestatud detailplaneeringute mõjud); e) viited uuringutele (näiteks andmed ehitusgeodeetilise alusplaani koostaja kohta); 3) lähteseisukohad. (12) Detailplaneeringu algatab vastavalt määruse § 3 punktile 4 kas vallavolikogu või vallavalitsus. (13) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise finantseerimist Saarde vallaeelarve vahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on eelarves ette nähtud. (14) Detailplaneeringu, mis toob vallale kaasa avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse, vihmaveekanalisatsiooni ja/või muude tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohustuse, koostamine algatatakse juhul, kui sellise tegevuse rahastamine on vallaeelarves või valla arengukavas ette nähtud või on huvitatud isik ja vald sõlminud kokkuleppe, mis välistab märgitud rajatiste ehitamise valla kulul. (15) Kui tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamiseks ning vallavalitsus ettepanekut ei toeta, valmistab vallavalitsus ette detailplaneeringu algatamisest keeldumise motiveeritud otsuse eelnõu. Otsuse eelnõule lisatakse algatamise ettepanek ning muud asjas kogutud ja keeldumist põhjendavad dokumendid. Algatamisest keeldumisel lähteseisukohti ei koostata ja otsusele ei lisata. (16) Detailplaneeringu lähteseisukohad kehtivad kaks aastat. Lähteseisukohad kinnitanud haldusorgan võib lähteseisukohtade kehtivusaega pikendada. Lähteseisukohtade aegumist arvestatakse kuni detailplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse tegemiseni. (17) Lähteseisukohtadele kirjutavad alla selle koostajad ning lähteseisukohad esitatakse kinnitamiseks vallavalitsusele. Kui detailplaneering võib kaasa tuua kehtestatud üldplaneeringu muutmise vajaduse, samuti planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 nimetatud juhtudel esitatakse lähteseisukohad kinnitamiseks vallavolikogule. (18) Vallavalitsus koostab detailplaneeringu või sõlmib huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta ning huvitatud isik tellib detailplaneeringu koostamise pädevalt ettevõtjalt. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. (19) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise, samuti looduskaitse või muinsuskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise tellib ja koostamist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsuse poolt volitatud isik sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta. (20) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (21) Vallavalitsus teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (22) Vallavalitsus informeerib Pärnu maavanemat detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.
(1) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. (2) Detailplaneering koostatakse lähteseisukohtades näidatud mahus sellise detailsusega, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik ehitusprojekti koostamine. Tehnovõrkude kohta antakse põhimõttelised lahendused, näidates ära trasside koridorid. Detailplaneeringu koosseisus esitatakse tehnovõrkude koondplaan. (3) Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste tutvustamise ja avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteseisukohad. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või olulisele piirkonnale. Eskiisprojektis esitatakse põhimõttelised lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse kohta. Eskiisprojekti tutvustamisele kutsutakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isik, tehnovõrkude valdajate esindajad ja detailplaneeringut kooskõlastavad spetsialistid. (4) Detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustuse kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus ning tutvustamisel tehtud märkused ja ettepanekud. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (5) Detailplaneering koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. (6) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Vallavalitsusele kooskõlastamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja eraldi dokumendina vormistatud kirjalik seisukoht koostöös valminud planeeringulahenduse kohta või tehnovõrgu valdaja märgib oma seisukoha tehnovõrkude koondplaanile. (7) Kui tehnovõrgu valdaja ei vasta 1 kuu jooksul taotlusele koostada planeeringu tehnovõrkude lahenduse kohta oma kirjalik seisukoht või ei viseeri vastava märkusega planeeringu tehnovõrkude koondplaani, on planeeringu koostajal õigus lahendada tehnovõrkude paiknemine planeeringus vastavalt tehnilistele tingimustele oma äranägemise järgi.
(1) Detailplaneeringu projekt esitatakse vallavalitsusele riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmisele suunamise otsustamiseks paberkandjal kahes eksemplaris ning digitaalsel kujul. Planeeringu kaardid esitatakse digitaalselt. (2) Vallavalitsus kontrollib kahe nädala jooksul detailplaneeringu projekti vastavust lähteseisukohtadele, seadustele ja teistele õigusaktidele ning määrab täiendavate kooskõlastuste vajaduse, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. Puudulikult vormistatud või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneeringu projekt tagastatakse selle esitajale paranduste sisseviimiseks. (3) Nõuetele vastav detailplaneeringu projekt kooskõlastatakse vallavalitsuse poolt täiendavalt määratud riigiasutustega. Kooskõlastamise korraldab vallavalitsus. Kui planeeringu koostamise korraldamise kohta on sõlmitud leping huvitatud isikuga, korraldatakse planeeringu projekti kooskõlastamine vastavalt lepingus kokkulepitule. (4) Detailplaneeringu koostaja teeb planeeringu projektis kooskõlastava ametiisiku poolt nõutud parandused või esitab vastuväited kooskõlastava ametiisiku märkuste kohta. Planeeringu koostaja vastuväidete kohta annab kooskõlastav ametiisik oma kirjaliku seisukoha. Kui parandustega muudetakse planeeringu põhilahendusi, tuleb detailplaneeringu projekt uuesti kooskõlastada riigiasutuste või ametnikega, kelle varem antud kooskõlastust muudatus puudutab. (5) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering saadetakse enne vastuvõtmisele suunamise otsustamist maavanemale planeeringu riigiasutustega ja maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks. (6) Seadustele vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringu projekti esitab vallavalitsus vastuvõtmiseks, lähtudes määruse § 3 punktist 4.
(1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel loobutakse planeerimisseaduse §-des 18–21 ja määruse §-s 14 sätestatud planeeringu avalikustamise nõudest ja asendatakse see planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna ehituslikku miljööd; 3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning säilib hoonete kasutamise senine otstarve. (2) Detailplaneeringu lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele, miljööväärtuslikele hoonestusaladele ja ehitistele.
(1) Vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldab vallavalitsus. (2) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt kaks nädalat. (3) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kirja koopia ja kirja tähtsaadetisena väljastamist tõendava dokumendi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. (4) Vallavalitsus teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse planeeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. (5) Vallavalitsus tagab avaliku väljapaneku ajal tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja vallavalitsus käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioonile. (6) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. (7) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus projekteerija ja vallavalitsuse seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (8) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab vallavalitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu 6 nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (9) Vallavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist. (10) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab vallavalitsus detailplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise, võttes aluseks ettepaneku esitaja ja detailplaneeringu koostaja vahelise arutelu tulemused. (11) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab vallavalitsus planeeringu uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneeringu projekt tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada. (12) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab vallavalitsus vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (13) Pärast avalikustamist ja enne kehtestamist saadab vallavalitsus detailplaneeringu projekti järelevalve teostamiseks maavanemale. (14) Detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui: 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud; 2) detailplaneering käsitleb planeerimisseaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtumeid.
(1) Kehtestatud üldplaneeringuga vastavuses koostatud detailplaneeringud, mille kohta ei ole avalikustamise käigus esitatud vastuväiteid või kõikide esitatud vastuväidetega on arvestatud, või planeerimisseaduse § 22 kohaselt lihtsustatud korras koostatud detailplaneeringud kehtestab vallavalitsus vastavalt määruse § 4 punktile 4. (2) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud, samuti riikliku kaitse alla võetud maa-ala või miljööväärtusliku hoonestusala kohta koostatud detailplaneeringud kehtestab vallavolikogu oma otsusega. Vallavolikogu otsuse eelnõu valmistab ette vallavalitsus ning esitab selle kahe nädala jooksul volikogule. (3) Detailplaneeringu kehtestanud vallavolikogu või vallavalitsus teatab ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes. (4) Detailplaneeringu kehtestanud vallavolikogu või vallavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud detailplaneeringu Pärnu maavanemale ning kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (5) Vallavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; 4) puudutatud isikutele. (6) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust.
(1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui vallavalitsus või planeeringuala kinnisasja omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada vallavalitsusele vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks vallavolikogu. Vallavalitsus valmistab ette detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu. (3) Vallavalitsus teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.
(1) Ehitusprojekt koostatakse kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhtudel koostatakse ehitusprojekt projekteerimistingimuste alusel. (2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukohta maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. (3) Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine, määratakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel detailplaneeringuga. (4) Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. Sellisel juhul tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. Kui naaberkinnistute omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks. (5) Projekteerimistingimused avalikustatakse Saarde valla veebilehel. Kui ehitis või ehitisealune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib vallavalitsus kirjalikult projekteerimistingimuste väljastamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon projekteerimistingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile. (6) Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 2) projekteeritava ehitise asukoha plaan mõõtkavas 1:500; 3) tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, sajuvee kanalisatsioon, soojus, elekter, side jne) kohta. (7) Ehitusprojekti koostamiseks kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtestatud detailplaneeringute alusel väljastatakse detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. (8) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) hoonestusala; 2) hoonestusala ehitusõigus – hoonete kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv hoonestusalal; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus; 3) olulised arhitektuurinõuded; 4) vajadusel tingimused tehnovõrkude rajamiseks; 5) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotluse esitamist. (9) Projekteerimistingimused maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele kavandatavale ehitisele määratakse pärast vallavolikogu poolt ehitusmääruse § 7 lõikes 1 märgitud otsuse tegemist. Nimetatud nõue ei laiene katastriüksusel juba paiknevate ehitistega ühtse kompleksi moodustatavatele ehitistele, maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikele ehitistele, teedele, tehnovõrkudele ja -rajatistele. (10) Vallavalitsus koostab projekteerimistingimused 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates ning kinnitab projekteerimistingimused pärast naaberkinnistute omanikega kooskõlastamist, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimused, mis kinnitatakse kohe. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise korraldab taotluse esitaja. Ehitusprojekti võib koostada kinnitatud projekteerimistingimuste alusel. (11) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimuste kehtivusaega võib pikendada samaks tähtajaks. (12) Vallavalitsus kirjalikul nõusolekul võib ehitusprojektita: 1) ehitada 20 m² – 60 m² ehitusaluse pindalaga väikeehitist, millele ei taotleta kasutusluba; 2) muuta ehitise tehnosüsteeme. (13) Vallavalitsus võib põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust või projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtudes nõuda ehitusprojekti enne käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud ehitustööde teostamiseks nõusoleku andmist. (14) Ehitusprojekt on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitse alal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks. (15) Ehitusprojekt koostatakse kehtival digitaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500. (16) Ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt, järgides vallavalitsuse nõudeid. (17) Kui ehitusprojekt koostatakse projekteerimistingimuste alusel või ehitise tehnovõrkude lahendus erineb kehtestatud detailplaneeringust, tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada tehnovõrkude koondplaan.
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. (2) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt. (3) Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb lisada ehitusloa taotlusele. (4) Saarde valla munitsipaalomandisse kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lõikes 2 nimetatud lihtkirjaliku nõusoleku vallavalitsus oma korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette ehitusnõunik. Nõusoleku tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale annab maavanem või vastav ministeerium. (5) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada vallavalitsusele vormikohane taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ning on koostatud või kontrollitud vastutava spetsialisti poolt; 3) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta lisatakse ehitusloa taotlusele; 4) kaitsealusel alal ja kaitse alla võetud hoonete puhul ehitusloa taotlemisel esitada vastavalt vajadusele muinsuskaitseameti luba arheoloogiliseks inspekteerimiseks, arheoloogilisteks uuringuteks ja järelevalveks, konserveerimis-, restaureerimis- ja remonttöödeks, mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste uurimiseks, mulla-, ehitus- ja haljastustöödeks; 5) esitada energiamärgis, kui see on nõutav. (6) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab vallavalitsus sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest. (7) Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse ehitusloa väljastamisest. Ehitusseaduse § 24 lõike 1 alusel ehitusloa väljastamisest keeldumisel riigilõivu ei tagastata. (8) Esitatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkuse üle otsustab ja ekspertiisi tellib tellija/omanik. Kui ekspertiis tuvastab, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, hüvitab ehitise omanik vallavalitsusele ekspertiisi kulud. Vallavalitsus teatab ehitise omanikule kirjalikult vallavalitsuse poolt tasutud ekspertiisikulude suuruse, Saarde vallavalitsuse arveldusarve numbri, kuhu nimetatud summa kanda ja tähtaja kulude hüvitamiseks. (9) Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik ning kirjalik ekspertarvamus esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Saarde vallas ehitiste projekteerimisel loetakse suurteks rahvahulkadeks: 1) hoonete projekteerimisel 50 ja enam inimest; 2) rajatiste projekteerimisel 100 ja enam inimest. (10) Teede, tänavate, jalgrattateede ning muude sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatiste teeprojekti koosseisus esitatakse teeseaduse § 19 lõike 2 kohaselt teostatud ekspertiisi koondseisukoht. (11) Ehitusluba ei väljastata vastavalt ehitusseaduse § 24 lõikes 1 sätestatule. (12) Vallavalitsus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 13 ja 15 nimetatud juhtudel, väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Keeldumine vormistatakse motiveeritud kirjana. (13) Ajutise ehitise ehitamiseks ehitusloa saamiseks esitatakse vormikohane ehitusloa taotlus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras. Ajutise ehitise ehitamiseks ehitusloa väljastamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. (14) Ehitusluba on tähtajatu, kuid ehitusseaduse § 25 lõike 2 kohaselt ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei alustata kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. (15) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui ehitise taotletav kasutamise otstarve ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, ehitusloa väljastamise otsustab sama haldusorgan, kes kehtestas ehitusloa väljastamise ajal kehtiva detailplaneeringu. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui puudub kehtestatud detailplaneering ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamisekohustust, ehitusloa väljastamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.
(1) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on kuni 20 m², millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole kohaliku omavalitsuse nõusolek ega ehitusluba nõutav. Enne väikeehitise püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada valla ehitusnõunikuga. Väikeehitise püstitamisest tuleb vallavalitsusele teatada viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (2) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on 20 m² kuni 60 m², ehitamise või ehitise tehnosüsteemide muutmise õiguse annab vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Käesolevas lõikes nimetatud väikeehitise ajutise ehitisena püstitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamise lubamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. (3) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus. Taotlusele tuleb lisada ehitise eskiisjoonised ja kehtiv topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500. Vallavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. (4) Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab vallavalitsus sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest. (5) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse vastavalt ehitusseaduse § 16 lõikes 4 sätestatule. (6) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine vormistatakse otsusena. (7) Vallavalitsus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses ja lõikes 9 nimetatud juhtudel, annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. (8) Vallavalitsus säilitab ehitusloa väljastamisega või kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. (9) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui ehitise taotletav kasutamise otstarve ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, kirjaliku nõusoleku väljastamise otsustab sama haldusorgan, kes kehtestas ehitusloa väljastamise ajal kehtiva detailplaneeringu.
(1) Ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalvet teostab Saarde valla haldusterritooriumil Saarde Vallavalitsus. (2) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a määruse § 25 lõikes 1 nimetatud juhul. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata. (3) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, v.a väikeehitise, mille ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, ehitamise korral. (4) Tehnorajatiste püstitamiseks vajalike kaevetööde tegemiseks tuleb taotleda kaeveluba vallavalitsuselt vastavalt Saarde valla kaevetööde eeskirjale. Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest tingitud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala sulgemine tuleb kooskõlastada Saarde Vallavalitsusega. (5) Kruntide vahelist piiret võib rajada ilma ehitusprojektita ja ehitusloata asendiplaanil fikseeritud naabrite kirjaliku nõusoleku alusel. (6) Ehitada võib ehitusettevõtja. (7) Üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist, riigisaladusega seotud ehitist, riigikaitselist ehitist ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ja omanikujärelevalvet teostada maaüksuse või ehitise omanik. Tehnorajatistega seotud tööd nimetatud ehitistes peavad olema teostatud või kontrollitud majandustegevuse registrisse kantud vastava eriala spetsialisti poolt. (8) Ehitise omanik on kohustatud esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist vormikohase teatise ehitamise alustamise kohta. (9) Elamurajoonides on vastavalt Saarde Vallavolikogu poolt kehtestatud avaliku korra eeskirjale müra tekitavad tööd keelatud kl 21.00–7.00, pühapäevadel ja riiklikel pühadel kl 21.00–8.00. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. (10) Ehitisele vaivundamendi rajamise korral hoonestusega piirneval alal kuni 500 m ulatuses tuleb kasutada tehnoloogiat, mis võimalikult vähe kahjustab ja häirib ümbritsevat keskkonda. Vaiatöödel kasutatav tehnoloogia kooskõlastatakse igal konkreetsel juhul vallavalitsusega. (11) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtlikuks muutunud ehitise omanik peab sellise ehitise ettekirjutust ootamata viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama määratud tähtajaks. (12) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite) säilimise ja kasutatavuse.
(1) Käesolev regulatsioon on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad püstitada või paigaldada monumentaalkunsti- või väikevorme Saarde vallas avalikult kasutatavale territooriumile või muuta hoonete välisilmet. (2) Avalikkusele avatud territooriumile paigaldatakse monumendid, skulptuurid, mälestusmärgid või -tahvlid Saarde Vallavalitsuse korralduse alusel. (3) Avalikul territooriumil asuvad monumendid, skulptuurid jms kunstiteosed peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga teose nimetuse, idee ja autori kohta. (4) Monumentide, skulptuuride ja mälestusmärkide paigaldamiseks esitatakse vallavalitsusele vabas vormis avaldus, millele on lisatud: 1) asendiplaan geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500; 2) monumendi, skulptuuri või mälestusmärgi joonised; 3) vallavalitsuse poolt moodustatava vastava komisjoni või spetsialisti seisukoht; 4) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus; 5) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek. (5) Avalduse menetlemisele kohaldatakse määruses kirjaliku nõusoleku andmisele sätestatud korda ja tähtaegu, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (6) Hoonetele paigaldatavate mälestustahvlite välimus ja asukoht fassaadil kooskõlastatakse eelnevalt vallavalitsusega. (7) Tänava- ja pargiinventari ning kaupluse, toitlustus- või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume inventari paigaldamiseks kooskõlastatakse inventari asukoht ning näidised vallavalitsusega. (8) Hoonele uue kujundusega välisuste ja akende paigaldamine, ehitise värvitooni muutmine, fassaadi elementide (sildid, viidad, päikesevarjud jms) paigaldamine tiheasustusalal või muul viisil hoone välisilme silmapaistvalt ja häirivalt muutmine võib toimuda ainult valla ehitusnõuniku eelneval loal, kes kooskõlastab värvipassi või muudatuste projekti. Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine muinsuskaitseametiga. Kirjaliku kooskõlastuse olemasolu on ehitusloa väljastamise eelduseks. Hajaasustuses kooskõlastada Saarde Vallavalitsusega. (9) Fassaadikujunduse või värvilahenduse muutmiseks loa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada. Kui hoone asub muinsuskaitse alal, kooskõlastatakse hoone välisilme muudatused ka muinsuskaitseametiga. (10) Soovi korral võib hoone omanik tellida fassaadivärvide lahenduse vallavalitsuselt. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projektis. (11) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. (12) Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks vallavalitsusele. Muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ehitamiseks on nõutav ka muinsuskaitseameti luba.
(1) Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks. (2) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada: 1) vormikohane taotlus; 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid, sh ehituse täitedokumentatsioon, kaetud tööde aktid, teostusmõõdistamise joonised ja ehitusjärgse mõõdistamise joonised; 4) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa või tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist tõendav dokument; 5) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 6) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta tuleb lisada taotlusele. (3) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab vallavalitsus sellest viivitamatult kasutusloa taotlejale, andes kasutusloa taotlejale võimaluse kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Puuduste määratud aja jooksul kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse kasutusloa väljastamisest. Keeldumine vormistatakse motiveeritud kirjana. (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist. (5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (6) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. Ajutisele ehitisele või selle osale uueks tähtajaks või kasutamise otstarbe muutmiseks kasutusloa andmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. (7) Kasutusluba on üldjuhul tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. (8) Kasutusloa väljastamisest keeldutakse vastavalt ehitusseaduse § 34 lõikes 1 sätestatule. (9) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa. Kui ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel taotletav kasutusotstarve ei vasta kehtivale detailplaneeringule, otsustab kasutusloa väljastamise ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks sama haldusorgan, kes kehtestas detailplaneeringu. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, kasutusloa väljastamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.
(1) Kinnistute ühendamisel ja jagamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest planeeringunõuetest: 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks; 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 3) kinnistu sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 4) kinnistule otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 5) kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 6) kinnistu kiildumise ja ribastuse vältimine; 7) teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas rajamine ja kasutamine. (2) Kinnistu jagamine või ühendamine teostatakse vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele. (3) Kehtestatud detailplaneeringu alusel tellivad katastriüksuse piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. (4) Saarde vallavalitsus võib oma korraldusega, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada detailplaneeringut koostamata: 1) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 2) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too kaasa nende kruntide ehitusõiguse, v.a ehitusalune pindala, ja seniste kasutustingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (5) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse katastriüksuse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel vallavalitsuse korraldusega. (6) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab vallavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe alusel. (7) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab vallavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise sihtotstarbe alusel. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel on olemas kehtestatud detailplaneering, määrab katastriüksuse või selle osa uue sihtotstarbe ehitise kasutusloa või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel sama haldusorgan, kes kehtestas detailplaneeringu. (9) Ehitise kasutusotstarbe muutust alla 5% ehitise suletud netopinnast katastriüksuse sihtotstarbes ei kajastata. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 nimetatud haldusaktide eelnõud valmistab ette vallavalitsus.
(1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu Saarde valla heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike kirjalikul nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseaduse §-st 147. (2) Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise või inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutama või viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega hiljemalt vallavalitsus ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. (4) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu.
(1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.