Ehitusmääruse ülesanded Meeksi valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise , ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ning reeglite seadmine ja Meeksi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Meeksi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) ülesannete kinnitamine ruumilisel planeerimisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
(1) Planeerimis- ja projekteerimisalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest. Planeerimis- projekteerimis- ja ehitustöödega seonduva dokumentatsiooni eeskirja kinnitab vallavalitsus. (2) Vallavalitsus avaldab informatsiooni Meeksi valla haldusterritooriumil koostatavate planeeringute ja projekteerimis-tingimuste määramise kohta ajalehes Postimees (edaspidi ajalehes) ja Meeksi valla koduleheküljel www.meeksi.ee (edaspidi koduleheküljel).
(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks , planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus.
(1) Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus koostab detailplaneeringu lähteülesande ning detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande haldusakti eelnõu. (3) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) detailplaneeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) kehtivad kitsendused; 4) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajadus; 5) planeeringu kooskõlastajad. (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud: 1) Meeksi vallas on detailplaneeringu koostamise kohustus Mehikoorma alevikus, Meerapalu , Järvselja külades tiheasustusega aladel ja väljaspool kompaktse asustusega territooriume kinnistu jagamisel, kui selle käigus moodustatakse kolm või rohkem elamumaa krunti, ärimaa, tootmismaa, riigikaitsemaa või sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt; 2) Peipsi järve ranna ja kalda piiranguvööndis; 3) ridaelamu või korruselamu ehitamisel; 4) üle kümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms.) ehitamisel; 5) üldplaneeringut muutva tegevuse kavandamisel. (5) Vallavolikogu algatab: 1) valla või selle osa üldplaneeringu; 2) teemaplaneeringu; 3) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu; 4) valla või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu; 5) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa- alal asub miljööväärtuslik hoonestusala; 6) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu; 7) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu. (6) Käesoleva § 4 sätestamata juhtudel algatab planeeringu vallavalitsus. (7) Vallavalitsus või vallavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga; 2) maa.-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju või planeeringu kehtestamine on vastuolus avalike huvidega. (8) Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel võib vallavolikogu või vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (9) Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringust huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja rahastamisel. (10) Detailplaneeringu koostamist tuleb alustada pooleteise aasta (18 kuud) jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab haldusakt kehtivuse. Detailplaneeringu koostamisest huvitatudisiku põhjendatud taotluse võib detailplaneeringu koostamise tähtaega pikendada. Kirjalik taotlus tuleb esitada enne käesolevas lõikes sätestatud tahtaja möödumist.
(1) Vallavalitsus informeerib avalikkust planeeringutest ajalehes ja koduleheküljel. Vallavalitsus korraldab informeerimist vallakantselei kaudu. (2) Kavatsetavatest planeeringutest informeeritakse avalikkust üks kord aastas pärast aastaeelarve kinnitamist vallavolikogus. (3) Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) informatsiooni planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist; 3) teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. (4) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (5) Vallavalitsus informeerib maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemisest.
Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringust huvitatud isik on planeeringu koosatamise ülesandeks teinud.
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud; 2) planeeringualal olevate ning kavandatavate tehnovõrkude ja –rajatiste omanikud 3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 4) teised huvitatud isikud; 5) vajadusel vastava ala spetsialiste vastavalt planeeringu koostamise korraldaja ettepanekutele. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda planeeringu koostajalt kirjalikku tõendust koostöö toimumise kohta. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, korraldab vallavalitsus vähemalt ühe detailplaneeringu lähteseisekohti ja eskiislahendusi tutvustava arutelu. (5) Vallakantselei korraldab ajalehes teate ilmumise arutelu toimumise aja ja koha kohta. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (6) Avalikke arutelusid korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga.
Ruumiline planeerimine Meeksi valla haldusterritooriumil tagatakse: 1) valla või selle osa üldplaneeringuga; 2) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega; 3) detailplaneeringutega; 4) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiste üldplaneeringute koostamisega; 5) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute kooskõlastamisega; 6) maakonnaplaneeringu koostamises osalemisega; 7) riikliku tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemisega;
(1) Planeeringu koostaja esitab valminud planeeringu vallavalitsusele, kus vallavalitsus kontrollib 1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise vallavalitsuse struktuurüksustes; 3) hiljemalt kolme nädala jooksul kooskõlastab valminud planeeringu või vajadusel tagastab täiendamiseks ning parandamiseks koos vallavalitsuse seisukohaga. (2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab vallavalitsus planeeringu enne selle vastuvõtmist vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga. (3) Planeeringu koostaja hangib muud lähteülesandeks ja/või maavanema poolt määratud täiendavad kooskõlastused. (4) Vallavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu. (5) Vallavolikogu poolt algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta vallavolikogu vastav komisjon, muudel juhtudel võtab seisukoha vallavalitsus.
(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus: 1) esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu vallavolikogu poolt algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks; 2) esitab vallavalitsuse poolt algatatud planeeringu koos ettepanekuga planeeringu vallavolikogus vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks vallavolikogu vastavale komisjonile; 3) esitab planeeringu heakskiitmiseks vallavolikogu komisjonile ning pärast planeeringu heakskiitmist konisjonis teeb otsuse planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramise kohta. (3) Teate ilmumise planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ajalehes ja koduleheküljel korraldab vallavalitsus. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (4) Vallavalitsus paneb vallamajas välja teate avaliku väljapaneku toimumise kohta. Vastavate teadete väljapaneku asukohad külades määrab vallavalitsus. (5) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse vallamajas. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (6) Avalikul väljapanekul pannakse välja planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti informatsioon avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (7) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.
(1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui see on varustatud esitaja nime, kontaktandmete ja ettepaneku tegemise kuupäevaga. (2) Vallavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning esitab ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks hiljemalt kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid , avalikku arutelu ei korraldata. (3) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha. (4) Vallakantselei korraldab teate ilmumise arutelu toimumise aja ja koha kohta ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (5) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab vastavate vallavalitsuse ettepanekute osas seiskoha vallavolikogu vastav komisjon. (6) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (7) Vallakantselei korraldab informatsiooni ilmumise avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes hiljemalt kahe nädala jooksul. (8) Juhul ,kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsuse ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (9) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb planeeringu koostaja vallavalitsuse poolt edastatavate andmete alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.
(1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelvalve teostamiseks maavanemale. (2) Planeeringu koostaja korrigeerib järelevalve tulemuste põhjal planeeringut ja hangib uued kooskõlastused.
(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud: 1) tee väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritava krundini; 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritava krundini; 4) tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 5) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused. (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab vallavalitsus enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse. (3) Vallavolikogu kehtestab: 1) vastuvõetud planeeringu; 2) valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu või detailplaneeringu alale, millel puudub üldplaneering välja arvatud juhul kui detailplaneering on koostatud lihtsustatud korra kohaselt; 3) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega vallavalitsus ei arvestanud; 4) planeeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. (4) Vallakantselei korraldab planeeringu kehtestamise teate ilmumise ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (5) Vallavalitsus: 1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist; 2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist; 3) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 4) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 5) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.
(1) Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik pidi teadma saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või mõne muu seadusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või rikutud tema vabadusi. (2) Vallavalitsus informeerib ettepaneku tegijat vallavolikogu või vallavalitsuse otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast alates.
(1) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu, kui planeeringu elluviimisest loobutakse. (2) Vallakantselei esitab teate planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjuste kohta ajalehes ja valla koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.
(1) Kehtetstatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega on huvitatud isikutele kättesaadavad vallavalitsuses tööaja piires. (2) Vallavalitsus: 1) tagab planeeringute ja planeeringutega seotud materjalide säilitamise; 2) korraldab planeeringu digitaalsel kujul paljundamise teabenõude esitamisel.
(1) Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse planeerimiskohase arengu tulemused, planeeringute edasise elluviimise võimalused, planeeringute põhilahenduste muutumise või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringute elluviimisega seotud küsimused. (2) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle vallavalitsus ja esitab valla või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi . (3) Vallakantselei korraldab informatsiooni ilmumise planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja valla kodulehel.
(1) Vallavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohaga nõustumise või keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu kooskõlastamise kohta. (2) Vallavalitsus: 1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Meeksi valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatav üldplaneeringuga planeeritava maaala suuruse; 3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu.
(1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda määruse § 6 lg. 1 ja § 10 ja 11 sätestatud planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava maa-ala ning naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega. (2) Lihtsustatud korda võib kasutada: 1) olemasoleval hoonestatud maa-alal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on korterelamu. (3) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja. (4) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene kaitsealusele maale või selle kaitsevööndile, mälestise kaitsevööndile ja miljööväärtuslikule hoonestusalale.
(1) Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. (3) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (4) Rajatis, mis on tahes ehitis, mis ei ole hoone. Rajatis on muuhulgas ka sisevee kogu süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak (5) Väikeehitis: 1) kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5 meetrit ja mille ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega. (6) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. (7) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese tervisele või varale või keskkonnale. Ehitis peab: 1) olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heal tasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni; 3) vastama lubatud maa kasutamise sihtotstarbele.
(1) Energia tõhususe miinimumnõuete reguleerimisalasse kuuluvad ehitatavad ja oluliselt rekonstrueeritavad sisekliima tagamisega elamud ja muud hooned, milles sisekliima nõuded tulenevad peamiselt inimkasutusest ja energiat kasutatakse põhiliselt sisekliima agamiseks, tarbevee soojendamiseks ning olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. (2) Nõuded esitatakse hoonete kasutusotstarbe järgi järgmistele hoonetele: 1) elamud: väikemajad (kasutusotstarbe järgi ühe ja kahe korteriga elamud või kolme ja enama korteriga ridaelamud), korterelamud (kasutusotstarbe järgi kolme või enama korteriga elamud ning hoolekandeastuste ja ühiselamute hooned); 2) muud hooned, mis ei ole elamud: büroo- ja administratiivhooned , ärihooned (hotellid, muud majutus- ja toitlustushooned, kaubandus- ja teenindushooned, välja arvatud büroohooned); avalikud hooned (meelelahutus-, haridus-, ja muud avalikud hooned, välja arvatud tervishoiuhooned ja siseujulad) ja transpordihooned (välja arvatud garaažid), tervishoiuhooned (haiglad ja muud ravihooned, välja arvatud hoolekandeasutused), siseujulad. (3) Nõuete järgimine ei ole nõutav järgmiste sisekliima tagamisega hoonete puhul: 1) hooned, mis on tunnistatud mälestiseks vastavalt muinsuskaitseseadusele ja mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete taäitmine oluliselt; 2) kultus- ja tavandihooned; 3) hooned, mille kasutusiga on kuni 2 aastat; 4) tööstushooned, töökojad ja madala energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushooned; 5) hooned, mida kasutatakse elamiseks vähem kui 4 kuud aastas; 6) hooned, mille ruumide kasutamise otstarbele vastavate pindade ja ruumide teenindamiseks vajalike pindade summa( kasulik pind) on kuni 50 m²; 7) sidehooned, garaažid ja erihooned. (4) Energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse hoonele tervikuna. (5) Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on teada anda, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. (6) Sisekliima tagamisega hoone püstitamisel või olulisel rekonstrueerimisel väljastab energiamärgise projekteerimisettevõtja. Energiamärgis sisaldub ehitusprojektis ja see esitatakse koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele.
(1) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt ühe ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelvalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (2) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (3) Ühele krundile ei ehitata reeglina rohkem kui kolm hoonet, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (4) Mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide perede vajadusi arvestades.
(1) Kehtiv detailplaneering (2) Miljööväärtuslikel hoonestusaladel ehitamise põhimõtted ja nõuded. (3) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud nõuded 1) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 2) muinsuskaitse eritingimused objektil, mis on riikliku muinsuskaitse all või asuvad muinsuskaitsealal.
Projekteerimistingimuste taotlemine Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega. Projekteerumistingimuste koostamisel lähtutakse valla üldplaneeringust
(1) Ehitusliku projekteerimise aluseks on detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneeringud ja muudel juhtudel projekteerimistingimused. (2) Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning vajalike kooskõlastuste loetelu. (3) Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetrid, määrata ehituskujad, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute teostamise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist. (4) Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. (5) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus. (6) Projekteerimistingimused määratakse vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
(1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. (2) Nõuded ehitusprojekti vormistusele: 1) 1.formaat A4; 2) uusehitiste ja juurdeehitiste korral asendiplaan mõõtkavas 1:500, erandjuhul 1:1000, mis kajastab vahetult projekteerimiseelset olukorda; 3) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 4) ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse § 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt; 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid( väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul); 6) ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seaduses ettenähtud ametkondadega; 7) keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel vallavalitsus.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega ja riigilõivu tasumise kviitung ehitusloa taotluse läbivaatamise eest. (2) Ehitusnõunik kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, ja muudele nõuetele kahe nädala jooksul selle esitamisest. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab ehitusnõunik vallavalitsuse korralduse eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab ehitusnõunik vallavalitsuse korralduse alusel. (5) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või arhiivi üleandmiseni.
(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus vallavalitsusele. Taotlusele lisatakse ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht ja vähemalt kaks vaadet. (2) Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naabri krundi vahetus läheduses, kui puudub naabri kooskõlastus. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal võib väikehoonet ehitada ainult planeeringuga ette nähtud ehitusalas. Väikeehitise püstitamise kavatsusest tuleb teavitada vallavalitsust. (3) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (4) Väikerajatiste (hoonete teenindamiseks vajalikud ühendusvõrgud magistraalsete tehnovõrkudega) ehitamiseks ning ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks, arheoloogilisteks väljakaevamisteks, reklaampostide paigaldamiseks jm mullatöödeks annab vallavalitsus kirjaliku nõusoleku.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastat. (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.
(1) Kasutusloa väljastamiseks tuleb esitada vallavalitsusele vormikohane taotlus koos õigusaktides kasutusloa saamiseks nõutud dokumentidega ning tasuda riigilõiv kasutusloa taotluse läbivaatamise eest. (2) Vallavalitsus: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. (4) Valminud ehitise kohta esitatakse teostusjoonised , mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuses. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse vallavalitsusele.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene alusplaan või krundiplaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. (4) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik selle kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus sellise ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsus ehitise vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Omavoliline ehitis on ehitis, mis on püstitatud ilma ehitusloata või kirjaliku nõusolekuta. (2) Kui vallavalitsus on tuvastanud, et ehitamist teostatakse ilma ehitusloata või kirjaliku nõusolekuta, tehakse ehitise omanikule ettekirjutus määrates sealjuures täitmise tähtajad: 1) ehitise seadustamiseks, kui ehitamist on võimalik viia vastavusse seadustega; 2) ehitise likvideerimiseks, kui ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadustega. (3) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtajaks, viisil ja tingimustel. (4) Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, võib vallavalitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul.
(1) Ehitusjärelvalvet teostab vallavalitsus ehitusjärelvalvet teostatava ametiisiku kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga vallavalitsuse poole. Vallavalitsus otsustab, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab vallavalitsusele ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt, mis on kooskõlastatud kõigi ehitise või kinnisasja omanikega. Juhul, kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi.
(1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju stateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab vallavalitsus. (2) Vallavalitsus otsustab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju steateegilise hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku ning avaliku aruelu toimumise aja ja koha. (3) Keskkonnamõju hindamisega seotud teadete avaldamise korraldab vallavalitsus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju juhtimissüsteemi seaduse §-dele 16 ja 21. (4) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitab heakskiitmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise järelvalvajale vallavalitsus. (5) Keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud teadete avaldamise korraldab vallavalitsus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-dele 37 ja 41.
Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teavitamine Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 teavitab vallavalitsus.
(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja üksikobjektid Meeksi vallas määratakse valla üldplaneeringus ja detailplaneeringus. (2) Meeksi valla miljööväärtusliku hoonestusalad asuvad üldplaneeringu järgi mõisa park Meeksi külas ja Vanaküla Mehikoorma alevikus. (3) Ehitise vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuurväärtuslikele detailidele.
Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimise põhimõtted: 1) planeerimisel peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, halastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse taastamist; 2) säilinud ajaloolise hoonestusega piirkondades tuleb uusehitiste rajamisel järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont, kusjuures kohustuslikule ehitusjoonele paigutatakse põhihoone maht. Kõrvalhoone ehitamine tänavapoolsele ehitusjoonele lähemale kui 12 m on keelatud; 3) transpordi-,müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud. Soovitav on elanikkonnale orienteeritud teenindushoonete ja kaupluste avamine; 4) uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundistruktuuri säilimisest; 5) hoonestuse tihendamine on keelatud; 6) veekogu kaldaäärse maa-ala detailplaneeringu koostamisel tuleb tagada avalik juurdepääs olemasoleva veekoguni; 7) vältida tuleb kõiki omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente, tuleb kavandada väärtuslike vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna; 8) ajaloo- ja kultuuripärandit ning loodusvorme tuleb eksponeerida vastavate kavade ja projektide alusel kooskõlas muinsus- ja looduskaitse nõuetele;
Planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised ( ka abihooned); 2) esitatakse graafiliselt kõigi kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavd vaated ning luuakse tingimused väärtuslike looduskoosluste säilimiseks; 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted, õldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikeformid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus) ning tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.
(1) Uute ehitiste projekteerimisel ja olemasolevate ehitiste restaureerimisel või osalisel ümberehitamisel on eeltingimuseks ajaloolise miljöö säilitamine, taastamine ja eksponeerimine. Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida sealse arhitektuuri ja ehituslike tavadega kokkusobimatuid ehitisi. (2) Uute ehitiste projekteerimisel ja hoonete osalise ümberehitamise projektide koostamisel tuleb järgida ajalooliste kinnistuste suurust, algset ehitusjoont, hoonete korruselisust, paigutust ja mastaapi ning kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, värve ning kujundusvõtteid ja haljastust. (3) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoonete arhitektuuriga sobivaid piirdeid ( näiteks betoonpostide vahelisi lippaedu, sepisaedu, või hekki).
(1) Kõrvalhoonet võib ehitada ühel ajal elamuga või pärast elamu valmimist. Korterelamute abihoonete (puukuurid; garaažid , varjualused) ehitamine tuleb lahendada kompleksselt, arvestades kõikide korterite vajadusi ja ajaloolist planeeringut. (2) Hoonete remontimisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, akende-uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada vallavalitsusele. (3) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. (4) Elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette on keelatud. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid. (5) Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigus tuleb peatada tööd ja informeerida vallavalitsust.
Riiklik ehitisregister Riiklikkusse ehitisregistrisse edastab andmed ja väljastab kinnitatud väljavõtted valla ehitusnõunik
(1) Meeksi vallavolikogu 19.06.2003.a. määrus nr. 3 „Meeksi valla ehitusmäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesolev määrus jõustub alates 01. maist 2012.a.